LEPING,
MILLEGA MUUDETAKSE KOOSTÖÖLEPINGUT ÜHELT POOLT AAFRIKA, KARIIBI MERE JA VAIKSE OOKEANI PIIRKONNA RIIKIDE RÜHMA NING TEISELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE XX XXXXX LIIKMESRIIKIDE VAHEL,
MILLELE ON ALLA KIRJUTATUD COTONOUS 23. JUUNIL 2000
TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS, TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA, SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT, EESTI VABARIIGI PRESIDENT,
KREEKA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS, PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT, IIRIMAA PRESIDENT,
ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT, KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT, LÄTI VABARIIGI PRESIDENT,
LEEDU VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG, UNGARI VABARIIGI PRESIDENT,
MALTA PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA, AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT,
POOLA VABARIIGI PRESIDENT, PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT, SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT, SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT, SOOME VABARIIGI PRESIDENT,
ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS,
TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA XX XXXXX-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA,
kes on Euroopa Ühenduse, edaspidi “ühendus”, asutamislepingu osalised, kusjuures ühenduse riike nimetatakse edaspidi “liikmesriikideks”, ja
EUROOPA ÜHENDUS
ühelt poolt ning
ANGOLA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET ANTIGUA JA BARBUDA KUNINGANNA,
BAHAMA ÜHENDUSE RIIGIPEA, BARBADOSE RIIGIPEA,
TEMA MAJESTEET BELIZE’I KUNINGANNA, BENINI VABARIIGI PRESIDENT, BOTSWANA VABARIIGI PRESIDENT, BURKINA FASO PRESIDENT,
BURUNDI VABARIIGI PRESIDENT, KAMERUNI VABARIIGI PRESIDENT, CABO VERDE VABARIIGI PRESIDENT, KESK-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,
KOMOORI ISLAMILIITVABARIIGI PRESIDENT, KONGO DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT, KONGO VABARIIGI PRESIDENT,
COOKI SAARTE VALITSUS,
CŌTE D’IVOIRE’I VABARIIGI PRESIDENT, DJIBOUTI VABARIIGI PRESIDENT, DOMINICA ÜHENDUSE VALITSUS, DOMINIKAANI VABARIIGI PRESIDENT, ERITREA RIIGI PRESIDENT,
ETIOOPIA DEMOKRAATLIKU LIITVABARIIGI PRESIDENT, XXXXX XXXXXXXXX DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT, GABONI VABARIIGI PRESIDENT,
GAMBIA VABARIIGI PRESIDENT JA RIIGIPEA, GHANA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET GRENADA KUNINGANNA, GUINEA VABARIIGI PRESIDENT,
GUINEA-BISSAU VABARIIGI PRESIDENT, EKVATORIAAL-GUINEA VABARIIGI PRESIDENT, GUYANA VABARIIGI PRESIDENT,
HAITI VABARIIGI PRESIDENT, JAMAICA RIIGIPEA,
KENYA VABARIIGI PRESIDENT, KIRIBATI VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET LESOTHO KUNINGRIIGI KUNINGAS, LIBEERIA VABARIIGI PRESIDENT,
MADAGASKARI VABARIIGI PRESIDENT, MALAWI VABARIIGI PRESIDENT,
MALI VABARIIGI PRESIDENT, MARSHALLI VABARIIGI VALITSUS,
MAURITAANIA ISLAMIVABARIIGI PRESIDENT, MAURITIUSE VABARIIGI PRESIDENT,
MIKRONEESIA LIIDURIIKIDE VALITSUS, MOSAMBIIGI VABARIIGI PRESIDENT, NAMIIBIA VABARIIGI PRESIDENT, NAURU VABARIIGI VALITSUS,
NIGERI VABARIIGI PRESIDENT, XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXX PRESIDENT, XXXX XXXXXXXX,
BELAU VABARIIGI VALITSUS,
TEMA MAJESTEET PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIGI KUNINGANNA, RWANDA VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SAINT KITTSI JA NEVISE KUNINGANNA, TEMA MAJESTEET SAINT LUCIA KUNINGANNA,
TEMA MAJESTEET SAINT XXXXXXXX XX GRENADIINIDE KUNINGANNA, SAMOA ISESEISVUSRIIGI RIIGIPEA,
SÃO TOMÉ XX XXXXXXXX DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT, SENEGALI VABARIIGI PRESIDENT,
SEIŠELLI VABARIIGI PRESIDENT, SIERRA LEONE VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SAALOMONI SAARTE KUNINGANNA, LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT,
SUDAANI VABARIIGI PRESIDENT, SURINAME VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET SVAASIMAA KUNINGRIIGI KUNINGAS, TANSAANIA ÜHENDVABARIIGI PRESIDENT,
TŠAADI VABARIIGI PRESIDENT,
TIMOR-LESTE DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS, TOGO VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TONGA KUNINGAS XXXXX’XXXX XXXXX XX, TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIGI PRESIDENT,
TEMA MAJESTEET TUVALU KUNINGANNA, UGANDA VABARIIGI PRESIDENT, VANUATU VABARIIGI VALITSUS,
SAMBIA VABARIIGI PRESIDENT, ZIMBABWE VABARIIGI VALITSUS,
xxxxx riike nimetatakse edaspidi “AKV riikideks”,
teiselt poolt,
VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja teiselt poolt Georgetowni kokkulepet, millega loodi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (AKV) rühm,
VÕTTES ARVESSE koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse xx xxxxx liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000, (“edaspidi Cotonou leping”),
ARVESTADES, et Cotonou lepingu artikli 95 lõikes 1 kehtestatakse lepingu kehtivusajaks kakskümmend aastat, mis algab 1. märtsist 2000,
ARVESTADES, et Cotonou lepingu artikli 95 lõike 3 teises lõigus sätestatakse, et kümme kuud enne iga viie aasta pikkuse perioodi möödumist alustavad lepinguosalised läbirääkimisi, et vaadata läbi Cotonou lepingu võimalikud muudatused,
ON OTSUSTANUD kirjutada alla käesolevale lepingule, millega muudetakse Cotonou lepingut, ning on sel eesmärgil nimetanud oma täievolilisteks esindajateks:
TEMA MAJESTEET BELGLASTE KUNINGAS
arengukoostööminister Xxxxxx XX XXXXXXX;
TŠEHHI VABARIIGI PRESIDENT
asevälisminister Xxxxxxxx XXXXXXX;
TEMA MAJESTEET TAANI KUNINGANNA
suursaadiku Luksemburgis Xx Xxxxx XXXXXXXXXX;
SAKSAMAA LIITVABARIIGI PRESIDENT
majanduskoostöö ja arengu ministeeriumi riigisekretär Xxxxx XXXXXXXX;
Aafrika poliitika juhataja välisministeeriumis Xxxxxxxx XXXXXXXX-XXXXXXX;
EESTI VABARIIGI PRESIDENT
erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja Euroopa Liidu juures Väino REINARTI;
KREEKA VABARIIGI PRESIDENT
suursaadiku, rahvusvahelise arengukoostöö peadirektori välisministeeriumis Xxxxxxxxxx XXXXXXXXXXX;
TEMA MAJESTEET HISPAANIA KUNINGAS
Euroopa Liidu asjade riigisekretär Xxxxxxx XXXXXXX XXXXXXXXX;
PRANTSUSE VABARIIGI PRESIDENT
koostöö-, arengu- ja prantsusekeelsete piirkondade abiminister Xxxxxxxx XXXXXXXXX;
IIRIMAA PRESIDENT
välisministeeriumi arengukoostöö direktoraadi peadirektor Xxxxx XXXXXX;
ITAALIA VABARIIGI PRESIDENT
erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja Euroopa Liidu juures Rocco Xxxxxxx XXXXXXXXX;
KÜPROSE VABARIIGI PRESIDENT
erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja Euroopa Liidu juures Xxxxxxxx XXXXXXX;
LÄTI VABARIIGI PRESIDENT
suursaadiku, alalise esindaja asetäitja Euroopa Liidu juures, haridus- ja kultuurinõunik
Lelde LICE-LICITE;
LEEDU VABARIIGI PRESIDENT
välisministeeriumi mitmepoolsete suhete osakonna direktor Xxxxx XXXXXXXXX;
TEMA KUNINGLIK KÕRGUS LUKSEMBURGI SUURHERTSOG
koostöö- ja humanitaarmeetmete minister, kommunikatsiooniminister
Xxxx-Xxxxx XXXXXXXX;
XXXXXX VABARIIGI PRESIDENT
välisministeeriumi poliitilise riigisekretäri Xxxxxx XXXXXXX;
MALTA PRESIDENT
esimese nõuniku, välisministeeriumi kahepoolsete suhete direktori kohusetäitja Xxxxxxx XXXXXXXXX;
TEMA MAJESTEET MADALMAADE KUNINGANNA
nõuniku Madalmaade alalises esinduses Euroopa Liidu juures
X.X. YMKERSI;
AUSTRIA VABARIIGI LIIDUPRESIDENT
erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja Euroopa Liidu juures Xxxxxx XXXXXXXXXX;
POOLA VABARIIGI PRESIDENT
välisministeeriumi riigisekretär Xxx XXXXXXXXXXXX;
PORTUGALI VABARIIGI PRESIDENT
välisasjade ja koostöö riigisekretär Xxxx XXXXX XXXXXXXX;
SLOVEENIA VABARIIGI PRESIDENT
suursaadiku, arengukoostöö ja humanitaarabi koordinaatori välisministeeriumis
Xxxxxx XXXXXXX;
SLOVAKI VABARIIGI PRESIDENT
erakorralise ja täievolilise suursaadiku, alalise esindaja Euroopa Liidu juures Xxxxx XXXXXXXXX;
SOOME VABARIIGI PRESIDENT
välisministeeriumi osakonna peadirektor Xxxxx XXXXXXXXXX;
ROOTSI KUNINGRIIGI VALITSUS
suursaadiku Luksemburgis Agneta SÖDERMANI;
TEMA MAJESTEET SUURBRITANNIA XX XXXXX-IIRI ÜHENDKUNINGRIIGI KUNINGANNA
