RK101-2019
RK101-2019
Kehtivad alates 19.02.2019
Reisikindlustuse tingimused
RK101-2019
Kehtivad alates 19.02.2019
Sisukord | |||
Gjensidige kontaktandmed
Kindlustustelefon: ▇▇▇▇ ▇▇▇ ▇▇▇▇
Klienditeeninduse e-posti aadress: ▇▇▇▇@▇▇▇▇▇▇▇▇▇▇.▇▇ Kahjukäsitluse e-posti aadress: ▇▇▇▇▇▇@▇▇▇▇▇▇▇▇▇▇.▇▇ ▇▇▇▇▇▇▇▇▇▇.▇▇
2/14 RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused
Reisikindlustuse tingimused
RK101-2019
Kehtivad alates 19.02.2019
Siinseid tingimusi kohaldatakse Gjensidigega sõlmitud kindlustuslepingutele, millega kindlustatakse kindlustuslepingus märgitud kulu, mis tekib reisimisel Eestist teise riiki ja tagasi. Tingimusi kohaldatakse koos Gjensidige kindlustuse üldtingimustega.
1. Üldised mõisted
1.1.
Kindlustussumma on poliisil märgitud maksimaalne hüvitatav summa iga valitud kindlustuskaitse ja kindlustatu kohta kindlustusperioodil. Kindlustussumma väheneb väljamakstud kindlustushüvitise võrra. Avatud reisipäevade reisi- ja korduvreisikindlustuse korral rakendatakse kindlustussummat iga valitud kindlustuskaitse, kindlustatu ning reisi kohta.
1.2.
Kindlustusperiood on poliisil märgitud kindlustuskaitse kehtivuse aeg. Kindlustusperiood ei tohi olla lühem reisi kestusest,
v.a erikokkuleppel Gjensidigega. Reisitõrke kindlustuse korral algab kindlustuskaitse enne poliisil märgitud kindlustusperioodi algust tingimustes nimetatud ulatuse alusel. Kindlustusperioodi määramisel juhinduvad pooled Eesti ajast. Kui Eestisse tagasipöördumine lükkub edasi reisitõrke kindlustusjuhtumi tõttu, pikeneb kindlustusperiood 48 tunni võrra.
1.3.
Kindlustatu ehk kindlustatud isik on ▇▇▇▇, ▇▇▇▇▇ reisimisega seotud kindlustusrisk on kindlustatud ning ▇▇▇▇▇ alaline või peamine elukoht on Eesti.
1.4.
▇▇▇▇ on kindlustatu ajutine viibimine väljaspool Eestit. ▇▇▇▇ algab, kui kindlustatu lahkub Eestist riigipiiri ületades ja lõppeb, kui kindlustatu tagasiteel ületab Eesti riigipiiri. Kui kindlustuslepingu sõlmimise ajaks on kindlustatu juba Eestist lahkunud, on kindlustuslepingu sõlmimine võimalik ainult erikokkuleppel Gjensidigega.
1.5.
Füüsiline töö on töötamine füüsilist pingutust nõudval palgatööl (nt ehitajana, metsamajandus-, põllumajandus- või töötleva tööstuse töölisena). Gjensidige peab füüsiliseks ▇▇▇▇▇ ▇▇ töötamist auto- või bussijuhina, koduabilisena, lapsehoidjana või hotelliteenindajana. Kindlustuskaitse kehtib üksnes juhul, kui poliisile on märgitud „füüsiline töö”.
1.6.
Ohtlik harrastus on reisi ▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇▇ punktis loetletud kõrgendatud riskiga tegevusega tegelemine, kuid reisi eesmärk ei ole osalemine spordivõistlusel ega treeningul. Kindlustuskaitse kehtib üksnes juhul, kui poliisile on märgitud „ohtlik harrastus“. Ohtlik harrastus on:
1.6.1. lumelauasõit ja mäesuusatamine märgistatud ▇▇▇▇▇ talispordikeskuses;
1.6.2. turistidele mõeldud purje- ja lainelauasõit (ingl k surfing), veeskuutri ja jetisõit, osalemine ATV-safaril, osalemine ▇▇▇▇ ▇▇▇▇ järjestikust päeva kestval purjetamisreisil reisijana;
1.6.3. osalemine turistidele mõeldud ja organiseeritud mägimatkal (kõrgusega alates 2501 m kuni 3500 m) või veematkal ▇▇▇▇▇, ▇▇▇▇. Matk peab toimuma selleks ette valmistatud ja märgistatud ▇▇▇▇▇, ▇▇▇ kohalik päästeteenistus, reisikorraldaja või vastava litsentsiga matkasaatja tagavad järelevalve, turvalisuse ja esmaabi, ning kus matka käigus ei kasutata spetsiaalset erivarustust, ▇▇ ▇▇▇▇▇▇ liustikke, kategooriaga kurusid, tippe või kärestikke;
1.6.4. saali- ja jäähoki, jalgpall, pesapall, korvpall, triatlon;
1.6.5. osalemine massispordiüritustel;
1.6.6. tegelemine muu taolisi ▇▇▇▇▇ sisaldava harrastusega.
1.7.
Võistlussport on reisi ajal mistahes võistlusspordiga tegelemine, sh võistluseks ettevalmistamine ja osalemine treeninglaagris. Kindlustuskaitse kehtib üksnes juhul, kui poliisile on märgitud
„võistlussport“ ja ▇▇▇▇▇▇ spordiala.
1.8.
Ekstreemsport on reisi ajal tegelemine eriti ohtliku alaga, millega kaasneb väga suur vigastusoht, nt mägironimine või alpinism; lennusport, langevarju- ja benji-hüpped, heli-ski; auto- ja motosport; bobisõit; avamere-purjetamine, kärestikusõit, veemoto, lohesurf, sukeldumine sügavamale kui 10 m; jalgrattaga mäest laskumine (down hill), jalgratta- ja rulatrikisõit; võitluskunst või enesekaitsega seotud alad, nagu karate, taipoks, MMA. Kindlustuskaitse kehtib üksnes juhul, kui poliisile on märgitud
„ekstreemsport“ ja ▇▇▇▇▇▇ spordiala.
1.9.
Kindlustusterritoorium on poliisile märgitud geograafiline
piirkond, kus kindlustuskaitse kehtib.
1.10.
▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇ määrab mitu ▇▇▇▇▇ ▇▇ mis kestusega on kindlustusperioodil kindlustatud. Reisi liik märgitakse poliisile. Reisi liigid:
1.10.1. ühekordne reisikindlustus on ühe katkematu reisi kindlustus;
1.10.2. korduvreisikindlustus on piiramatu arvu reiside kindlustus ühe aasta jooksul ning iga reisi kindlustuskaitse kehtib maksimaalselt 45 järjestikust päeva;
1.10.3. avatud reisipäevade reisikindlustus on juriidilise isiku töötajate ärireiside kindlustus. Maksimaalne reisipäevade arv kindlustusperioodil märgitakse poliisile, kuid reiside arv on kindlustusperioodi jooksul piiramatu.
1.11.
Kroonilise haiguse ägenemine on kroonilisele haigusele iseloomulike sümptomite äkiline ilmumine/ägenemine, mille ravimiseks vajab kindlustatu vältimatut arstiabi.
1.12.
Vältimatu arstiabi on abi, mida osutatakse kannatanule eesmärgiga ▇▇▇▇▇ ▇▇▇ kindlustatu terviseseisundi edasist halvenemist.
1.13.
Kindlustatu pereliige on abikaasa, elukaaslane, laps, lapselaps, vanem, vanavanem, õde, vend, ämm või äi.
1.14.
Pagas on kindlustatu reisil kaasas olevad isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemed.
1.15.
Hinnaline pagas on sülearvuti, tahvelarvuti, foto- ja videotehnika ning nende lisaseadmed, samuti isikut tõendav dokument, pass ja juhiluba.
1.16.
Spordivarustus on kindlustatu isiklik või isiklikuks kasutamiseks renditud spordivarustus.
RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused 3/14
1.17.
Transiitpunkt on väljaspool Eestit asuv sadam, lennu-, rongi- või bussijaam, mille kaudu kindlustatu reisib järgmisesse transiitpunkti, sihtpunkti või tagasi Eestisse.
1.18.
Terrorismiakt on tervisekahjustuse tekitamisele, ▇▇▇▇▇ põhjustamisele, vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimiseks, millel on poliitiline, usuline või ideoloogiline eesmärk, sh valitsuse mõjutamine või avalikkuses hirmu tekitamine.
2. Kindlustuskaitse
Kindlustuskaitsed on meditsiiniabikindlustus, õnnetusjuhtumi- kindlustus, reisitõrke kindlustus, pagasikindlustus, spordivarustuse ja -tegevuse kindlustus, eraisiku vastutuskindlustus, rendisõiduki omavastutus-kindlustus. Kehtib ▇▇▇▇ see kindlustuskaitse, mis on poliisile märgitud.
2.1. Meditsiiniabikindlustus
Kindlustusjuhtum ja hüvitatav kahju
2.1.1. Meditsiiniabikindlustuse kindlustusjuhtumiks on reisi ajal kindlustatu tervisliku seisundi ootamatu halvenemine, mis ohustab kindlustatu elu või tervist ▇▇ ▇▇▇▇▇ sümptomid ilmnevad esimest korda reisi ajal ning mille ravimiseks vajab kindlustatu vältimatult arstiabi.
2.1.2. Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel välisriigis tekkinud:
2.1.2.1. ambulatoorse ja/või haiglaravi kulu, mis on osutatud 30 päeva jooksul kindlustusjuhtumist arvates;
2.1.2.2. edasilükkamatu kirurgilise operatsiooni kulu;
2.1.2.3. kroonilise haiguse ägenemisel esmaabikulu kuni 1500 eurot;
2.1.2.4. mõistlik transpordikulu arstiabi saamiseks;
2.1.2.5. arsti määratud retseptiravimite kulu;
2.1.2.6. ▇▇▇▇▇▇▇, ratastooli vms rentimise kulu kuni 300 eurot kindlustusjuhtumi kohta;
2.1.2.7. purunenud prillide või muu optilise meditsiinilise abivahendi parandamise kulu kuni 50 eurot kindlustusjuhtumi kohta;
2.1.2.8. stomatoloogilise esmaabi kulu 200 eurot kindlustus- perioodi kohta;
2.1.2.9. enne 32. rasedusnädalat tekkinud ootamatust raseduse komplikatsioonist tingitud vältimatu arstiabi kulu kuni 1500 eurot;
2.1.2.10. raskelt vigastatud või haige kindlustatu transpordikulu Eestisse;
2.1.2.11. kindlustatu surnukeha või tema tuha transpordikulu Eestisse;
2.1.2.12. kirstu- ja matusekulu (sh tuhastamine) välismaal (v.a peielaud ning matustel osalevate isikute reisikulu);
2.1.2.13. alaealise lapse mõistlik tagasisõidukulu Eestisse, kui laps on jäänud kindlustusjuhtumi tagajärjel lähedase täiskasvanu (nt vanema, hooldaja) järelevalveta. Hüvitis hõlmab ka Eestist saabuva last saatva lähedase mõistlikku transpordikulu lapse juurde ning tagasi Eestisse;
2.1.2.14. uue hilisema tagasireisiga kaasnev transpordikulu soodsaimas saadaolevas hinnaklassis juhul, kui kindlustatul ei ole meditsiiniabi kindlustusjuhtumi tagajärjel meditsiinilise näidustuse tõttu võimalik kasutada olemasolevaid tagasisõidupileteid Eestisse;
2.1.2.15. raskelt haige või raskelt vigastatud kindlustatu juurde jääva või kindlustatu juurde Eestist sõitva ühe reisikaaslase täiendav transpordikulu turistiklassis, samuti kuni seitse päeva majutuskulu välisriigis kuni 100 eurot päevas. Kulu hüvitatakse
4/14 RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused
tingimusel, et kindlustatut ei ole võimalik Eestisse tagasi ▇▇▇▇ ▇▇ kulu tegemine on enne Gjensidigega kooskõlastatud;
2.1.2.16. kahjujuhtumiga seotud telefonikõnede kulu Gjensidigele või tema kahjukäsitluspartnerile kuni 100 eurot kindlustusperioodi kohta.
Meditsiiniabikindlustuse looduskatastroofi ja terrorismi
lisakaitse
2.1.3. Meditsiiniabikindlustuse looduskatastroofi ja terrorismi lisakaitse kindlustusjuhtumiks on kindlustatu tervisekahjustus või surm, kui kindlustatu on sattunud looduskatastroofi (nt maavärin, maalihe, vulkaanipurse, orkaan, tsunami, üleujutus) või terrorismiakti ohvriks. Kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitab Gjensidige punktis 2.1.2 nimetatud kulud.
Välistused
2.1.4. Gjensidige ei hüvita lisaks üldistes välistustes (punkt 3) ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele kulu ega kahju:
2.1.4.1. mis ei ole vältimatu;
2.1.4.2. kui kindlustatu oli enne reisi algust teadlik või võimeline ette nägema, et tõenäoliselt võib tal reisil viibides arstiabi ▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇. Gjensidige ei hüvita ka kulu ega kahju, mis tekib plaanilise meditsiiniteenuse kasutamise tagajärjel (sh kosmeetilised operatsioonid);
2.1.4.3. mis on vajalik kindlustatu otsimiseks;
2.1.4.4. sünnituse ja abordiga seotud teenustele;
2.1.4.5. seoses psühhiaatrilise haiguse diagnoosimise ja/või raviga (nt depressioon, skisofreenia, seksuaalpatoloogiline haigus, ärevushäire, psühhoos, sõltuvushäire, söömishäire);
2.1.4.6. seoses suguhaiguste diagnoosimise ja/või raviga (nt HIV, genitaalherpes, HPV);
2.1.4.7. mis on seotud profülaktilise läbivaatuse, vaktsineerimise või muu ennetava tegevusega;
2.1.4.8. mis on seotud Eestis osutatud teenusega;
2.1.4.9. mis on seotud proteesimisega;
2.1.4.10. mis on seotud mittemeditsiinilise või alternatiivmeditsiini ravimeetoditega.
2.2. Õnnetusjuhtumikindlustus
Kindlustusjuhtum ja hüvitatav kahju
2.2.1. Õnnetusjuhtumikindlustuse kindlustusjuhtumiks on reisi ajal toimuv äkiline ja ettenägematu välismõjudest tingitud kindlustatu tahtest sõltumatu sündmus, mis põhjustab kindlustatul tervisekahjustuse (trauma, püsiva puude) või tema ▇▇▇▇▇.
Trauma
2.2.2. Gjensidige maksab kindlustatule trauma hüvitist, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul ajutine tervisekahjustus, mille ravi kestab vähemalt seitse päeva. ▇▇▇▇ kestuse peab tõendama raviasutus. ▇▇▇▇ kestuse nõue ei kehti röntgenuuringuga tõendatud murru korral.
2.2.3. Õnnetusjuhtumi tagajärjel põhjustatud trauma tuleb välisriigis viivitamatult meditsiiniliselt dokumenteerida, kuid mitte hiljem kui 72 tunni jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest.
2.2.4. Trauma hüvitist makstakse protsendina kokkulepitud hüvitispiirist. Trauma protsentuaalne suurus määratakse siinsete tingimuste lisas 1 oleva trauma hüvitise tabeli alusel. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel on ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇ kahjustunud ühe kehaosa mitu osa, määratakse trauma hüvitise suurus raskeima tervisekahjustuse järgi.
Püsiv puue
2.2.5. Gjensidige maksab kindlustatule püsiva puude hüvitist, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekib kindlustatul püsiv puue. Puue on püsiv, kui kehaosa või meeleorgani funktsioon ei ole taastunud ühe aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumisest.
2.2.6. Püsiva puude olemasolu ja suuruse aluseks on kindlustatu tervislik seisund ajal, mil õnnetusest on möödunud üks aasta. Püsiva puude suurust võib määrata ▇▇ ▇▇▇▇ ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ möödumist, kui on selge, et tervisekahjustus on püsiv ja paranemislootust ei ole.
2.2.7. Püsiva puude hüvitis määratakse, tuginedes riikliku ekspertiisiga tuvastatud puude raskusastmele:
2.2.7.1. keskmine puue – hüvitis 25% kindlustussummast;
2.2.7.2. ▇▇▇▇▇ puue – hüvitis 50% kindlustussummast;
2.2.7.3. sügav puue – hüvitis 100% kindlustussummast.
2.2.8. Juhul kui riikliku ekspertiisiga tuvastatud puude raskusastme aluseks on lisaks kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud tervisekahjustustele ka muud kindlustatu tervisekahjustused, on Gjensidigel õigus määrata püsiva puude hüvitis, arvestades ainult kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud tervisekahjustuste tõttu tekkivat puude raskust.
Surm
2.2.9. Surmajuhtumihüvitist makstakse kindlustatu seaduslikule pärijale, kui kindlustatu sureb kindlustusjuhtumi tagajärjel ühe aasta jooksul kindlustusjuhtumi toimumisest.
2.2.10. Surmajuhtumihüvitisest arvestab Gjensidige maha kindlustatule varem makstud trauma või püsiva puude hüvitise.
Välistused
2.2.11. Gjensidige ei hüvita lisaks üldistes välistustes (punkt 3) ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele kulu ega kahju, mis on tingitud:
2.2.11.1. puugi või putuka hammustusest;
2.2.11.2. kindlustatu haigusest, sh mis põhjustas õnnetusjuhtumi või aitas sellele ▇▇▇▇▇.
2.3. Reisitõrke kindlustus
2.3.1. Reisitõrke kindlustuse kindlustuskaitse hakkab kehtima 72 tunni möödumisel poliisi väljastamisest.
Gjensidige hüvitab maksimaalselt kaks reisitõrke kindlustuse kindlustusjuhtumit ühe reisi kohta.