rahvusvahelise arengu ministeeriumi parlamentaarse aseriigisekretäri, parlamendiliige Xxxxxx XXXXXXX;
EUROOPA ÜHENDUS
koostöö- ja humanitaartegevuse minister, kommunikatsiooniminister,
EL Nõukogu eesistuja Xxxx-Xxxxx XXXXXXXX;
Euroopa Ühenduste Komisjoni liikme Xxxxx XXXXXXX;
ANGOLA VABARIIGI PRESIDENT
plaaniminister
Xxx XXXX XXXXXXXX;
TEMA MAJESTEET ANTIGUA JA BARBUDA KUNINGANNA
Antigua ja Barbuda kõrge voliniku Ühendkuningriigis xx. Xxxx XXXXXXXX;
BAHAMA ÜHENDUSE RIIGIPEA
suursaadik
Xxxxx Xxxxx XXXXXXXXXX; BARBADOSE RIIGIPEA
riigiminister ning välisasjade ja väliskaubanduse minister Xxxxxx XXXXXXX;
TEMA MAJESTEET BELIZE’I KUNINGANNA
suursaadik Xxxxxx XXXX’X;
BENINI VABARIIGI PRESIDENT
tööstus-, kaubandus- ja tööhõiveminister Xxxxxxxxxx XXXXXXXXX XXXXXXXX;
BOTSWANA VABARIIGI PRESIDENT
välisasjade ja rahvusvahelise koostöö minister kindralleitnant Xxxxxxx XXXXXXX;
BURKINA FASO PRESIDENT
rahandus- ja eelarveminister
Xxxx-Xxxxxxxx Xxxxx Xxxxxx XXXXXXXX; BURUNDI VABARIIGI PRESIDENT
kaubandus- ja tööstusminister Xxxxxx XXXXXX;
KAMERUNI VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Xxxxxxxx XXXXXXXX;
CABO VERDE VABARIIGI PRESIDENT
välisasjade, koostöö ja ühenduste minister, AKV ministrite nõukogu eesistuja
Xxxxxx Xxxxxx XXXXXXX;
KESK-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Xxx ZOUNGERE-SOKAMBI;
KOMOORI ISLAMILIITVABARIIGI PRESIDENT
riigiminister, välis- ja koostööminister Xxxxxxx XXXXX;
KONGO DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT
rahvusvahelise koostöö aseminister Xxxxxxxxx XXXXXXXX XXXX;
KONGO VABARIIGI PRESIDENT
planeerimise, piirkondliku arengu ja majandusintegratsiooni riigiminister, siseriikliku eelarvevahendite käsutaja
Xxxxxx XXXXXX;
COOKI SAARTE VALITSUS
suursaadik
Xxxx XxXXXX;
XXXX D’IVOIRE’I VABARIIGI PRESIDENT
kaubandusminister Xxxxxx XXXXXXXXX;
DJIBOUTI VABARIIGI PRESIDENT
majandus-, xxxxxxxx- xxxxxx- ning erastamisminister Xxx Xxxxx XXXXXXXX;
DOMINICA ÜHENDUSE VALITSUS
suursaadik
Xxxxxx X.X. BULLENI;
DOMINIKAANI VABARIIGI PRESIDENT
riigisekretär, siseriikliku eelarvevahendite käsutaja Xxxxxx XXXXXX;
ERITREA RIIGI PRESIDENT
suursaadik
Andebrhan WELDEGIORGISE;
ETIOOPIA DEMOKRAATLIKU LIITVABARIIGI PRESIDENT
rahandus- ja majandusarenguminister Xxxxxx XXXXXX;
XXXXX XXXXXXXXX DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Ratu Seremaia T. CAVUILATI; GABONI VABARIIGI PRESIDENT
riigiminister, plaani- ja arengukavade minister, siseriikliku eelarvevahendite käsutaja
Xxxxxxx XXX XXX;
GAMBIA VABARIIGI PRESIDENT JA RIIGIPEA
suursaadik
Xxxxxxx Xxxxx XXXX;
GHANA VABARIIGI PRESIDENT
rahanduse ja majandusplaneerimise aseminister, parlamendiliige Xxxxx X. XXXXX-XXXXXXXX;
TEMA MAJESTEET GRENADA KUNINGANNA
suursaadik
Xxxx-Xxxxx XXXXXXXX;
GUINEA VABARIIGI PRESIDENT
koostööminister
El Hadj Xxxxxxx Xxxxx XXXXXX;
GUINEA-BISSAU VABARIIGI PRESIDENT
ajutise asjuri
Xxxxx JAHOUADI;
EKVATORIAAL-GUINEA VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Xxxxxxxxx Nka OBIANG XXXX; GUYANA VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Xxxxxxx Xxxxxxxx XXXXXX;
HAITI VABARIIGI PRESIDENT
välisasjade ja religiooniküsimuste minister Xxxxxx XXXXXXXX;
JAMAICA RIIGIPEA
välis- ja kaubandusminister,
valitsusnõunik, parlamendiliige K.D. KNIGHTI; KENYA VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Xxxx Xxx XXXXXXX XXXXXXX; KIRIBATI VABARIIGI PRESIDENT
EÜ komisjoni arengu peadirektoraadi üksusejuhataja Xxxx XXXXXX;
TEMA MAJESTEET LESOTHO KUNINGRIIGI KUNINGAS
kaubanduse, tööstuse, ühistute ja turunduse minister Xxxx XXXXX;
LIBEERIA VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Youngor Sevelee TELEWODA;
MADAGASKARI VABARIIGI PRESIDENT
industrialiseerimise, kaubanduse ja erasektori arengu minister Xxxxxxxxx Xxxxxxx XXXXXXXXXXXXXX;
MALAWI VABARIIGI PRESIDENT:
suursaadik
Xxxxx Xxxxxxxx XXXXXXX; MALI VABARIIGI PRESIDENT:
välisasjade ja rahvusvahelise koostöö minister Xxxxxx XXXXX;
MARSHALLI VABARIIGI VALITSUS
EÜ komisjoni arengu peadirektoraadi üksusejuhataja Xxxx XXXXXX;
MAURITAANIA ISLAMIVABARIIGI PRESIDENT
majandus- ja arenguminister Sidi OULD DIDI;
MAURITIUSE VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Xxxxxxxx XXXXXXXX;
MIKRONEESIA LIIDURIIKIDE VALITSUS
EÜ komisjoni arengu peadirektoraadi üksusejuhataja Xxxx XXXXXX;
MOSAMBIIGI VABARIIGI PRESIDENT
välisasjade ja koostöö aseminister, siseriikliku eelarvevahendite käsutaja Xxxxxxxx XXXXX;
NAMIIBIA VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Xxxxx Xxxxxxxxx XXXXXXXXXX; NAURU VABARIIGI VALITSUS
aukonsuli Belgias Xx. Xxxx X. KOCHI;
NIGERI VABARIIGI PRESIDENT
majandus- ja rahandusminister
Xxx XXXXXXX XXXXXX XXXXX; NIGEERIA LIITVABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Xxxxxxxx XXXXXXXX XXXXX; XXXX XXXXXXXX
suursaadik
Xxxx XxXXXX;
XXXXX VABARIIGI VALITSUS
EÜ komisjoni arengu peadirektoraadi üksusejuhataja Xxxx XXXXXX;
TEMA MAJESTEET PAAPUA UUS-GUINEA ISESEISVUSRIIGI KUNINGANNA
välis- ja immigratsiooniminister parlamendiliige Xxx xxxx XXXXXXX KCMG;
RWANDA VABARIIGI PRESIDENT
planeerimise riigisekretäri rahandusministeeriumis Xxxxxxx XXXXXXXXXXXXX;
TEMA MAJESTEET SAINT KITTSI JA NEVISE KUNINGANNA
välisasjade ja rahvusvahelise kaubanduse minister Xxxxxxx XXXXXXX;
TEMA MAJESTEET SAINT LUCIA KUNINGANNA
suursaadik
Xxxxxx X.X. BULLENI;
TEMA MAJESTEET SAINT XXXXXXXX XX GRENADIINIDE KUNINGANNA
suursaadik
Xxxxxx X.X. BULLENI;
SAMOA ISESEISVUSRIIGI RIIGIPEA
suursaadik
Tau'ili'ili Xxxx XXXXXXXXX;
SÃO TOMÉ XX XXXXXXXX DEMOKRAATLIKU VABARIIGI PRESIDENT
ajutise asjuri
Xxxxxxx XXXXXXXXX XX XXXXXXX XXXXXXX; SENEGALI VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik Xxxxxx XXXXX;
SEIŠELLI VABARIIGI PRESIDENT
välisminister Xxxxxxx XXXXXX;
SIERRA LEONE VABARIIGI PRESIDENT
arengu- ja majandusplaneerimise minister Xxxxxxx X. XXXXXX;
TEMA MAJESTEET SAALOMONI SAARTE KUNINGANNA
riikliku planeerimise ja abi kooskõlastamise minister Xxxxxxxx XXXX;
XXXXX-AAFRIKA VABARIIGI PRESIDENT
teadus- ja tehnoloogiaminister Xxxxxxxx XXXXXXX;
SUDAANI VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Xxx Xxxxxx XXXXXX;
SURINAME VABARIIGI PRESIDENT
välisminister
Xxxxx X. LEVENSI;
TEMA MAJESTEET SVAASIMAA KUNINGRIIGI KUNINGAS
välis- ja kaubandusministeeriumi peasekretär Xxxxxxxx Xxxxxxxx XXXXX;
TANSAANIA ÜHENDVABARIIGI PRESIDENT
aserahandusminister, parlamendiliige Xxxxxx X. XXXXX;
TŠAADI VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Xxxxxxxxx Xxxxxx XXXXXX;
TIMOR-LESTE DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUS
suursaadiku,
missiooni xxxx Euroopa Liidu juures Xxxx Xxxxxxx XXXXXX XXXXX;
TOGO VABARIIGI PRESIDENT:
riigiministri abiminister
välisasjade, Aafrika integratsiooni ja koostööminister Xxxxxxx XXXXXX;
TEMA MAJESTEET TONGA KUNINGAS XXXXX’XXXX XXXXX XX
EÜ komisjoni arengu peadirektoraadi üksusejuhataja Xxxx XXXXXX;
TRINIDADI JA TOBAGO VABARIIGI PRESIDENT
kaubandus ja tööstusministeeriumi riigiminister Xxxxx XXXXXXXXX;
TEMA MAJESTEET TUVALU KUNINGANNA
EÜ komisjoni arengu peadirektoraadi üksusejuhataja Xxxx XXXXXX;
UGANDA VABARIIGI PRESIDENT
suursaadik
Deo K. RWABITA;
VANUATU VABARIIGI VALITSUS
asepeaminister ja välisminister Xxxx XXXXXXX;
SAMBIA VABARIIGI PRESIDENT
rahanduse ja riikliku planeerimise aseminister Xxxxx XXXXXXX MUTATI;
ZIMBABWE VABARIIGI VALITSUS
suursaadik
Gift PUNUNGWE
KES, olles esitanud oma kehtivaks ja vormikohaseks tunnistatud täisvolitused, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
AINUS ARTIKKEL
Cotonou lepingut muudetakse kooskõlas selle artiklis 95 sätestatud menetlusega järgmiselt:
A. PREAMBUL
1. Kaheksanda põhjenduse järele, mis algab sõnadega “ARVESTADES inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa Nõukogu konventsiooni…”, lisatakse järgmised põhjendused:
“VEEL KORD KINNITADES, et rahvusvahelisele üldsusele muret valmistavad kõige raskemad kuriteod ei või jääda karistamata ning et tuleb tagada nende eest süüdistuse esitamine riigi tasandil meetmete võtmise ja ülemaailmse koostöö tugevdamise kaudu;
ARVESTADES, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loomine ja tõhus toimimine on oluline samm rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise tagamisel;”.