Kindlustusjuhtum
2.3.2. Reisitõrke kindlustusjuhtumiks on eelnevalt tasutud reisi ärajätmine, katkemine või hilinemine, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ vahetu põhjus on:
2.3.2.1. kindlustatu või temaga koos reisiva pereliikme või ainsa reisikaaslase äge haigestumine, ▇▇▇▇▇ kehavigastus või surm;
2.3.2.2. kindlustatu pereliikme eluohtlik seisund, ▇▇▇▇▇ kehavigastus või surm;
2.3.2.3. kindlustatu Eestis asuva vara ootamatu ja äkiline kahjustumine, mille tõttu on kindlustatu kohalolek vältimatu;
2.3.2.4. regulaarliini sõiduki mitteväljumine või väljumine hilinemisega ▇▇▇▇▇ ilmastikuolu, tehnilise rikke, liiklusõnnetuse või õhuruumi ülekoormatuse tõttu. Kui sõiduki mitteväljumise või väljumisega hilinemise tulemusel jääb reisist ära vähemalt 50%, arvestab Gjensidige reisi ärajätmise põhjendatuks;
2.3.2.5. reisimiseks kasutatava sõidukiga toimunud liiklusõnnetus või sõiduki ▇▇▇▇▇▇, ▇▇▇ seetõttu ei ole reisi jätkamine enam võimalik;
2.3.2.6. lennu tühistamine lennujaama juhtkonna, lennundus- komisjoni või ükskõik millise riigiasutuse poolt, v.a streik või maksevõimetus.
Hüvitatav kahju
2.3.3. ▇▇▇ ▇▇▇▇ jääb ära punktis 2.3.2 nimetatud juhtudel, hüvitab Gjensidige taganemisõiguseta ostetud/tellitud reisipaketi või selle osa (nt majutus, lennukipiletid, autorent, kontserdipiletid, ekskursioonid) maksumuse, mida ei ole õigus reisikorraldajalt või reisiga seotud teenuseosutajalt tagasi saada.
2.3.4. Kui ▇▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇ katkeb ja kindlustatu pöördub tagasi Eestisse punktis 2.3.2 nimetatud juhtudel, hüvitab Gjensidige:
2.3.4.1. mõistliku ja põhjendatud lisakulu, mis on seotud transpordi ja majutusega kindlustatu ennetähtaegsel tagasi- pöördumisel Eestisse. Gjensidige hüvitab kindlustatule majutuskulu maksimaalselt 100 eurot päevas, kuid mitte enam ▇▇▇ ▇▇▇▇ päeva;
2.3.4.2. taganemisõiguseta ostetud/tellitud teenuste (majutus, autorent, kontserdipiletid, ekskursioonid, v.a transport) maksumuse, mida kindlustatu ei saa reisi katkemise tõttu kasutada ning mida tal ei ole õigus reisikorraldajalt või reisiga seotud teenuseosutajalt tagasi saada.
2.3.5. ▇▇▇ ▇▇▇▇ hilineb punktis 2.3.2 nimetatud juhtudel, hüvitab Gjensidige:
2.3.5.1. reisi jätkamiseks vajaliku kulu uue turistiklassi pileti soetamiseks, kui varem ostetud piletit ei olnud võimalik ümber vahetada;
2.3.5.2. reisi jätkamiseks vajaliku alternatiivse sõiduki kasutamiseks esialgse pileti soetusväärtuse ulatuses;
2.3.5.3. kulu majutusele transiitpunktis, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ jätkamine ei sõltu kindlustatust. Gjensidige hüvitab majutuskulud kuni 100 eurot päevas, kuid mitte enam kui kolme päeva eest reisi jooksul;
2.3.5.4. kulu enne reisi broneeritud ja tasutud majutuse eest reisi sihtpunktis, kuhu kindlustatu hilines. Gjensidige hüvitab 50% majutuskuludest iga hilinetud päeva kohta.
Reisitõrke kindlustuse lisakaitsed
Lisakaitse kehtib üksnes juhul, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇▇ lisakaitse on märgitud poliisile. Lisakaitse kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitab Gjensidige kahju punktide 2.3.3 – 2.3.5 alusel.
Looduskatastroof, sõiduki hilinemine, planeeritud ürituse ärajäämine
2.3.6. Reisitõrke lisakaitse kindlustusjuhtumiks on eelnevalt tasutud reisi ärajätmine, katkemine või hilinemine, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ põhjus on:
2.3.6.1. looduskatastroof (nt maavärin, maanihe, vulkaanipurse, orkaan, tsunami, üleujutus), mis toimus reisi ajal või 48 tunni jooksul enne reisi algust piirkonnas, mida kindlustatu kavatses reisil läbida, ja mis võib otseselt mõjutada tema reisiplaane või kujutada ohtu tema elu või tervisele;
2.3.6.2. regulaarliini lennuki või rongi kindlustatust sõltumatu hilinemine (lisaks punktis 2.3.2 nimetatud põhjustele nt lennumeeskonna töötundide täitumine), v.a terrorismi, töökatkestuse, streigi või maksejõuetuse tõttu;
2.3.6.3. ▇▇▇▇▇▇▇ kohtade ülebroneerimine;
2.3.6.4. reisi põhieesmärgiks olnud ning eelnevalt planeeritud erialase, tööalase või avaliku ürituse (nt konverents, seminar, mess, kontsert või spordivõistlus) ärajätmine ürituse korraldaja poolt.
2.3.7. Reisitõrke lisakaitse kindlustusjuhtumiks on ka eelnevalt planeeritud ja tasutud reisi jooksul toimuma pidanud ekskursioonil või avalikul üritusel (nt kontsert, mess, spordiüritus) mitteosalemine kindlustatu või tema reisikaaslase ▇▇▇▇▇ haigestumise, ▇▇▇▇▇ kehavigastuse, ▇▇▇▇▇ või kuriteo ohvriks langemise tõttu. Sellisel juhul hüvitab Gjensidige etteostetud teenuse maksumuse.
Terrorism, töökatkestus, streik või maksevõimetus
2.3.8. Reisitõrke lisakaitse kindlustusjuhtumiks on eelnevalt tasutud reisi ärajäämine või hilinemine, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ põhjus on:
2.3.8.1. terrorismiakt, mis toimus reisi ajal või 48 tunni jooksul enne reisi algust piirkonnas, mida kindlustatu kavatses reisil läbida, ja mis võib otseselt mõjutada tema reisiplaane või kujutada ohtu tema elu või tervisele;
2.3.8.2. transpordiettevõtte, seda teenindava ettevõtte (nt lennujaama) või reisipaketis sisalduva teenuseosutaja (nt hotelli) töökatkestus, streik või maksevõimetus (sh pankrot). Lisakaitse ei kata reisikorraldaja või -büroo maksevõimetuse tõttu tekkinud reisitõrget.
Välistused
2.3.9. Gjensidige ei hüvita lisaks üldistes välistustes (punkt 3) ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele kulu ega kahju:
RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused 5/14
2.3.9.1. kui reisitõrke põhjus oli teada enne kindlustuslepingu sõlmimist;
2.3.9.2. ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ ärajätmise põhjustab enne reisitõrke kindlustuse jõustumist alanud haiguse või vigastuse tagajärgede ägenemine või ravi jätkumine;
2.3.9.3. mis on tingitud kindlustatu psühhiaatrilisest haigusest või psühhoneuroloogilisest seisundist (sh stress, depressioon, ärevushäire, foobia);
2.3.9.4. kui reisitõrke põhjustas kindlustatu, kindlustatu reisikaaslase või pereliikme rasedus või sellest tingitud komplikatsioon või sünnitus;
2.3.9.5. puudulikust reisidokumentatsioonist (sh pass /ID-kaart, viisa, juhiload või vaktsineerimispass) tingitud kahju;
2.3.9.6. ▇▇▇▇▇- ▇▇ joogikulu;
2.3.9.7. kui reisitõrke kindlustuse kindlustusjuhtumi põhjustab muudatus tšarterliinil sõitva sõiduki sõidugraafikus, sh tšarterlennu hilinemine või tühistamine;
2.3.9.8. kui reisitõrke kindlustuse kindlustusjuhtumi põhjustab reisikorraldaja või -büroo tegevus või tegevusetus;
2.3.9.9. mis on tekkinud tiiburlaeva või Eesti-sisese laevaliikluse
sõidugraafiku muudatusest ilmastikuolude tõttu;
2.3.9.10. majutusele ja transpordile Eestis;
2.3.9.11. osas, mil transpordiettevõte või muu kolmas isik on tasunud hüvitise või muu rahalise summa hüvitamaks reisi ärajäämisega või hilinemisega seotud kulu.
2.4. Pagasikindlustus
▇▇▇▇▇▇ või rööv, kahjustumine või kadumine. Kindlustusjuhtum ja hüvitatav kahju
2.4.1. Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumiks on:
2.4.1.1. pagasi ▇▇▇▇▇▇ või rööv reisi ajal ning selle kohta on asukohariigi politsei väljastanud vastava tõendi;
2.4.1.2. pagasi kahjustumine või kadumine ajal, mil see oli transpordi- või majutusettevõtte järelevalve all. Pagas arvestatakse kadunuks, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ ei ole jõudnud 30 päeva jooksul reisi sihtkohta ning transporditeenust osutav ettevõte on väljastanud vastava tõendi.
2.4.2. Gjensidige hüvitab kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kulu:
2.4.2.1. pagasis olnud kahjustunud eseme parandamiseks, kui parandamine on otstarbekas;
2.4.2.2. lähtudes pagasis olevate esemete või turuväärtusest Eestis kindlustusjuhtumi toimumise hetkel, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ on varastatud, röövitud, kadunud transpordi- või majutusettevõtte järelevalve all olles või ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ parandamine ei ole otstarbekas. Kui samaväärse eseme turuväärtust ei ole võimalik määrata, hüvitab Gjensidige kahju, arvestades kulumit 20% eseme soetamishinnast iga kalendriaasta kohta. Kulumit arvestatakse üle ühe aasta vanuste esemete korral;
2.4.2.3. arvestades, et maksimaalne hüvitis ühe eseme kohta on 50% pagasikindlustuse kindlustussummast;
2.4.2.4. riigilõivule dokumentide taastamiseks ID-kaardi, ▇▇▇▇▇ või juhiloa varguse või röövi korral.
2.4.3. Gjensidige vähendab hüvitist pagasi hilinemise eest saadud hüvitise võrra.
Hilinemine. Kindlustusjuhtum ja hüvitatav kahju
2.4.4. Pagasikindlustuse kindlustusjuhtumiks on pagasi hilinemine välisriigis rohkem ▇▇▇ ▇▇▇▇ tundi transpordiettevõtte tegevuse tõttu ning selle kohta on transporditeenust osutav ettevõte väljastanud vastava tõendi.
2.4.5. Gjensidige hüvitab hädavajalike esemete soetamise kulu kuni 50 eurot iga hilinenud päeva kohta, maksimaalselt 50% pagasi kindlustussummast kindlustusjuhtumi kohta, kuid mitte enam kui kahe kindlustusjuhtumi eest ühe reisi jooksul.
6/14 RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused
Välistused
2.4.6. Gjensidige ei hüvita lisaks üldistes välistustes (punkt 3) ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele kulu ega kahju:
2.4.6.1. pisikahjustuste eest, mis ei halvenda pagasi funktsionaalsust (välispinna kahjustumine, kriimustused, värvidefektid);
2.4.6.2. mis on tingitud esemete kahjustumisest kokkupuutel kindlustatu pagasis olnud söövitavate või määrivate ainete, teravate esemete või kondensaadiga;
2.4.6.3. mis on tingitud pagasi hilinemisest reisilt tagasipöördumisel Eestisse;
2.4.6.4. järgmistele esemetele: väärismetall ja -kivid (sh ehted), kunstiteosed, unikaalsed ja antiikesemed, kollektsioonid, kergesti purunevad esemed, mootorsõidukid (sh haagis, autosuvila, veesõiduk jms) ja nende varuosad, sularaha, pangakaardid, väärtpaberid, dokumendid (v.a isikut tõendav dokument, pass ja juhiluba), käsikirjad, fotod, plaanid, joonised, loomad, taimed, seemned, ravimid, toote- ja kaubanäidised, prillid, kontaktläätsed, proteesid, jook, toiduained, kosmeetika, parfümeeria, punktis
1.15 nimetamata elektroonilised seadmed (sh mobiiltelefon ja nutitelefon), tööriistad, spordivarustus, muusikariistad ja nende vedamiseks ette nähtud kotid.
2.5. Spordivarustuse ja -tegevuse kindlustus
Kindlustusjuhtum ja hüvitatav kahju
2.5.1. Spordivarustuse ja -tegevuse kindlustuse kindlustusjuhtumiks on:
2.5.1.1. transpordiettevõtte järelevalve alla antud spordivarustuse hilinemine reisi sihtkohta üle 24 tunni või kadumine;
2.5.1.2. spordivarustuse kahjustamine, varastamine või röövimine kolmandate isikute poolt;
2.5.1.3. kindlustatu võimetus reisil sportida reisil saadud trauma tagajärjel.
2.5.2. Gjensidige hüvitab:
2.5.2.1. spordivarustuse rendikulu kuni 200 eurot reisil. Juhul kui transpordiettevõtte järelevalve alla antud spordivarustus hilines, hüvitab Gjensidige spordivarustuse rendikulu kuni 200 eurot kuni spordivarustuse tagastamiseni kindlustatule;
2.5.2.2. spordivarustuse paranduskulu kuni 200 eurot, kui kindlustatu spordivarustus on kahjustunud ning seda on võimalik parandada;
2.5.2.3. spordivarustuse turuväärtuse kuni 200 eurot, kui kindlustatu spordivarustus on varastatud, röövitud, kadunud või kahjustunud ulatuses, mille puhul ei ole parandamine võimalik või otstarbekas. Gjensidige hüvitab spordivarustuse turuväärtuse, kuid mitte rohkem kui spordivarustuse kindlustussumma, kui spordivarustus kadus või hävines transpordiettevõtte järelevalve all olles;
2.5.2.4. kulu eelnevalt tasutud ja trauma tõttu kasutamata jäänud sportimise abonemendi eest, mis on mõeldud individuaalseks kasutamiseks (nt skypass, green-fee), ja/ või renditud spordivarustuse eest. Gjensidige hüvitab kulu traumajärgsest päevast proportsionaalselt kasutamata jäänud perioodi eest, kuid mitte enam kui 50 eurot ühe päeva kohta.
2.5.3.Spordivarustusarvestataksekadunuks,kuitranspordiettevõte väljastab tõendi spordivarustuse kadumise kohta.
2.5.4. Spordivarustuse turuväärtuse hüvitist vähendatakse spordivarustuse ▇▇▇▇▇ ▇▇/või parandamise eest saadud hüvitise võrra.
2.5.5. Spordivarustuse turuväärtuse hüvitise arvutamise aluseks on eseme turuväärtus Eestis. Kui samaväärse eseme turuväärtust ei ole võimalik määrata, hüvitab Gjensidige kahju, arvestades kulumit 20% eseme soetamishinnast iga kalendriaasta kohta. Kulumit arvestatakse üle ühe aasta vanuste esemete korral.
Välistused
2.5.6. Gjensidige ei hüvita lisaks üldistes välistustes (punkt 3) ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele kulu ega kahju:
2.5.6.1. spordivarustusele, mille transpordiks on vaja spetsiaalset luba;
2.5.6.2. mis on tingitud spordivarustuse arestimisest, äravõtmisest või kontrollimisest ametivõimude poolt (nt turva-, piiri- või tollikontrollis);
2.5.6.3. kindlustatu enda põhjustatud juhtumite korral, ▇.▇ ▇▇▇ spordivarustus on unustatud, kaotatud või jäetud järelevalveta;
2.5.6.4. pisikahjustuste eest (välispinna kahjustumine, kriimustused, värvidefektid), mis ei halvenda spordivarustuse funktsionaalsust;
2.5.6.5. mis on tekkinud spordivarustuse vedamiseks ettenähtud ümbrisele (nt ▇▇▇▇, vutlar, kohver) või spordivarustuse lisavarustusele (nt elektrilised seadmed, videoregistraator, hooldusvahendid).
2.6. Eraisiku vastutuskindlustus
Kindlustusjuhtum ja hüvitatav kahju
2.6.1. Eraisiku vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumiks on reisi ajal kolmandale isikule kahju tekitamine, mille eest kindlustatu vastutab seaduse alusel. Kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitatakse Gjensidigega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastatud:
2.6.1.1. ravikulu punktis 2.1 nimetatud tingimustel;
2.6.1.2. kahjustatud vara taastamise või asendamise kulu. ▇▇▇ ▇▇▇▇ ei ole võimalik taastada, hüvitab Gjensidige vara turuväärtuse;
2.6.1.3. kindlustusjuhtumist tingitud vajalik ja põhjendatud õigusabikulu kuni 1500 eurot;
2.6.1.4. matusekulud punktis 2.1.2.12 nimetatud tingimustel.
2.6.2. Kui kindlustatu vastutuse põhjustanud sündmusest tuleneb mitme kahjustatud isiku nõue ja nende nõuete kogusuurus ületab kindlustussumma, rahuldab Gjensidige nõuded võrdeliselt nõuete suurusega kindlustussumma ulatuses.
2.6.3. Kui sama kahju tekitamise eest vastutab mitu isikut, hüvitab Gjensidige ainult kindlustatu vastutusele vastava osa kogu tekitatud kahjust, kuid mitte rohkem kui poliisile märgitud kindlustussumma.