2. Kümnes põhjendus, mis algab sõnadega “ARVESTADES, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konverentsidel …”, asendatakse järgmisega:
“ARVESTADES, et ÜRO peaassamblees 2000. aastal vastuvõetud Millenniumi deklaratsioonist tulenevad millenniumi arengueesmärgid, eelkõige äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, samuti ÜRO konverentsidel kooskõlastatud arengueesmärgid ja -põhimõtted loovad selge tulevikukujutluse ja peavad tugevdama AKV-EL käesoleva lepingu alusel tehtavat koostööd;”.
B. COTONOU LEPINGU ARTIKLITE OSA
1. Artiklis 4 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:
“AKV riigid määravad oma majanduse ja ühiskonna arengupõhimõtted, -kavad ja -mudelid täiesti iseseisvalt. Nad kehtestavad ühendusega käesoleva lepingu kohased koostöökavad. Lepinguosalised tunnustavad ka valitsusväliste osalejate ja kohalike detsentraliseeritud asutuste täiendavat xxxxx arengus ja nende võimalikku panust sellesse. Selleks antakse valitsusvälistele osalejatele ja kohalikele detsentraliseeritud asutustele käesolevas lepingus sätestatud tingimustel ja vajaduse korral:”.
2. Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
“2. Selle dialoogi eesmärk on vahetada teavet, parandada üksteisemõistmist ja hõlbustada prioriteetide ja ühiste ajakavade kohta tehtavaid kokkuleppeid, eelkõige tunnustades olemasolevaid seoseid lepinguosaliste suhete erinevate tahkude ja käesolevas lepingus sätestatud koostöövaldkondade vahel. Dialoog hõlbustab lepinguosaliste vahelist nõupidamist rahvusvahelistel foorumitel. Dialoogi eesmärk on samuti vältida selliste olukordade teket, kus lepinguosaline võib pidada vajalikuks tugineda artiklites 96 ja 97 ettenähtud nõupidamismenetlusele.”;
b) lõige 6 asendatakse järgmisega:
“6. Dialoog toimub paindlikult. See on vajadust mööda kas ametlik või mitteametlik ja toimub sobivas vormis nii institutsioonide raames kui ka väljaspool seda, nagu AKV rühm, parlamentaarne ühisassamblee, ning asjakohasel tasandil, sealhulgas piirkonna, allpiirkonna või riigi tasandil.”;
c) lisatakse järgmine lõige:
“6a. Vajaduse korral ning selleks, et vältida olukordi, kus lepinguosaline võib pidada vajalikuks tugineda artikliks 96 määratletud nõupidamismenetlustele, tuleb pidada süstemaatiline ja ametlik olulisi osi käsitlev dialoog vastavalt VII lisas toodud eeskirjadele.”.
3. Artikli 9 pealkiri asendatakse järgmisega:
“Olulised osad, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava”.
4. Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
a) lisatakse järgmine lõige:
“3a. Ühtlasi kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd palgasõdurite tegevuse ärahoidmiseks vastavalt oma rahvusvahelistest konventsioonidest ja dokumentidest tulenevatele kohustustele ning oma vastavatele õigus- ja haldusnormidele.”;
b) lisatakse järgmine lõige:
“6. Rahu ja rahvusvahelise õigusemõistmise tugevdamise eesmärgil kinnitavad lepinguosalised täiendavalt oma kavatsust:
– jagada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimiseks ja rakendamiseks vajalike õigusregulatsiooni kohanduste alaseid kogemusi ja
– võidelda rahvusvahelise kuritegevuse vastu vastavalt rahvusvahelisele õigusele, võttes arvesse Rooma statuuti.
Lepinguosalised püüavad astuda samme Rooma statuudi ning sellele vastavate dokumentide ratifitseerimise ja rakendamise suunas.”.
5. Lisatakse järgmised artiklid:
“Artikkel 11a Võitlus terrorismiga
Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et mõistavad kindlat hukka terrorismi ning kohustuvad sellega võitlema, tehes rahvusvahelist koostööd kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ja rahvusvahelise õigusega, asjakohaste konventsioonide ja dokumentidega, eelkõige rakendades täielikult ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1373 (2001) ja 1456 (2003) ning muid asjakohaseid ÜRO resolutsioone. Selleks kavatsevad lepinguosalised vahetada:
– informatsiooni terrorirühmituste ja nende tugivõrkude xxxxx xx
– arvamusi terrorismi vastu võitlemiseks kasutatavate vahendite ja meetodite kohta, sealhulgas tehnika ja koolituse osas, ning kogemusi terrorismi ennetamise teemal.
Artikkel 11b
Koostöö massihävitusrelvade leviku tõkestamisel
1. Lepinguosalised möönavad, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite xxxxx xxx valitsustele kui ka valitsusvälistele osalistele kujutab endast üht suurimat ohtu rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule.
Seetõttu soovivad lepinguosalised teha koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning sellesse panustada täites täielikult oma rahvusvahelistest desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest lepingutest tulenevaid olemasolevaid kohustusi xx xxxxx vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi ning rakendades neid siseriiklikult.
Lepinguosalised nõustuvad, et see nõue on käesoleva lepingu oluliseks osaks.
2. Lepinguosalised soovivad jätkata koostööd ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise saavutamiseks:
– xxxxx meetmeid kõikide muude rahvusvaheliste dokumentide allkirjastamiseks, ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks ning nende täielikuks rakendamiseks;
– luua tõhusa riikliku ekspordikontrolli süsteemi, et kontrollida massihävitusrelvadega seotud kaupade eksporti ja transiiti, mis hõlmab massihävitusrelvade lõppkasutuse kontrollimist kahese kasutusega tehnoloogiate puhul ning tõhusaid sanktsioone ekspordikontrolli sätete rikkumise eest.
Rahalist ja tehnilist abi massihävitusrelvade leviku tõkestamise alase koostöö valdkonnas antakse eri vahenditest, mis ei ole AKV-EL koostöö jaoks ette nähtud.
3. Lepinguosalised lepivad kokku regulaarse poliitilise dialoogi pidamises, mis kuulub nende selles valdkonnas tehtava koostöö juurde ning ühendab seda.
4. Kui lepinguosaline leiab pärast laiendatud poliitilise dialoogi pidamist, eriti pärast Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA), Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) ja teiste asjaomaste mitmepoolsete institutsioonide aruannete alusel info saamist, et teine lepinguosaline ei ole täitnud lõikest 1 tulenevaid kohustusi, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta teisele lepinguosalisele ning nii AKV kui EL ministrite nõukogule asjakohase informatsiooni, mille alusel on võimalik olukorda põhjalikult hinnata ning lepinguosalistele rahuldavat lahendust xxxxx. Selleks kutsub ta teist lepinguosalist nõu pidama meetmete üle, mida asjaomane lepinguosaline on võtnud või kavatseb xxxxx olukorra parandamiseks.