2.6.4. Kõik ühest ja samast sündmusest tulenevad nõuded arvestatakse üheks kindlustusjuhtumiks.
Välistused
2.6.5. Gjensidige ei hüvita lisaks üldistes välistustes (punkt 3) ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele kulu ega kahju:
2.6.5.1. mis on seotud kindlustatu ettevõtlusega, sh töö- või sellega sarnasest lepingulisest suhtest tuleneva kohustuse täitmisega;
2.6.5.2. mis on tingitud avalik-õiguslikust sanktsioonist (nt trahv);
2.6.5.3. mis on tekkinud kindlustatu pereliikmele või kindlustatuga koos reisivale reisikaaslasele;
2.6.5.4. kindlustatu valduses või kasutuses oleva asja hävimisest, kahjustumisest või kaotsiminekust;
2.6.5.5. mille tekitamise eest on kindlustatu vastutav hoone, hoone osa või nendes ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇ omaniku või valdajana;
2.6.5.6. mille kindlustatu tekitas mistahes sõiduki valdamise või kasutamisega;
2.6.5.7. kindlustatule kuuluva või tema järelevalve all või kasutuses ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇ tekitatud kahju, samuti sellele loomale tekitatud kahju;
2.6.5.8. mis on tekkinud spordivõistluse või -treeningu tõttu või ajal.
2.7. Rendisõiduki omavastutuskindlustus
Kindlustusjuhtum ja hüvitatav kahju
2.7.1. Rendisõiduki omavastutuskindlustuse kindlustusjuhtumiks on kindlustatu renditud sõiduki ▇▇▇▇▇▇, röövimine, hävimine või kahjustumine reisi ajal, mille tulemusena tekib kindlustatul rendiettevõtte ees rendilepingust tulenev omavastutuse tasumise kohustus. Rendiettevõte on ▇▇▇▇ juriidiline ▇▇▇▇, ▇▇▇▇▇ ametlik tegevusala on sõidukite lühiajaline rentimine.
2.7.2. Kindlustusjuhtumi toimumisel Gjensidige hüvitab kindlustatu renditud sõidukile tekkinud kahju rendilepingus määratud omavastutuse piirini, kuid mitte enam kui poliisil märgitud kindlustussumma.
Välistused
2.7.3. Gjensidige ei hüvita lisaks üldistes välistustes (punkt 3) ning kindlustuse üldtingimustes nimetatud välistustele kulu ega kahju:
2.7.3.1. kui rendisõidukit on kasutatud vastuolus rendilepingu tingimustega või renditud sõidukit juhtis isik, kes ei ole rendilepingus nimetatud;
2.7.3.2. mis tekkis rendisõidukile seoses liiklemisega selleks sobimatus kohas või ▇▇▇▇ (näiteks maastikul, metsas, põllul, soos, vees, kaldaalal, metsateel, mitteametlikul jääteel jms);
2.7.3.3. kui juhtum toimus võidusõidul, võistlusel või selle harjutamisel.
3. Üldised välistused
Gjensidige ei hüvita lisaks üldtingimustes ning vastava kindlustuskaitse juures nimetatud välistustele kahju ega kulu:
3.1.
kui poliisile ei ole märgitud ▇▇▇▇▇▇:
3.1.1. kindlustuskaitse, sealjuures lisakaitse;
3.1.2. reisil tehtav tegevus: füüsiline töö (punkt 1.5), ohtlik harrastus (punkt 1.6), võistlussport (punkt 1.7), ekstreemsport (punkt 1.8);
3.1.3. reisi liik (punkt 1.10);
3.1.4. kindlustusterritoorium (punkt 1.9);
3.2.
mis tekib töötamisel järgmistel riskiohtlikel ametikohtadel: kessoonkambri operaator, keemia-, lõhkeaine- , kaevandustööstuse tööline, puurtornil töötaja, laevaehitaja, laeva- või lennukimeeskonna liige, mis tahes amet, kus kindlustatu kannab või kasutab relva, kriisipiirkonnas osaleja, kaskadöör, päästetöötaja, turvatöötaja, politseinik, demineerija, töö avamerel;
3.3.
mis on tekkinud looduskatastroofist (v.a punktides 2.1.3 ja 2.3.6 nimetatud juhul), samuti enne reisile minekut üldteada asjaolu tõttu või mille eest oli hoiatanud Eesti Välisministeerium;
3.4.
mis on tingitud ametivõimude tegevusest või tegevusetusest (nt lennujaama turvakontroll, tollikontroll);
3.5.
mis on tingitud streigist, töökatkestusest, maksejõuetusest, pankrotist või kolmanda isiku (nt transpordiettevõtte, reisikorraldaja) tegevusest, v.a punktis 2.3.8 nimetatud juhul;
3.6.
mis on põhjustatud kindlustatu õigusvastasest teost, v.a punktis
2.6 nimetatud juhul;
3.7.
mis on seotud sünnituse, sündinud lapse, abordi, kunstviljastamise, viljatuse ravi, rasestumise vältimise või nende tüsistuste ning tagajärgedega;
RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused 7/14
3.8.
mis on seotud sõiduki ▇▇▇▇▇▇▇, hoolduse, kasutamise, hoiustamise või transpordiga, v.a punktis 2.7 nimetatud juhul;
3.9.
mis on põhjustatud kindlustatu algatatud kaklusest või tahtliku kuriteo tunnustega teo toimepanemisest;
3.10.
mis tekib talispordiga tegelemisel väljaspool märgitud radasid või alasid;
3.11.
mis tekib kindlustatu tervise kahjustumisest jalg- või mootorrattaga (sh mopeed) sõitmisel, kui see sõiduk oli kindlustatu põhiline reisimisvahend (kindlustatu lahkus Eestist jalg- või mootorrattal), v.a kui poliisil on kokku lepitud teisiti;
3.12.
mille peab hüvitama muu isik muu lepingu või seaduse alusel (sh liikluskindlustuse alusel);
3.13.
mis on tekkinud mootorsõiduki juhtimisest, kui kindlustatu juhtis mootorsõidukit ▇▇▇▇ juhtimisõiguseta;
3.14.
mis on tingitud kindlustatu teadlikust enesekahjustamisest või ülisuurde ohtu seadmisest, v.a kui kindlustatu teeb ▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇ inimese elu päästmiseks.
4. Kindlustuslepingu poolte kohustused
4.1. Gjensidige, kindlustusvõtja ja/või kindlustatu on kohustatud täitma kindlustuse üldtingimusi ning lisaks alljärgnevaid kohustusi.
Üldised kohustused
4.2. Kindlustusvõtja teavitab kindlustatut poliisil märgitud kindlustuskaitsest ▇▇ ▇▇▇▇▇ ulatusest ning tutvustab talle kindlustustingimusi.
4.3. Kindlustusvõtja/kindlustatu:
4.3.1. teavitab viivitamata Gjensidiget reisil tehtavate tegevuste muutumisest või muudest asjaoludest, mis võivad suurendada kindlustatud riski võimalikkust;
4.3.2. järgib reisi ajal asukohariigi seadusi;
4.3.3. kasutab sportimise või töötamise ajal selleks ettenähtud spetsiaalset varustust ning järgib ohutusnõudeid;
4.3.4. taotleb Euroopa ravikindlustuskaardi puudumisel selle asendussertifikaati ning esitab ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi Euroopa Liidus asuva asukohariigi raviasutuse ▇▇▇▇▇ pöördumise korral;
4.3.5. esitab viivitamata liiklusõnnetuse, röövimise, varguse või muu süüteo juhtumi kohta politseile kirjaliku avalduse menetluse algatamiseks;
4.3.6. tõendab kindlustusjuhtumi toimumise, esitades Gjensidigele või tema kahjukäsitluspartnerile vastava teabe ja dokumendid, ning võimaldab Gjensidigel tuvastada juhtumi täpsed asjaolud ja kahju suuruse (sh meditsiiniline teave ja muud terviseandmed). Gjensidigele tuleb muu hulgas esitada järgmised dokumendid:
4.3.6.1. dokumendid, mis tõendavad kasutatud teenuse või kauba eest tasumist;
4.3.6.2. dokumendid, mille on väljastanud kahjujuhtumiga seotud asjaolude ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇▇ asutus (nt raviasutus, politsei-, päästeamet);
4.3.6.3. dokumendid, mille on väljastanud teenuseosutaja, kus on esitatud info makstud hüvitise suuruse kohta või sellest keeldumise põhjus (nt reisikorraldaja, lennuettevõte);
8/14 RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused
4.3.6.4. pagasis olnud esemete loetelu, omandisuhet kinnitavad dokumendid, ostuarved, info soetuskoha ▇▇ -▇▇▇▇▇ kohta jms;
4.3.6.5. muu vajalik dokument või tõend kahjujuhtumi asjaolude selgitamiseks ning hüvitise määramiseks, sh transporditeenuse osutaja väljastatud kirjalik kinnitus spordivarustuse hilinemise, kahjustumise või kadumise kohta;
4.3.7. võtab eraisiku vastutuskindlustuse juhtumi korral kannatanult hüvitisnõude ja seletuskirja juhtumi toimumise kohta ning ▇▇▇▇▇ asjakohaste asutuste dokumendid ja muud tõendid, mis kinnitavad kindlustusjuhtumi toimumist;
4.3.8. esitab kirjaliku hüvitistaotluse hiljemalt ühe kuu jooksul pärast reisi lõppemist koos originaaldokumentide ja andmetega juhtumi toimumise asjaolude, kahju suuruse ning seotud isikute kohta;
4.3.9. teavitab Gjensidiget teistest kehtivatest kindlustuslepingutest, mis on seotud kahjujuhtumiga.
Tegevus meditsiiniabikindlustuse kindlustusjuhtumi korral
4.4.
Kindlustatu pöördub tervise halvenemisel arsti ▇▇▇▇▇ ning järgib arsti juhiseid, ettekirjutusi ja nõudmisi.
4.5.
Kui kindlustatu vajab haiglaravi, tuleb ühendust ▇▇▇▇▇ poliisil märgitud Gjensidige kahjukäsitluspartneriga, kes aitab korraldada haiglaravi. Gjensidige hüvitab haiglaravikulu ainult siis, kui see on enne Gjensidige kahjukäsitluspartneriga kooskõlastatud.
4.6.
Gjensidige ja kindlustatu raviarst lepivad kokku kulutused kirurgilisele operatsioonile, mida ei ole võimalik edasi lükata kindlustatu tagasipöördumiseni Eestisse.
4.7.
Gjensidige või tema volitatud meditsiiniline esindaja organiseerib raskelt haige või vigastatud kindlustatu transpordi Eestisse, võttes arvesse kindlustatu tervislikku seisundit. Kui kindlustatu keeldub tagasitransportimisest, on kindlustusandjal õigus keelduda hilisemate kahjude hüvitamisest.
4.8.
Gjensidige organiseerib kindlustatu või tema surnukeha transpordi Eestisse ja/või hüvitab kulud ainult siis, kui need on enne kahjukäsitluspartneriga kooskõlastatud. ▇▇▇ ▇▇▇▇ ei pea haige kindlustatu Eestisse toomist meditsiiniliselt põhjendatuks, ei hüvitata tagasipöördumise kulu.
4.9.
Kindlustatu välisriigis matmise või tuhastamise kooskõlastamiseks tuleb ühendust ▇▇▇▇▇ poliisil märgitud Gjensidige kahjukäsitluspartneriga.
Ümberistumiste planeerimise nõuded
4.10.
Samas transiitpunktis sõiduki vahetuseks planeeritud aeg ei tohi olla lühem broneerimissüsteemides ettenähtud miinimumajast eeldusel, et sõidud on märgitud ▇▇▇▇▇ piletil (st ▇▇▇▇ on korraldatud ühe veolepinguga) ja sõitude vahel ei pea pagasit välja võtma;
4.11.
Kui reisipaketti ei ole koostanud litsentseeritud reisikorraldaja või piletid on ostetud eraldi või ▇▇▇▇▇ piletil märgitud sõitude vahel peab pagasi välja võtma (vedajate vahel ei ole sõlmitud pagasikäitluse lepingut), peab samas transiitpunktis sõiduki vahetuse vaheline miinimumaeg olema vähemalt kaks tundi;
4.12.
▇▇▇ ▇▇▇▇▇ transiitpunktis sõiduki vahetamise käigus toimub piirikontroll, peab sõiduki vahetuseks planeeritud aeg olema vähemalt ▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇;
4.13.
Samas riigis sõiduki vahetuseks planeeritud aeg ühte transiitpunkti saabumise ja teisest transiitpunktist lahkumise vahel ei või olla lühem ▇▇▇ ▇▇▇▇ tundi ning transiitpunktide vahemaa ei või olla suurem kui 150 km.
Tegevus reisitõrke kindlustusjuhtumi korral
4.14.
Reisi ärajätmisel teavitab kindlustatu viivitamata reisiga seotud teenuseosutajat (reisikorraldaja, majutusettevõte, transpordiettevõte vms) sündmusest, mis takistab reisile minekut või reisi jätkamist, et reisi tühistamisega kaasneksid võimalikult väikesed kulud. Lisaks kindlustatu:
4.14.1. taotleb reisiga seotud teenuseosutajalt ärajääva reisiga seotud kulude kompenseerimist ning esitab Gjensidigele dokumendi väljamakstud hüvitise suuruse või hüvitamisest keeldumise põhjuse kohta;
4.14.2. esitab Gjensidigele haiguse algust, diagnoosi ning planeeritava ravi pikkust tõendava arstitõendi, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ ärajätmine on seotud tervisega;
4.14.3. tõendab Eestis asuva vara kahjustumist ja kindlustatu kohaloleku vajadust, ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ ärajätmine on sellega seotud.
4.15.
▇▇▇▇▇ katkemisel esitab kindlustatu Gjensidigele dokumendid, mis meditsiiniliselt tõendavad pereliikme eluohtlikku seisundit, Eestis asuva vara kahjustumist ja kindlustatu kohaloleku vajadust või liiklusõnnetuse toimumist ▇▇ ▇▇▇▇▇ mittejätkamise võimalust.
4.16.
▇▇▇▇▇▇▇ hilinemisel taotleb kindlustatu transpordiettevõttelt kirjalikku tõendit hilinemise ▇▇▇ ▇▇ põhjuse kohta ning kulude kompenseerimist.
4.17.
Reisitõrke kindlustusjuhtumi korral tuleb kindlustatul kasutada soodsaimat võimalikku transpordivahendit ennetähtaegsel koju tagasipöördumisel või reisi jätkamisel.
Tegevus pagasi kindlustusjuhtumi korral
4.19.
Kui kahju tekitamise eest vastutab transpordiettevõte või muu isik, ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇ on pagas hoiule antud, tuleb kindlustatul pöörduda kahju tekitaja ▇▇▇▇▇ kulutuste kompenseerimiseks. Kindlustatu taotleb ▇▇▇▇▇ tekitamise eest vastutavalt isikult kirjaliku tõendi, kus on märgitud juhtumi toimumise aeg ja põhjus ning kindlustatule makstud hüvitise suurus või sellest keeldumise põhjus.
4.20.
Pagasi varguse või röövi korral tuleb viivitamatult pöörduda asukohariigi politseisse, kes fikseerib juhtunu kirjalikult, ning esitada ▇▇▇▇▇▇ tõend Gjensidigele.
4.21.
Kui Gjensidige on hüvitanud pagasi kindlustusväärtuse, läheb pagasi omandiõigus üle Gjensidigele. Kui kindlustatu soovib jätta kindlustusjuhtumis kahjustatud pagasi enda omandisse või ei ▇▇▇▇ ▇▇▇▇ Gjensidigele üle,vähendab Gjensidige kindlustushüvitist selle vara kindlustusjuhtumijärgse väärtuse võrra.
Rendisõiduki kasutamise nõuded
4.21.1. Rendilepingu sõlmimisel ja auto kättesaamisel on kindlustatu kohustatud fikseerima rendisõiduki seisukorra ning sellel esinevad võimalikud varasemad kahjustused rendilepingus, videosalvestisel või fotodel.
4.21.2. Rendisõiduki kahjustumise, varguse või röövi vältimiseks tuleb sõidukit kasutada heaperemehelikult.
4.21.3. Rendisõidukit tohib juhtida ▇▇▇▇ rendilepingus sõidukijuhina või kasutajana märgitud isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba.
4.21.4. Rendisõiduki juht on kohustatud järgima vastavate liikluskorraldusvahendite või õigusaktidega kehtestatud sõidukiiruse piirmäärasid.
4.21.5. Rendisõidukis ega selle vahetus läheduses ei tohi tekitada tuleohtlikku olukorda, samuti ei tohi sõidukis kasutada lahtise tule allikat.
4.21.6. Rendisõiduki võtmeid ning muid avamiseks ja käivitamiseks ettenähtud seadmeid ei tohi hoida kohas või viisil, mis võimaldavad nende kättesaamist kolmandatel isikutel. Sõiduki võtmeid ei tohi jätta avalikus kohas järelevalveta. Majutuskohast lahkudes tuleb sõiduki võtmeid ▇▇▇▇▇ seifis või ▇▇▇▇ lukustatud hoiuruumis.
4.21.7. Rendisõidukist lahkudes tuleb sulgeda sõiduki aknad, katuseluuk ja pakiruum ning sõiduk lukustada, sõidukile paigaldatud nõutavad turvaseadmed tuleb rakendada.
Tegevus rendisõiduki omavastutuse kindlustusjuhtumi korral
4.22.
Rendisõidukiga toimunud kahjujuhtumi korral kindlustatu:
4.22.1. võtab viivitamata ühendust rendiettevõttega, teavitab neid juhtunust ja küsib juhiseid edasiseks käitumiseks;
4.22.2. esitab viivitamata röövimise, varguse või muu süüteo juhtumi kohta politseile kirjaliku avalduse menetluse algatamiseks;
4.22.3. teavitab politseid liiklusõnnetuse korral, kus osapooled ei saavuta süülisuses kokkulepet või millega kaasnevad inimvigastused;
4.22.4. pildistab sündmuskoha ning rendisõidukile tekitatud kahjustused;
4.22.5. võtab kasutusele meetmed kahju vähendamiseks või edasise kahju ulatuse suurenemise piiramiseks.
5. Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud
5.1.