5. Nõupidamised toimuvad sellisel tasandil ja sellises vormis, mida peetakse lahenduse leidmiseks kõige sobivamaks.
Nõupidamised algavad hiljemalt 30 päeva pärast kutset ja kestavad vastastikku kokkulepitud aja, sõltuvalt kohustuse rikkumise laadist ja raskusest. Ühelgi juhul ei kesta nõupidamismenetluse alusel peetav dialoog üle 120 päeva.
6. Kui nõupidamistel ei jõuta mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni, kui nõupidamisest keeldutakse või kui juhtum on eriti pakiline, võib xxxxx asjakohaseid meetmeid. Need meetmed tühistatakse niipea, kui nende võtmise põhjused on kõrvaldatud.”.
6. Artiklisse 23 lisatakse järgmine punkt: “l) tavateadmiste edendamist.”.
7. Artikli 25 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega: “d) Edendada võitlust:
– HIVi ja AIDSi vastu, tagades naiste seksuaal- ja reproduktiivtervise ning õiguste kaitse;
– muude vaesusega seotud haiguste, eelkõige malaaria ja tuberkuloosi vastu;”.
8. Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:
a) punktid c ja d asendatakse järgmisega:
“c) aidata ühiskondlikke asutusi, kes annavad lastele võimaluse oma kehalist, vaimset, sotsiaalset ja majanduslikku võimekust arendada;
d) taastamiskavade abil kaasata konfliktijärgsetes oludes elavaid lapsi uuesti ühiskonda ja”;
b) lisatakse järgmine punkt:
“e) edendada noorte aktiivset osalemist avalikus elus, soosides üliõpilasvahetust ning AKV ja EL noorteorganisatsioonide vahelist koostööd.”.
9. Artiklis 28 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:
“Koostööga toetatakse tõhusalt nende eesmärkide ja prioriteetide saavutamist, mis AKV riigid on endale seadnud piirkondliku ja allpiirkondliku koostöö ja integratsiooni, sealhulgas piirkondadevahelise ja AKV riikide vahelise koostöö raames. Piirkondlik koostöö võib ühtlasi hõlmata arenguriike, kes ei ole AKV riigid, samuti ülemeremaid ja -territooriume (ÜMT) ning kaugeimaid piirkondi. Seoses sellega püütakse koostöö abil:”.
10. Artikli 29 punkti a taane i asendatakse järgmisega:
“i) piirkondliku koostöö ja integreerumise edendamiseks AKV riikide poolt ning AKV riikide osalusel loodud piirkondliku integreerumisega tegelevates asutustes ja organisatsioonides ja”.
11. Artikli 30 lõige 2 asendatakse järgmisega:
“2. Koostööga toetatakse samuti AKV riikide vahelisi ja siseseid koostöökavasid ja
-algatusi ning koostöökavasid ja -algatusi, millega on seotud arenguriigid, kes ei ole AKV riigid.”.
12. Artikli 43 lõikesse 4 lisatakse järgmine taane:
“– arendades ja soodustades omamaise osaluse kasutamist info- ja sidetehnoloogiates.”.
13. Artikkel 58 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 58 Rahastamiskõlblikkus
1. Järgmised üksused või organid on kõlblikud saama käesoleva lepingu alusel antavat rahalist abi:
a) AKV riigid;
b) piirkondlikud või riikidevahelised institutsioonid, mille koosseisus on üks AKV riik või mitu AKV riiki, sealhulgas institutsioonid kuhu kuulub mitte-AKV riikidest liikmeid xx xxx tegutsevad nende AKV riikide volitusel, ja
c) teatavate erieesmärkide saavutamiseks AKV riikide ja ühenduse asutatud ühisinstitutsioonid.
2. Ühe või mitme asjaomase AKV riigi nõusolekul võivad rahalist abi xxxxx xx:
a) AKV riikide siseriiklikud ja/või piirkondlikud avalik-õiguslikud või avaliku sektori osalusega asutused ja ministeeriumid, xxxxx arvatud parlamendid, ja eelkõige nende rahaasutused ja arengupangad;
b) AKV riikide äriühingud ja muud eraõiguslikud organisatsioonid ning eraettevõtjad;
c) ühenduse liikmesriigi ettevõtjad, et nad saaksid lisaks oma panusele tegelda täiendava tootmisega mõne AKV riigi territooriumil;
d) AKV või ühenduse finantsvahendajad, kes teevad, soodustavad ja rahastavad erainvesteeringuid AKV riikides;
e) AKV riikide ja ühenduse kohalikud detsentraliseeritud asutused ja
f) arenguriigid, mis ei kuulu AKV rühma, milles nad osalevad ühisalgatuse raames, või AKV riikide piirkondlikud organisatsioonid.
3. AKV riikide ja ühenduse kohaliku iseloomuga mitteriiklikud osalised on käesoleva lepingu raames rahastamiskõlblikud vastavalt tingimustele, mis on kokkulepitud riiklikes ja piirkondlikes soovituskavades.”.
14. Artikli 68 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
“2. Eksporditulu lühiajaliste kõikumiste korral antava abi eesmärk on kaitsta sotsiaalmajanduslikke ümberkujundusi ning tegevuspõhimõtteid, xxxx xxxx vähenemine võib negatiivselt mõjutada, ja leevendada eelkõige põllumajandus- ning mäetööstustoodete eksporditulu ebakindlusest tulenevat kahjulikku mõju.
3. AKV riikide majanduse suurt sõltuvust eelkõige põllumajandus- ja mäetööstustoodete ekspordist võetakse kohaldamisaastal vahendeid eraldades arvesse. Selles suhtes tehakse soodustusi AKV vähim arenenud, raskesti ligipääsetavatele, saareriikidele, konflikti- ja looduskatastroofi järgses olukorras olevatele riikidele.”.
15. Artikli 89 lõige 1 asendatakse järgmisega:
“1. Et aidata AKV saareriikidel peatada ning kõrvaldada suurenenud haavatavust, mis on tingitud uutest ja olulistest majanduslikest, ühiskondlikest ja ökoloogilistest raskustest, kehtestatakse erimeetmed. Nende meetmetega püütakse arendada arengumaadest väikesaarte säästva arengu prioriteete, edendades samas ühtlustatud lähenemist nende majanduslikule kasvule ja inimarengule.”.
16. Artiklit 96 muudetakse järgmiselt:
a) lisatakse järgmine lõige:
“1a. Artikli 8 alusel dialoogi pidamiseks nõustuvad mõlemad lepinguosalised rakendama kõik võimalikud vahendid enne käesoleva artikli lõike 2 punktis a kirjeldatud nõupidamiste alustamist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel.”;
b) lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:
“a) Kui artiklis 8 ja käesoleva artikli lõikes 1a sätestatud oluliste osade alusel toimuvast poliitilisest dialoogist hoolimata üks lepinguosaline leiab, et teine ei täida kohustust, mis tuleneb artikli 9 lõikes 2 osutatud inimõiguste, demokraatia põhimõtete ja õigusriigi austamisest, esitab ta teisele lepinguosalisele ja ministrite nõukogule asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et xxxxx lepinguosalistele vastuvõetav lahendus, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel. Selleks kutsub ta teist lepinguosalist nõu pidama meetmete üle, mida asjaomane lepinguosaline on võtnud või kavatseb xxxxx olukorra parandamiseks kooskõlas VII lisaga.
Nõupidamised toimuvad sellisel tasandil ja sellises vormis, mida peetakse lahenduse leidmiseks kõige sobivamaks.
Nõupidamised algavad hiljemalt 30 päeva pärast kutset ja kestavad vastastikku kokkulepitud aja, sõltuvalt kohustuse rikkumise laadist ja raskusest. Ühelgi juhul ei kesta nõupidamismenetluse alusel peetav dialoog üle 120 päeva.
Kui nõupidamistel ei jõuta mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduseni, kui nõupidamistest keeldutakse või kui juhtum on eriti pakiline, võib xxxxx asjakohaseid meetmeid. Need meetmed tühistatakse niipea, kui nende võtmise põhjused on kõrvaldatud.”.
17. Artikli 97 lõige 2 asendatakse järgmisega:
“2. Sellisel juhul võib üks lepinguosaline kutsuda teist nõupidamistele. Nõupidamised algavad hiljemalt 30 päeva pärast kutset ja nõupidamismenetluse alusel peetav dialoog ei xxxxx xxx 120 päeva.”.
18. Artikkel 100 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 100 Tekstide seisund
Käesolevale lepingule lisatud protokollid ja lisad moodustavad selle lahutamatu osa. Ministrite nõukogu võib Ia, II–IV ja VI xxxx xxxx vaadata, täpsustada ja/või muuta AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomitee soovituse põhjal.
Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi xx xxxxxx keeles xx xxxxx kõik tekstid on võrdselt autentsed, antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivi ja AKV riikide sekretariaati, kes kumbki edastavad tõestatud ärakirja iga allakirjutanud riigi valitsusele.”.
C. LISAD
1. I lisasse lisatakse järgmine punkt:
“9. Erandina käesoleva lepingu artiklist 58 kantakse 90 miljoni euro suurune summa üle AKV sisestesse vahenditesse üheksanda EAFi raames. Selle summa võib eraldada detsentraliseerimise rahastamiseks ajavahemikul 2006–2007 ning seda haldab otseselt komisjon.”.
2. Lisatakse järgmine xxxx:
“Xx XXXX
Koostöölepingu muutmislepingu alusel toimuva koostöö mitmeaastane rahandusraamistik
1. Käesolevas lepingus määratud eesmärkidel ja ajavahemikuks, mis algab 1. märtsist 2005, katab koostöö uus mitmeaastane rahandusraamistik kohustused viieks kuni kuueks aastaks alates 1. jaanuarist 2008.