Kindlustusriski mõjutavaks oluliseks asjaoluks peetakse eelkõige:
5.1.1. teavet ja muudatusi teabes, mida Gjensidige küsis või sai kindlustusvõtjalt enne kindlustuslepingu sõlmimist;
5.1.2. asjaolusid, mida Gjensidige ▇▇▇▇ ▇▇ küsinud, aga mille osas võib mõistlikult eeldada, et see võib kindlustusriski mõjutada (nt antibiootikumikuuril oleva lapse reisile viimine);
5.1.3. kui jäetakse täitmata kindlustuslepingus nimetatud kohustused, sh ohutusnõuded;
5.1.4. mitmekordse kindlustuse tekkimist kindlustatud eseme suhtes;
5.1.5. kui jäetakse täitmata poliisil nimetatud eritingimused.
RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused 9/14
6. Kindlustussummade ja hüvitispiiride tabel
Tabelis on informatiivne kokkuvõte tingimustes nimetatud kindlustussummadest ja hüvitispiiridest.
Kindlustuskaitse | Kindlustussumma või hüvitispiir eurodes | Viide tingimustele |
Poliisile märgitud summa | Vaata poliisilt | |
sh krooniline haigus | 1500 | 2.1.2.3 |
sh karkude ratastooli rent | 300 | 2.1.2.6 |
sh optilise abivahendi parandamine | 50 | 2.1.2.7 |
sh stomatoloogiline esmaabi | 200 | 2.1.2.8 |
sh raseduse komplikatsioonid enne | ||
32. rasedusnädalat | 1500 | 2.1.2.9 |
sh haige juurde jääva ühe pereliikme majutuskulu välisriigis | 100 eurot maksimaalselt seitse päeva | 2.1.2.15 |
sh kahjujuhtumiga seotud telefonikõnede kulu | 100 | 2.1.2.16 |
Meditsiiniabikindlustuse looduskatastroofi ja terrorismi lisakaitse | Poliisile märgitud summa | Vaata poliisilt |
Õnnetusjuhtumikindlustus | Poliisile märgitud summa | Vaata poliisilt |
sh trauma hüvitis | olenevalt trauma raskusest 1–20% | 2.2.4 ▇▇▇▇ 1 |
sh püsiva puude hüvitis | olenevalt püsiva puude raskusest 25–100% | 2.2.7 |
Reisitõrke kindlustus | Poliisil märgitud summa | Vaata poliisilt |
sh reisi katkemisel hüvitis majutusele | 100 eurot päevas ▇▇▇▇ ▇▇▇▇ päeva | 2.3.4.1 |
sh reisi hilinemisel majutus transiitpunktis | 100 eurot päevas ▇▇▇▇ ▇▇▇▇ päeva | 2.3.5.3 |
sh reisi hilinemisel kasutamata majutuskulude hüvitis | 50% majutuskuludest iga hilinenud päeva kohta | 2.3.5.4 |
Pagasikindlustus | Poliisile märgitud summa | Vaata poliisilt |
▇▇ ▇▇▇ eseme hüvitispiir | 50% pagasi kindlustussummast | 2.4.2.3 |
sh pagasi hilinemine rohkem ▇▇▇ ▇▇▇▇ tundi | 50 eurot päevas, kuid mitte rohkem kui 50% pagasikindlustuse kindlustussummast | 2.4.5 |
Spordivarustuse ja -tegevuse kindlustus | Poliisile märgitud summa | Vaata poliisilt |
sh soetamise, ▇▇▇▇▇ ▇▇/või paranduskulu | 200 | 2.5.2.1–2.5.2.3 |
sh trauma tõttu kasutamata jäänud sportimise abonement või renditud spordivarutus | 50 eurot päevas | 2.5.2.4 |
Eraisiku vastutuskindlustus | Poliisile märgitud summa | Vaata poliisilt |
sh õigusabikulu | 1500 | 2.6.1.3 |
Rendisõiduki omavastutuskindlustus | Poliisile märgitud summa | Vaata poliisilt |
10/14 RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused
▇▇▇▇ 1. Trauma ja püsiva puude hüvitiste tabel | |
1. Trauma | |
Kolju vigastused | Protsent |
1) koljuvõlvi murd | 3 % |
2) koljupõhimiku murd | 5 % |
3) koljuvõlvi ja –põhimiku murd | 8 % |
2. Koljusisesed verevalumid: 1) epiduraalne | 3 % |
2) subduraalme, ajusisene | 5 % |
3. Peaasju kahjustused: 1) ajuvapustus ehk kommotsioon | 1 % |
2) ajupõrutus, subarahnoidaalne verevalum |
(kontusioon) 3 %
4. Pea, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi kahjustused:
1) seljaaju põrutus | 7 % |
2) traumaatiline epilepsia | 5 % |
5. Traumaatiline pleksiit | 3 % |
Nägemisorganid | Protsent |
6. ▇▇▇ ▇▇▇▇▇ pisarkanalite läbimatus | 3 % |
7. Silma trauma järgne: | |
1) konjunktiviit, keratiit, iridoksükliit, koorionretiniit | 1 % |
2) vikerkesta defekt, läätse luksatsioon, trihhiaas, ▇▇▇ | |
pöördumine, eemaldamata võõrkehad silmamunas 3 % 8. Silmakesti läbivad haavad, II-III järgu põletus (söövitus), | |
hemoftalm ▇▇▇▇ nägemisteravuse languseta | 1 % |
9. Silmamuna eemaldamine (enukleatsioon) | 3 % |
10. Orbita murd | 3 % |
Hingamisorganid | Protsent |
11. ▇▇▇▇▇▇▇, otsmiku- ja ninakõrvalkoopa | |
eesseina murd | 3 % |
12. Kopsu vigastus, nahaalune õhkemfüseem, hemo-, pneumotooraks, eksudatiivne pleuriit, võõrkeha rind- kereõõnes, pneumoonia (v.a hüpostaatiline või postoperatiivne):
1) ühepoolne | 1 % |
2) kahepoolne | 3 % |
13. Rinnaku murd | 1 % |
14. Ühe roide röntgenograafiliselt tõendatud murd | 1 % |
15. Trauma tõttu teostatud: 1) torakoskoopia, torakotsentees | 1 % |
2) torakotoomia | 3 % |
16. ▇▇▇▇, hingetoru (trahhea) vigastused, bronhoskoopia, trahheotoomia | 2 % |
▇▇▇▇▇▇-veresoonkonna süsteem Protsent
17. ▇▇▇▇▇▇, südamekestade ja suurte magistraalveresoonte vigastused 5 %
Seedetrakt Protsent
18. ▇▇▇▇▇-, üla-, alalõualuu murd
1) ühe luu 1 %
2) mitme ▇▇▇, hulgimurd 3 %
Märkus: Harjumuslikku nihestust ▇▇ ▇▇▇▇▇ retsidiive ei loeta kindlustusjuhtumiks.
19. ▇▇▇▇▇, söögitoru, mao, soolte vigastused (haavamine, rebend, söövitus), ösofagoskoopia
ja gastroskoopia 1 %
20. Vigastuse järgne:
1) mao, soolte, päraku armistumisest tingitud
ahenemine 5 %
2) liiteline haigus 9 %
3) soole, soole-tupe, soole-kõhunäärme uuris 3 %
1) trauma raviga tekkinud seerumhepatiit | 1 % |
2) maksapuudulikkus | 3 % |
22. Trauma tõttu: 1) maksa kapslialune rebend, operatsioonita, diagnoositakse CT või UH põhjal | 1 % |
21. Maksa vigastused või kahjustused ▇▇▇▇▇ juhusliku mürgituse tagajärjel:
2) maksarebendi õmblus | 3 % |
3) sapipõie rebendist peritoniit | 5 % |
23. Põrna kapslialune rebend, operatsioonita, diagnoositakse CT või UH põhjal: | 1 % |
24. Seedetrakti vigastuse järgne: 1) mao, kõhunäärme, soole õmblus | 5 % |
2) kõhunäärme ebafistul | 8 % |
3) mao, soole, kõhunäärme resektsioon | 10 % |
25. Kõhu vigastuse tõttu diagnostilisel eesmärgil tehtud (ei arvestata lisaks punktidele 19 - 24): 1) laparoskoopia (laparotsentees) | 1 % |
2) laparotoomia Märkus: Punktid 19-21 peavad olema diagnoositud kas endoskoopiliselt, laparoskoopiliselt või laparotoomiaga. | 3 % |
Eritus- ja suguorganite süsteem Protsent
26. Neerude vigastused:
1) kapslialune rebend, operatsioonita, diagnoositakse
CT või UH põhjal 1 %
2) ▇▇▇▇▇ õmblus | 3 % |
27. Kuseteede operatsioonid: 1) epitsüstostoomia | 1 % |
2) kuseteede õmblus, lumbotoomia | 3 % |
28. ▇▇▇▇-suguelundite haavamised, rebendid, põletus | 1 % |
29. Trauma tõttu ühe munandi, munasarja, -▇▇▇▇ ▇▇▇▇▇▇▇▇▇▇▇ | 3 % |
Pehmed koed Protsent
30. Näo, kaela eespinna armidest põhjustatud kosmeetilised defektid:
1) väljendunud (ei muuda näo kuju oluliselt) armid pindalaga üle 1 cm2, armi suuruse iga 1 cm2 annab õiguse trauma hüvitisele
1%, maksimaalselt 4%. | 1 % |
2) tugevalt väljendunud (muudab oluliselt näo kuju) | 10 % |
3) näo täielik moondumine (masknägu) | 20 % |
31. Tugeva keloidiga põletushaavade armid kehal: 1) 1-2% kehapinnast | 3 % |
2) 3-4% kehapinnast | 5 % |
3) 5-6% kehapinnast | 8 % |
4) 7-8% kehapinnast | 9 % |
5) 9-10% kehapinnast | 10 % |
6) üle 10% kehapinnast | 20 % |
Märkus: Pehmete kudede vigastuse suurus määratakse 3 kuud pärast kindlustusjuhtumit.