2. Sellel uuel ajavahemikul jätkab Euroopa Liit AKV riikide toetamist vähemalt xxxxx tasemel nagu üheksanda EAFi puhul, välja arvatud jäägid; sellele tuleks ühenduse hinnangute kohaselt lisada mõjud, mis kaasnevad inflatsiooni, Euroopa Liidu sisese kasvu ja laienemisega 10 uue liikmesriigi võrra 2004. aastal.
3. Kõik mitmeaastase rahandusraamistiku või lepingu vastavate osade vajalikud muudatused otsustab ministrite nõukogu erandina käesoleva lepingu artiklist 95.”.
3. II xxxx muudetakse järgmiselt:
a) artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
i) lõige 7 asendatakse järgmisega:
“7. Järgmistel juhtudel võib tavalisi laene anda soodustingimustel:
a) infrastruktuuriprojektidele vähim arenenud maades, konfliktijärgsetes riikides ja riikides, mida on tabanud looduskatastroof – välja arvatud punktis aa nimetatud juhud – kui need projektid on erasektori arendamise eeltingimusteks. Sellistel juhtudel vähendatakse laenu intressimäära 3% võrra;
aa) kaubanduslikult tegutsevate avalik-õiguslike üksuste infrastruktuuriprojektidele, mis on erasektori arengu eeltingimusteks riikides, kus rakendatakse piirangulisi laenuvõtmise tingimusi suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatuse raames või muu rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistiku alusel. Sellistel juhtudel püüab pank vähendada vahendite keskmist maksumust asjakohase kaasfinantseerimise kaudu teiste abiandjatega. Xxx xxxx peetakse võimatuks, võib laenu intressimäära vähendada sellise summa võrra, mis on vajalik, et intressimäär vastaks suurtes võlgades olevate vaeste riikide algatusest või uuest rahvusvaheliselt kokkulepitud võla jätkusuutlikkuse raamistikust tulenevale tasemele.
b) projektidele, mis hõlmavad erastamisega seotud ümberkorraldusmeetmeid, või projektidele, millest ühiskond või keskkond saab märkimisväärset ja selgelt tõendatavat kasu. Sel juhul võib laenu anda intressitoetusega, mille suurus xx xxxx otsustatakse projekti eripära silmas pidades. Intressitoetus ei või siiski olla suurem kui 3%.
Punkti a või punkti b alusel antavate laenude lõplik intressimäär ei tohi mingil juhul olla väiksem kui 50% viitemäärast;”;
ii) lõige 9 asendatakse järgmisega:
“9. Intressitoetusi võib muuta kapitaliks või kasutada toetusena. Kuni 10% intressitoetuste eelarvest võib kasutada projektiga seonduva tehnilise abi toetuseks AKV riikides.”;
b) artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
i) lõige 1 asendatakse järgmisega:
“1. Investeerimisrahastu tegutseb kõikides majandusvaldkondades ja toetab eraõiguslike ning kaubanduslikult tegutsevate avalik-õiguslike üksuste investeeringuid, sealhulgas erasektorile hädavajalikku tulutoovat majandus- ja tehnoloogiainfrastruktuuri. Investeerimisrahastu:
a) juhtimine toimub käibefondi põhimõttel xx xxxxx eesmärk on olla majanduslikult püsiv. Rahastu tegutseb turutingimustel ning väldib kohalike turgude moonutamist ja erarahastajate kõrvaletõrjumist;
b) toetab AKV rahandussektorit ja omab katalüütilist mõju, soodustades pikaajaliste kohalike vahendite mobiliseerimist ning tõmmates projektidele AKV riikides ligi välismaiseid erainvestoreid ja laenuandjaid;
c) kannab osa xxxxx xxx rahastatud projektides; fondi rahaline järjepidevus on tervikuna tagatud portfelli kaudu xx xxxxx üksiktoetustest, ja
d) püüab kanaliseerida vahendeid AKV riiklike ja piirkondlike institutsioonide kaudu ning programmide kaudu, mis edendavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) arengut.”;
ii) lisatakse järgmine lõige:
“1a. Pangale tasutakse investeerimisrahastu juhtimisega seonduvad kulud.
Esimesel kahel aastal pärast teise finantsprotokolli jõustumist on nimetatud tasu kuni 2% aastas investeerimisrahastu esialgsest kogutoetusest. Seejärel sisaldab panga tasu kindlasummalist komponenti 0,5% aastas esialgsest toetusest ning muutuvat komponenti summas kuni 1,5% aastas investeerimisrahastu portfellist, mis investeeritakse projektidesse AKV riikides. Tasu rahastatakse investeerimisrahastust.”;
c) Artikli 5 punkt b asendatakse järgmisega:
“b) tavaliste laenude ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) riskikapitali rahastamise puhul jagavad kursiriski tavaliselt ühelt poolt ühendus ja teiselt poolt muud asjaosalised. Üldiselt tuleks kursirisk jaotada võrdselt, ja”;
d) Lisatakse järgmised artiklid:
“Artikkel 6a
Investeerimisrahastu aastaaruanded
Investeerimisrahastu eest vastutavad EL liikmesriikide esindajad, AKV riikide esindajad ning Euroopa Investeerimispank, Euroopa Komisjon, EL Nõukogu peasekretariaat ja AKV sekretariaat kohtuvad igal aastal, et arutada investeerimisrahastu tegevust, toimimist ja poliitikat.
Artikkel 6b
Investeerimisrahastu toimimise läbivaatamine
Investeerimisrahastu xxxxxx toimimine vaadatakse ühiselt läbi finantsprotokolli xxxx- xx lõppkokkuvõtte tegemise ajal. Läbivaatamine võib hõlmata soovituste tegemist rahastu rakendamise parandamiseks.”.
4. IV xxxx muudetakse järgmiselt:
a) artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
i) lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:
“a) hinnatakse vajadusi, võttes arvesse sissetulekut inimese kohta, rahvaarvu, sotsiaalseid näitajaid ja võlataset, eksporditulu vähenemist ja sõltuvust eksporditulust, eelkõige põllumajanduse ja mäetööstuse valdkonnas. AKV vähim arenenud riikidele võimaldatakse erikohtlemist ning AKV saareriikide ja raskesti ligipääsetavate riikide haavatavust võetakse asjakohaselt arvesse. Lisaks sellele võetakse arvesse erilisi raskusi konfliktijärgses olukorras olevates riikides ja riikides, mida on tabanud looduskatastroofid, ja”;
ii) lisatakse järgmine lõige:
“5. Xxxx et see piiraks läbivaatusi käsitleva artikli 5 lõike 7 kohaldamist, võib ühendus erivajadusi või erakordset tulemuslikkust silmas pidades suurendada asjaomasele riigile eraldatud vahendeid.”;
b) artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
i) lõige 1 asendatakse järgmisega:
“1. Eespool osutatud teabe alusel koostab iga AKV riik oma riigi toetamise kavas väljendatud arengueesmärkide ja prioriteetide põhjal soovituskava eelnõu, mille ta esitab ühendusele. Soovituskava eelnõusse märgitakse:
a) sihtvaldkond või -valdkonnad, millele toetus peaks keskenduma;
b) sobivaimad meetmed sihtvaldkonna või -valdkondade eesmärkide saavutamiseks;
c) sihtvaldkondadesse mittekuuluvatele kavadele ja projektidele ettenähtud vahendid ja/või selliste meetmete põhijooned ning iga sellise kava või projekti puhul kasutatavad vahendid;
d) nende abikõlblike valitsusväliste osalejate liigid, kes vastavad ministrite nõukogu määratud abisaamise kriteeriumidele, neile eraldatud vahendid ja toetatav tegevus, mis peab olema mittetulunduslikku laadi;
e) ettepanekud piirkondlikeks kavadeks ja projektideks;
f) varu, et kindlustada end võimalike nõuete vastu ning katta suurenenud ja ettenägematud kulud.”;
ii) lõige 3 asendatakse järgmisega:
“3. Asjaomane AKV xxxx xx ühendus vahetavad soovituskava eelnõu kohta arvamusi. Xxxxxxxxxxxx võetakse vastu ühenduse nimel tegutseva komisjoni ja asjaomase AKV riigi ühisel kokkuleppel. Vastuvõetuna on see siduv nii ühendusele kui ka kõnealusele riigile. Soovituskava lisatakse riigi toetamise xxxxxx xx lisaks sisaldab see:
a) täpseid ja selgepiirilisi meetmeid, eelkõige selliseid, mille saab teoks teha enne kava järgmist läbivaatust;
b) soovituskava rakendamise ja läbivaatamise, sealhulgas kohustuste ja väljamaksete ajakava, ja
c) läbivaatamisel kasutatavaid näitajaid ja hindamisaluseid.”;
iii) lisatakse järgmine lõige:
“5. Kui AKV riigis esineb kriisiolukord sõdade või muude konfliktide või erandlike asjaolude tõttu, millel on samaväärsed tagajärjed, mis takistavad siseriiklikul eelarvevahendite käsutajal ülesannete täitmist, võib komisjon ise kasutada ja hallata sellele riigile vastavalt artiklile 3 eritoetuste puhul eraldatud vahendeid. Need eritoetused võivad puudutada poliitikat rahu tagamiseks, konfliktide ohjamiseks ja lahendamiseks, konfliktijärgset toetust, sealhulgas riigi institutsioonilist tugevdamist ning majandus- ja sotsiaalarengu alast tegevust, võttes eelkõige arvesse kõige haavatavamate rahvastikugruppide vajadusi.
Komisjon ja asjaomane AKV riik peavad jätkama normaalset kava rakendamist ja toiminguid kohe, kui pädevate koostööd juhtivate asutuste volitused on taastatud.”;
c) artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
i) kogu artiklis asendatakse mõiste “esinduse juht” mõistega “komisjon” ;
ii) lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:
“b) sihtvaldkonda või -valdkondadesse mittekuuluvaid kavasid ja projekte;”;
iii) lõige 7 asendatakse järgmisega:
“7. Xxxxxx xxxx- xx lõppläbivaatuse lõppu võib komisjon ühenduse nimel vahendite jaotust muuta, pidades silmas asjaomase AKV riigi hetkevajadusi ja tulemusi.”;
d) artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:
“1. Piirkondlik koostöö sisaldab meetmeid, millest saab xxxx xx millesse on kaasatud:
a) vähemalt kaks AKV riiki või kõik AKV riigid ning nendes meetmetes osalevad arengumaad, kes ei ole AKV riigid, ja/või
b) piirkondlik organ, millesse kuulub vähemalt kaks AKV riiki, xxxxx arvatud juhul, kui sellesse kuuluvad riigid, kes ei ole AKV riigid.”;
e) artikkel 9 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 9 Vahendite eraldamine
1. Finantsprotokolliga hõlmatud ajavahemiku alguses teatab ühendus igale piirkonnale vahendite hulga, mida see võib viie aasta jooksul saada. Vahendite suunav jaotus koostatakse vajaduste hinnangu ning piirkondliku koostöö ja integratsiooni käigu ja väljavaadete põhjal. Piisava suurusjärgu saavutamiseks ja tõhususe suurendamiseks võib piirkondlikud ja riiklikud vahendid ühendada selliste piirkondlike meetmete rahastamiseks, kus riiklik osalus on selgelt eristatav.
2. Xxxx et see piiraks läbivaatusi käsitleva artikli 11 kohaldamist, võib ühendus uusi vajadusi või erakordset tulemuslikkust silmas pidades suurendada asjaomasele piirkonnale eraldatud vahendeid.”;
f) artikli 10 lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:
“c) kavad ja projektid, mille xxxx xxxx eesmärke saavutada, niivõrd kui need on selgelt piiritletud, ning iga sellise kava või projekti osa jaoks kasutatavad vahendid ja nende rakendamise ajakava.”;
g) artikkel 12 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 12
AKV riikide vaheline koostöö
1. Finantsprotokolliga hõlmatud ajavahemiku alguses teatab ühendus AKV ministrite nõukogule, milline osa selle piirkondlikeks meetmeteks ettenähtud vahenditest tuleb xxxxx nendeks meetmeteks, millest saavad kasu paljud või kõik AKV riigid. Need meetmed ei pea olema seotud geograafilise asukohaga.
2. Võttes arvesse uusi vajadusi AKV-sisese tegevuse mõjude täiendamiseks, võib ühendus suurendada AKV riikide vahelisele koostööle eraldatud vahendeid.”;
h) artikkel 13 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 13 Rahastamistaotlused
1. Piirkondlike xxxxxx rahastamistaotlused esitab:
a) nõuetekohaselt volitatud piirkondlik organ või organisatsioon või
b) nõuetekohaselt volitatud allpiirkondlik organ või organisatsioon või kavandamisjärgust osa võttev asjakohases piirkonnas paiknev AKV riik, xxx xxxxx on määratletud piirkondlikus soovituskavas.
2. AKV riikide vaheliste xxxxxx rahastamise taotluse esitab (esitavad):
a) vähemalt 3 nõuetekohaselt volitatud piirkondlikku organit või organisatsiooni, kes esindavad eri geograafilisi piirkondi, või vähemalt kaks AKV riiki igast nimetatud kolmest piirkonnast või
b) AKV ministrite nõukogu või AKV suursaadikute komitee või
c) AKV suursaadikute komitee eelneval heakskiidul rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Aafrika Liit, xxxxx tegevus aitab xxxxx piirkondliku koostöö ja integratsiooni eesmärkide saavutamisele.”;
i) artikkel 14 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 14 Rakenduskord
1. [jäetakse välja]
2. [jäetakse välja ]
3. Piirkondliku koostöö, sealhulgas AKV riikide vahelise koostöö eesmärke ja tunnusjooni arvesse võttes kohaldatakse sellealaste meetmete suhtes arengu rahastamise koostööks kehtestatud korda.
4. Iga fondi vahenditest rahastatud piirkondlik kava või projekt annab eelkõige ja vastavalt lõigetele 5 ja 6 alust:
a) artikli 17 kohase rahastamislepingu koostamiseks komisjoni xx xxx artiklis 13 nimetatud organi vahel; sel juhul nimetab asjaomane organ piirkondliku eelarvevahendite käsutaja, xxxxx ülesanded vastavad mutatis mutandis siseriikliku eelarvevahendite käsutaja ülesannetele;
b) või artiklis 19a kirjeldatud toetuslepingu koostamiseks komisjoni xx xxx artiklis 13 nimetatud organi vahel, olenevalt meetme laadist ja juhul xxx xxxx või projekti elluviimise eest vastutab xxxxx AKV riigi mõni muu asjaomane organ.
5. Fondi vahenditest rahastatavate xxxxxx xx projektide kohta, mille suhtes esitasid rahastamistaotluse artikli 13 lõike 2 lõigus c osutatud rahvusvahelised organisatsioonid, koostatakse toetusleping.
6. Fondi vahenditest rahastatavad kavad ja projektid, mille suhtes esitab rahastamistaotluse AKV ministrite nõukogu või AKV suursaadikute komitee, viib olenevalt meetme laadist ellu kas AKV sekretariaat, sel juhul koostab sekretariaat artikli 17 kohaselt komisjoniga rahastamislepingu, või komisjon.”;
j) Peatüki 3 pealkiri asendatakse järgmisega: “HINDAMINE JA RAHASTAMINE”
k) Artikkel 15 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 15
Xxxxxx xx projektide määratlemine, koostamine ja hindamine
1. Asjaomase AKV riigi esitatud kavasid ja projekte hinnatakse ühiselt. AKV-EL arengu rahastamise koostöökomitee koostab xxxxxx xx projektide hindamise üldised suunised ja alused. Need kavad ja projektid on üldjuhul mitmeaastased ning võivad hõlmata väikesemahuliste meetmete kombinatsioone teatavas valdkonnas.
2. Koostatud ja rahastamiseks esitatud kava või projekti toimikud peavad sisaldama kogu teavet, mida on xxxx xxxxxx või projektide hindamiseks, või kui sellised kavad või projektid ei ole täielikult piiritletud, siis nende hindamiseks vajalikku üldkirjeldust.
3. Xxxxxx xx projektide hindamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse riigi inimressursside piiratust ja tagatakse selliste ressursside arendamist soodustav strateegia. Samuti võetakse arvesse iga AKV riigi eripära ja piirangud.
4. Käesoleva lepingu kohaselt abikõlblike valitsusväliste osalejate poolt elluviidavaid kavasid ja projekte võib hinnata ainult komisjon ning selle alusel võib koostada komisjoni ja valitsusväliste osalejate vahelise artiklis 19a määratletud toetuslepingu. Hindamine peab toimuma kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga d, milles käsitletakse osalejate liike, nende abikõlblikkust ja toetatava tegevuse laadi. Komisjon teavitab esinduse xxxx vahendusel siseriiklikku eelarvevahendite käsutajat selliselt antud toetustest.”;
l) artikkel 16 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 16 Rahastamisettepanek ja -otsus
1. Hindamise järeldused võetakse kokku rahastamisettepanekus, mille lõpliku versiooni koostab komisjon tihedas koostöös asjaomase AKV riigiga.
2. [jäetakse välja]
3. [jäetakse välja]
4. Komisjon teatab ühenduse nimel rahastamisotsusest asjaomasele AKV riigile 90 päeva jooksul pärast lõpliku rahastamisotsuse koostamist.
5. Kui komisjon ühenduse nimel rahastamisettepanekut vastu xx xxxx, teatatakse asjaomasele AKV riigile viivitamatult selle otsuse põhjustest. Sel juhul võivad asjaomase AKV riigi esindajad 60 päeva jooksul taotleda:
a) asja suunamist käesoleva lepingu alusel asutatud AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomiteele või
b) enda ärakuulamist ühenduse esindajate poolt.
6. Pärast sellist ärakuulamist teeb komisjon ühenduse nimel lõpliku otsuse rahastamisettepanek vastu xxxxx või tagasi lükata. Enne otsuse tegemist võib asjaomane AKV riik edastada komisjonile kõik asjaolud, mis võivad osutada vajalikuks tema käsutuses oleva teabe täiendamiseks.”;
m) artikkel 17 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 17 Rahastamisleping
1. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, koostavad komisjon ja asjaomane AKV riik rahastamislepingu iga kava või projekti kohta, mida rahastatakse fondi vahenditest.
2. Komisjon ja asjaomane AKV riik koostavad rahastamislepingu 60 päeva jooksul alates sellest, kui komisjon on ühenduse nimel otsuse teinud. Rahastamislepingus:
a) määratletakse eelkõige ühendusepoolse rahalise panuse üksikasjad, rahastamiskord ja -tingimused, asjaomase kava või projektiga seotud üld- ja erisätted ning
b) nähakse ette piisavad eraldised suurenenud ja ettenägematute kulude katteks.
3. Pärast xxxxxx xx projektide kontode sulgemist saab võimalikud järelejäänud summad asjaomane AKV riik või riigid.”;
n) artikkel 18 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 18 Kulude ületamine
1. Kui ilmneb, et kulud tõenäoliselt ületavad rahastamislepingu alusel eraldatud vahendid, teatab siseriiklik eelarvevahendite käsutaja komisjonile xx xxxxx tema eelnevat nõusolekut nii xxxxx xxx ka meetmete suhtes, mida ta kavatseb ületavate kulude katmiseks xxxxx, vähendades selleks kava või projekti mahtu või võttes appi riiklikud või muud kui ühendusest pärinevad vahendid.