Lülisammas Protsent
32. Lülikehade, -kaarte, -liigesjätkete, ogajätke murd: | |
1) 1-2 lülil | 2 % |
2) 3-5 lülil | 5 % |
33. Ühe lüli ristjätke murd | 3 % |
34. Ristluu murd | 3 % |
35. Sabaluu murd | 1 % |
RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused 11/14
Aba- ja rangluu Protsent
36. Aba-, rangluu murd, akromio-klavikulaar, sternoklavikulaarliigese rebend:
1) ühe ▇▇▇ ▇▇▇▇, ühe liigese rebend 1 %
2) kahe ▇▇▇ ▇▇▇▇ ▇▇▇▇ ühe liigese rebendiga 3 %
3) kahe liigese täielik rebend, kahe liigese täielik rebend koos nihestusega või ühe luu murruga või ühe luu ▇▇▇▇▇ ▇▇ nihestusega, kahe ▇▇▇ ▇▇▇▇ ▇▇▇▇
ühe liigese rebendi ja nihestusega 5 %
4) rangluu ebaliiges 3 %
Õlaliiges Protsent
37. Õlaliigese vigastused:
1) luufragmentide ärarebimismurd 1 %
2) kahe ▇▇▇ ▇▇▇▇, liigesenapa murd, abaluumurd koos õlaliigese nihestusega, uuringutel tõestatud
kõõluste ja/või liigesekapsli rebend 3 %
3) õlavarreluu pähiku, kirurgilise või anatoomilise
▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇, õlavarreluu murd koos nihestusega 5 %
4) õlavarreluu killustunud hulgimurd õlaliigeses Märkus: Korduvaid opereerimata õlaliigese nihestusi ja habituaalset luksatsiooni ▇▇ ▇▇▇▇▇ retsidiivi ei loeta kindlustusjuhtumiks. | 8 % |
38. Õlavarreluu: 1) diafüüsi murd | 5 % |
2) hulgimurd | 8 % |
Küünarliiges ja -vars Protsent
39. Küünarliigese vigastused
1) luufragmentide (k.a epikondüluste) rebimismurd, küünar- või kodarluu murd liigeses, luksatsioon
küünarliigesest 1 %
2) küünar- ja kodarluu murd liigeses 3 %
3) õlavarreluu murd distaalse metafüüsi osas 5 %
4) õlavarreluu murd koos küünar- ja kodarluu murruga 8 %
40. Küünarvarre luude murd
1) ühe ▇▇▇ ▇▇▇▇ 1 %
2) kahe ▇▇▇ ▇▇▇▇, ▇▇▇ ▇▇▇ hulgimurd 3 %
41. Ebaliiges
1) ühel luul 3 %
2) ▇▇▇▇▇ ▇▇▇▇ 9 %
42. Randmeliigese vigastused
1) luukillu (kildude) ärarebimismurd, tikkeljätke murrud, ühe ▇▇▇ ▇▇▇▇, kodarluu murd tüüpilisest
kohast (in loco typica) 1 %
2) kahe või ▇▇▇▇▇ ▇▇▇ murd randmeliigeses | 3 % |
3) perilunaarne nihestus | 5 % |
43. Randme-, kämblaluude vigastused 1) ühe ▇▇▇ ▇▇▇▇ (v.a lodiluu) | 1 % |
2) kahe ▇▇ ▇▇▇▇▇ ▇▇▇ ▇▇▇▇ | 3 % |
3) lodiluu murd 4) randme nihestus-murd, randmeliigese | 8 % |
ebastabiilsus sidemete vigastusest 3 %
44. Vigastuse järgne lodiluu ebaliiges 12 %
Pöial Protsent
45. Pöidla vigastus:
1) sirutajakõõluse rebend 1 %
2) lülide murd, painutajakõõluse rebend, kõõluse-,
3) amputatsioon alates küüslülist | 3 % |
II-III-IV-V sõrm | Protsent |
46. Sõrme vigastus: 1) ühe või mitme distaalse, keskmise või proksimaalse lüli murd, painutaja- või sirutajakõõluse rebend, liigese-, kõõluse- või luuline panariitsium | 1 % |
2) amputatsioon alates keskmisest lülist | 2 % |
12/14 RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused |
liigese- või luuline panariitsium 2 %
▇▇▇▇▇▇, puusaliiges Protsent
47. Vaagna vigastused:
1) ühe ▇▇▇ ▇▇▇▇ 1 %
2) kahe ▇▇▇ ▇▇▇▇, ▇▇▇ ▇▇▇ hulgimurd, ühe liiduse
rebend 2 %
3) kolme või ▇▇▇▇▇ ▇▇▇ murd, kahe või enama liiduse rebend 3 %
48. Puusaliigese vigastused:
1) luuliste fragmentide ärarebimismurd 1 %
2) isoleeritud pöörla(te) murd 3 %
3) puusaliigese nihestus 5 %
4) reieluu pea, kaela, proksimaalse metafüüsi murd, liigesenapa murd 9 %
▇▇▇▇ Protsent
49. Reieluu murd:
1) diafüüsi osas 9 %
2) hulgimurd 10 %
Põlveliiges Protsent
50. Põlveliigese vigastused:
1) operatsioonil tõestatud värske meniskirebend 3 %
2) luuliste fragmentide ärarebimismurd, pindluu pähiku murd, operatsioonil ja/või uuringul
tõestatud ristisideme rebend 1 %
3) põlvekedra, sääreluu põntadevahelise välja,
põntade, sääreluu proksimaalse metafüüsi murd 3 %
4) sääreluu, proksimaalse metafüüsi murd koos
pindluu pähiku murruga 5 %
5) reieluu põnda (põntade) murd, sääre nihestus
(vt punkt 61) 8 %
6) reieluu distaalse metafüüsi murd 9 %
7) reieluu distaalse metafüüsi ja sääreluu
proksimaalse metafüüsi, pindluu pähiku murd 10 %
Säär Protsent
51. Sääreluude diafüüsi murd:
1) pindluu murd, luufragmentide ärarebimine 1 %
2) sääreluu murd, pindluu hulgimurd | 3 % |
3) sääre- ja pindluu murd, sääreluu hulgimurd | 5 % |
52. Sääreluude murru järgne ebaliiges: 1) sääreluul | 3 % |
2) pind- ja sääreluul | 5 % |
Hüppeliiges | Protsent |
53. Hüppeliigese vigastus: 1) ühe päksi murd, sääreluu-pindluu vahelise sündesmoosi rebend | 1 % |
2) bimalleolaarne murd, ühe ▇▇▇▇▇ ▇▇ sääreluu serva murd | 2 % |
3) mõlema ▇▇▇▇▇ ▇▇ sääreluu serva murd 3 %
4) fiksatsiooni vajav hüppeliigese vigastus (fiksatsioon
üle 3 nädala) 1 %
54. Kannakõõluse rebend 3 %
Pöid Protsent
55. Pöia vigastused:
1) ühe ▇▇▇ ▇▇▇▇ (v.a ▇▇▇▇- ▇▇ kontsluu), nihestus
(vt punkt 61) 1 %
2) kandluu murd, kontsluu murd, kahe või enama pöialabaluu murd 3 %
Varbad Protsent
56. Ühe või mitme distaalse, keskmise või proksimaalse varbalüli murd:
1) 1-2 varbal 1 %
2) 3-5 varbal 2 %
57. Osteomüeliit lahtiste murdude tüsistusena 58. Amputatsioon: | 3 % |
1) suur varvas | 3 % |
2) muu varvas | 2 % |
Muud vigastused | Protsent |
59. Traumaatiline, hemorraagiline šokk, põletushaigus | 3 % |
60. Juhuslikud ägedad kemikaalimürgitused, vingumürgitus ja elektritraumad: 1) haiglaraviga 5-10 päeva | 1 % |
2) haiglaraviga 11-20 päeva | 3 % |
3) haiglaraviga üle 20 päeva | 5 % |
61. Nihestused - kompenseerimisel võetakse aluseks 50% tabelis toodud protsendist
RK101-2019 Reisikikindlustuse tingimused 13/14
ADB Gjensidige Eesti filiaal
Registrikood 11193232
Sõpruse pst 145
13417 Tallinn
Kindlustustelefon 611 6112 ▇▇▇▇@▇▇▇▇▇▇▇▇▇▇.▇▇