2. Kui ei ole võimalik kava või projekti mahtu vähendada või ülekulu muudest vahenditest katta, võib komisjon ühenduse nimel siseriikliku eelarvevahendite käsutaja põhjendatud nõudmisel teha soovituskava vahendite suhtes täiendava rahastamise otsuse.”;
o) artikkel 19 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 19 Tagantjärele rahastamine
1. Et tagada projektide kiire alustamine, vältida pause järjestikuste projektide vahel ja viivitusi, võivad AKV riigid projekti hindamise lõppedes xx xxxx rahastamise otsustamist, eelrahastada xxxxxx käivitamisega seotud meetmeid, eel- ja hooajatöid, pika tarnetähtajaga varustuse tellimusi ja mõningaid käimasolevaid meetmeid. Sellised kulutused tuleb teha käesolevas lepingus ettenähtud korras.
2. Lõikes 1 nimetatud kulutused tuleb nimetada rahastamisettepanekus ning see ei mõjuta komisjoni rahastamisotsust ühenduse nimel.
3. Käesoleva artikli alusel tehtud AKV riigi kulutusi rahastatakse kava või projekti jaoks määratud summadest tagantjärele, kui rahastamisleping on allakirjutatud.”;
p) peatüki 4 pealkiri asendatakse järgmisega: “RAKENDAMINE”;
q) lisatakse järgmised artiklid:
“Artikkel 19a Rakendusmeetmed
1. Fondi vahenditest rahastatavad kavad ja projektid, mille rahastamise tagab komisjon, rakendatakse peamiselt järgmiste vahendite abil:
a) hankelepingute sõlmimine;
b) toetuste andmine;
c) tööde teostamine otsese töövõtu korras;
d) otseväljamaksed eelarvetoetuste raames, valdkondlike xxxxxx toetused, toetused võlakoorma kergendamiseks ning toetused eksporditulu lühiajaliste kõikumiste korral.
2. Käesolevas lisas tähendavad hankelepingud kirjalikult vormistatud tasulisi lepinguid vallasvara tarnimiseks, tööde teostamiseks või teenuste osutamiseks tasu eest.
3. Käesolevas lisas tähendavad toetused otsest rahalist panust, mida antakse selleks, et annetuse xxxx rahastada:
a) käesoleva lepingu või selle kohaselt vastu võetud kava või projekti eesmärkide saavutamiseks võetud meedet või
b) sellist eesmärki taotleva organi tööd.
Toetuste kohta sõlmitakse kirjalik leping. Artikkel 19b
Peatamissättega pakkumiskutse
Projektide kiire käivitamise tagamiseks võivad AKV riigid igal nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja kokkuleppel komisjoniga esitada projekti hindamise lõppedes xx xxxx rahastamisotsuse tegemist pakkumiskutseid igat liiki lepingute kohta, mis sisaldavad peatamissätet. See säte tuleb märkida rahastamisettepanekusse.”;
r) artikkel 20 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 20 Kõlblikkus
Kui artikli 22 kohaselt ei ole tehtud erandit ja xxxx et see piiraks artikli 26 kohaldamist:
1) võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või fondist rahastatavate toetuste andmises osaleda kõik AKV riikide ja ühenduse liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud;
2) peavad kõik fondist rahastatava lepingu alusel tehtavad tarned ja ostetud materjalid pärinema punktis 1 sätestatud kõlblikust riigist. Seoses sellega hinnatakse mõiste “päritolustaatusega tooted” määratlust asjakohaste rahvusvaheliste lepingute põhjal, kusjuures ühendusest pärinevad tooted hõlmavad ka ülemeremaadest ja -territooriumidelt pärinevaid tooteid;
3) võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või fondist rahastatavate toetuste andmises osaleda rahvusvahelised organisatsioonid;
4) kui rahastatakse rahvusvahelise organisatsiooni vahendusel rakendatavat meedet, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik punktis 1 sätestatud kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik selle organisatsiooni eeskirjade kohaselt kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud, kusjuures jälgitakse kõikide abiandjate võrdse kohtlemise põhimõtet. Xxxxx eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes;
5) kui rahastatakse piirkondliku algatuse raames rakendatavat meedet, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik punkti 1 tähenduses kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik asjaomases algatuses osaleva riigi füüsilised ja juriidilised isikud. Xxxxx eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes;
6) kui rahastatakse kolmanda riigiga kaasrahastatavat meedet, võivad hankelepingute sõlmimismenetluses või toetuste andmises osaleda kõik punkti 1 tähenduses kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud ning kõik asjaomase kolmanda riigi eeskirjade kohaselt kõlblikud füüsilised ja juriidilised isikud. Xxxxx eeskirjad kehtivad tarnete ja materjalide suhtes.”;
s) artikkel 22 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 22 Erandid
1. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib asjaomaste AKV riikide põhjendatud nõudmisel lubada artikli 20 alusel mittekõlblikest kolmandatest riikidest pärit füüsilistel ja juriidilistel isikutel osaleda hankelepingute sõlmimismenetluses või ühenduse rahastatavate toetuste andmises. Asjaomased AKV riigid esitavad komisjonile iga sellise juhu kohta sellise erandi tegemise otsustamiseks vajaliku teabe pöörates erilist tähelepanu:
a) asjaomase AKV riigi geograafilisele asukohale;
b) liikmesriikide ja AKV riikide ettevõtjate, tarnijate ja nõustajate konkurentsivõimele;
c) vajadusele vältida lepingu täitmiskulude ülemäärast suurenemist;
d) veoraskustele ja tarnetähtaegadest tulenevatele viivitustele või muudele samalaadsetele raskustele;
e) kohalike tingimustega kõige paremini sobivale tehnoloogiale;
f) äärmiselt pakilistele juhtudele;
g) toodete ja teenuste kättesaadavusele asjaomastel turgudel.
2. Investeerimisrahastust rahastatavate projektide suhtes kohaldatakse panga hankelepingute sõlmimise eeskirju.”;
t) artikkel 24 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 24
Rakendamine otsese töövõtu korras
1. Otsese töövõtu korras rakendatavate meetmete puhul on xxxxxx xx projektide rakendajaks ühe või mitme asjaomase AKV riigi avalik-õiguslikud või avaliku sektori osalusega asutused või üksused või nende meetmete rakendamise eest vastutav juriidiline isik.
2. Ühendus katab osa asjaomase asutuse kuludest, andes puuduvaid seadmeid ja/või materjale ja/või vahendeid, et asutus saaks hankida vajalikke täiendavaid asjatundjaid asjaomastest AKV riikidest või muudest AKV riikidest. Ühendus katab ainult täiendavate meetmete kulud ja ajutised kulutused, mis on kõnealuste xxxxxx xx projektide nõuete täitmisel hädavajalikud.
3. Otsese töövõtu korras rakendatavate meetmete kohta eelarveid koostades tuleb järgida ühenduse eeskirju, menetlusi ja komisjoni kehtestatud standarddokumente, mis kehtivad asjaomaste eelarvete kinnitamise ajal.”;
u) artikkel 26 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 26 Soodustused
1. Soodustamaks AKV riikide füüsiliste ja juriidiliste isikute võimalikult laialdast osalemist fondist rahastatavate lepingute täitmises võetakse meetmeid, et kasutada nende riikide loodusvarasid ja inimressursse xxxxxxx võimalikul viisil. Selleks:
a) antakse AKV riikide pakkujatele ehituslepingute puhul, mille maksumus on väiksem kui 5 000 000 EUR, 10% hinnasoodustust võrreldes majanduslikult, tehniliselt ja halduslikult samaväärsete pakkujatega, kui vähemalt veerand aktsia- või osakapitalist ja juhtkonnast pärineb ühest või mitmest AKV riigist;
b) antakse AKV riikide pakkujatele, xxxxx tarnetest on lepingulise väärtuse järgi vähemalt 50% AKV päritoluga, tarnelepingute puhul 15% hinnasoodustust võrreldes majanduslikult, tehniliselt ja halduslikult samaväärsete pakkujatega, olenemata tarnelepingu maksumusest;
c) eelistatakse teenuslepingute puhul samaväärse majandusliku ja tehnilise kvaliteediga pakkumiste võrdlemisel:
i) AKV riikide asjatundjaid, asutusi või nõustamisteenuseid osutavaid äriühinguid;
ii) pakkumisi, mille on esitanud AKV äriühing üksinda või koos konsortsiumi kuuluvate Euroopa partneritega, ja
iii) pakkumisi, mille on esitanud Euroopa pakkujad, kellel on allhankijaid või asjatundjaid AKV riikidest;
d) allhanke kavandamise korral eelistatakse edukale pakkujale AKV riikide füüsilisi isikuid ning äriühinguid ja ettevõtjaid, kes suudavad lepingut täita samasugustel tingimustel, ja
e) võib AKV riik pakkumiskutses võimalikele pakkujatele välja pakkuda vastastikusel kokkuleppel valitavate muude AKV riikide äriühingute, ettevõtjate või asjatundjate või nõustajate abi. See koostöö võib toimuda ühisettevõtte, allhankelepingu või töötajate töö käigus koolitamise kaudu.
2. Kui eespool esitatud kriteeriumide põhjal leitakse kaks pakkujat olevat samaväärsed, eelistatakse:
a) AKV riigi pakkujat või
b) sellise pakkuja puudumisel pakkujat, kes:
i) võimaldab AKV riikide loodusvarasid ja inimressursse kasutada xxxxxxx võimalikul viisil;
ii) kes pakub parimaid allhankevõimalusi AKV riikide äriühingutele, ettevõtjatele või füüsilistele isikutele või
iii) AKV riikide või ühenduse füüsiliste isikute, ettevõtjate või äriühingute konsortsiumile.”;
v) peatüki 6 pealkiri asendatakse järgmisega:
“FONDI VAHENDITE EEST VASTUTAVAD JUHT- JA TÄITEVORGANID”;
w) artikkel 34 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 34 Komisjon
1. Komisjon tagab fondi vahenditega teostatavate meetmete, välja arvatud investeerimisrahastust finantseeritavate meetmete ja intressitoetuste rahastamise, kasutades järgmiseid põhilisi juhtimisviise:
a) tsentraliseeritud juhtimine,
b) detsentraliseeritud juhtimine.
2. Üldreeglina juhib komisjon fondi rahaliste vahendite kasutamist detsentraliseeritult.
Sel juhul täidavad rakendusülesandeid AKV riigid vastavalt artiklile 35.
3. Fondi rahaliste vahendite kasutamise tagamiseks delegeerib komisjon oma täitevvolitused oma talitustele. Komisjon teavitab sellisest volituste delegeerimisest AKV riike ja AKV-EÜ arengu rahastamise koostöökomiteed.”;
x) artikkel 35 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 35
Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja
1. Iga AKV riigi valitsus määrab siseriikliku eelarvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõikides toimingutes, mida rahastatakse komisjoni ja panga hallatavatest fondi vahenditest. Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja määrab ühe või mitu siseriiklikku eelarvevahendite käsutaja asetäitjat, kes asendavad teda, kui tal ei ole võimalik oma ülesandeid täita, ning teavitab sellest komisjoni. Kui asutuste suutlikkuse ja hea finantshalduse tingimused on täidetud, võib siseriiklik eelarvevahendite käsutaja delegeerida oma ülesanded asjaomaste xxxxxx xx projektide rakendamise alal oma vastutavale siseriiklikule asutusele. Ta teavitab sellest komisjoni.
Kui komisjon avastab probleeme fondi vahendite haldamises, võtab xx xxxx siseriikliku eelarvevahendite käsutajaga olukorra parandamiseks ühendust kõigi vajalike isikutega ning võtab vajaduse korral asjakohased meetmed.
Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja kannab rahalist vastutust ainult talle usaldatud rakendusülesannete eest.
Fondi vahendite detsentraliseeritud haldamise korral ja arvestades täiendavaid volitusi, mis komisjon võib siseriiklikule eelarvevahendite käsutajale anda, siseriiklik eelarvevahendite käsutaja:
a) vastutab koostöö kooskõlastamise, kavandamise, korralise järelevalve ja iga-aastaste xxxx- xx lõppkokkuvõtete tegemise eest ning tegevuse kooskõlastamise eest abiandjatega;
b) vastutab tihedas koostöös komisjoniga xxxxxx xx projektide koostamise, esitamise ja hindamise eest;
c) valmistab ette pakkumiskutsete toimikud ja vajadusel konkursikutsete dokumendid;
d) esitab enne pakkumiskutsete ja vajadusel konkursikutsete avaldamist pakkumiskutsete toimikud ja vajadusel konkursikutsete dokumendid komisjonile heakskiitmiseks;
e) avaldab tihedas koostöös komisjoniga pakkumiskutsed ning vajadusel konkursikutsed;
f) võtab vastu pakkumisi ja vajadusel ettepanekuid ning edastab komisjonile pakkumiste koopiad; on eesistujaks pakkumiste läbivaatamisel ja otsustab läbivaatamise tulemused pakkumiste kehtivuse tähtaja jooksul, pidades silmas hankelepingute heakskiitmiseks vajalikku tähtaega;
g) kutsub komisjoni pakkumiste ja vajadusel ettepanekute avamisele ning teatab pakkumiste ja ettepanekute läbivaatamise tulemused komisjonile hankelepingute sõlmimist ja toetuste andmist käsitlevate ettepanekute heakskiitmiseks;
h) esitab komisjonile heakskiitmiseks lepingud xx xxxxxx eelarved koos nende lisadega;
i) allkirjastab komisjoni heakskiidetud lepingud koos nende lisadega;
j) kontrollib kulutusi ja kiidab need heaks talle määratud vahendite piires ja
k) võib meetmete rakendamise käigus teha vajalikke kohandusi, et tagada heakskiidetud xxxxxx xx projektide majanduslikult ja tehniliselt õige rakendamine.
2. Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja otsustab meetmete rakendamise käigus järgmiste asjaolude xxx xx teatab nendest otsustest komisjonile:
a) xxxxxx xx projektide üksikasjalikud kohandused ja tehnilised muudatused, kui need ei mõjuta vastuvõetud tehnilist lahendust ning jäävad rahastamislepingus kohandusteks ettenähtud varu piiresse;
b) mitut üksust hõlmavate xxxxxx või projektide rakenduskoha muutused, kui need on tehniliselt, majanduslikult või sotsiaalselt põhjendatud;
c) viiviste kehtestamine või nendest vabastamine;
d) garantiikohustustest vabastamine;
e) kaupade ostmine kohalikult turult, olenemata nende päritolust;
f) mujalt kui liikmesriikidest või AKV riikidest pärinevate ehitusmaterjalide ja
-masinate kasutamine tingimusel, et nimetatud riikides samasugust varustust ja masinaid ei toodeta;
g) allhanked;
h) pakkumiste lõplik heakskiitmine tingimusel, et komisjon viibib esialgse heakskiitmise juures, kinnitab vastava protokolli ja viibib vajaduse korral lõpliku heakskiitmise juures, eelkõige juhul, kui esialgsel heakskiitmisel ülesmärgitud varutingimuste ulatus eeldab suurt lisatööd, ja
i) nõustajate ja muude tehnilise abi asjatundjate palkamine.”;
y) artikkel 36 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 36 Esinduse juht
1. Komisjoni esindab ühe või mitme asjaomase AKV riigi heakskiidul igas AKV riigis või igas piirkondlikus rühmas, kes seda selgesõnaliselt taotleb, esindus, mida juhib esinduse juht. Kui esinduse juht määratakse AKV riikide rühmale, võetakse vajalikud meetmed. Esinduse juht esindab komisjoni kõikides tema pädevusvaldkondades ja toimingutes.
2. Esinduse juht on AKV riikide ja organite või lepingu kohaste abikõlblike organisatsioonide jaoks esmane komisjoni esindaja. Ta tegutseb koos siseriikliku eelarvevahendite käsutajaga ning teeb temaga tihedat koostööd.
3. Esinduse xxxxx on vajalikud juhised ja volitused, et hõlbustada ja kiirendada kõikide käesoleva lepingu kohaste meetmete rakendamist.
4. Esinduse juht teatab riigi ametiasutustele korrapäraselt ühenduse meetmetest, mis võivad vahetult mõjutada ühenduse ja AKV riikide vahelist koostööd.”;
z) artikkel 37 asendatakse järgmisega:
“Artikkel 37 Maksed
1. AKV riikide vääringutes maksmiseks võib komisjon AKV riikides avada oma nimel AKV riigi ja komisjoni kokkuleppel valitavas riiklikus või riigi osalusega rahaasutuses liikmesriikide vääringutes või eurodes peetavad kontod. Valitud asutus toimib riikliku makseasutusena.
2. Riiklik makseasutus ei saa oma teenuste eest tasu, samuti xx xxxxx ta hoiustatud vahenditelt intresse. Komisjon varustab kohalikke kontosid mõne liikmesriigi vääringu või eurodega, arvestades tulevast sularahavajadust; hinnang koostatakse aegsasti, et AKV riigid ei peaks meetmeid eelnevalt xxxxxxxxx xx et väljamaksed ei hilineks.
3. [jäetakse välja]
4. Komisjon teeb maksed vastavalt ühenduse ja komisjoni sätestatud eeskirjadele, vajaduse korral pärast xxxx, xxx siseriiklik eelarvevahendite käsutaja on kulusid kontrollinud ja need heaks kiitnud.
5. [jäetakse välja]
6. Kulutuste kontrollimine, heakskiitmine ja väljamaksete tegemine peab toimuma 90 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Siseriiklik eelarvevahendite käsutaja töötleb ja edastab maksekorraldused esinduse juhile hiljemalt 45 päeva enne maksetähtpäeva.
7. Makseviivitustest tulenevaid nõudeid rahuldavad asjaomane AKV riik või asjaomased AKV riigid ning komisjon oma omavahenditest: igaüks võrdeliselt viivituse osaga, mille eest ta eespool kirjeldatud korra kohaselt vastutab.”.
5. Lisatakse järgmine xxxx:
“VII XXXX
INIMÕIGUSI, DEMOKRAATLIKKE PÕHIMÕTTEID JA ÕIGUSNORME HÕLMAV POLIITILINE DIALOOG
Artikkel 1 Eesmärgid
1. Artikli 96 lõike 2 punktis a ette nähtud nõupidamised leiavad aset pärast ammendavat poliitilist dialoogi, nagu on ette nähtud lepingu artiklis 8 ja artikli 9 lõikes 4, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel.
2. Mõlemad lepinguosalised peavad poliitilist dialoogi arendama kooskõlas lepinguga ja järgima ministrite nõukogu poolt kinnitatud juhtnööre AKV-EÜ poliitilise dialoogi läbiviimiseks.
3. Poliitiline dialoog on protsess, mis peab xxxxx aitama AKV-EÜ riikide vaheliste suhete tugevdamisele ja andma panuse partnerluse eesmärkide saavutamiseks.
Artikkel 2
Lepingu artikli 96 alusel peetavatele nõupidamistele eelnev tihendatud poliitiline dialoog
1. Poliitilist dialoogi, mis puudutab inimõiguste tunnustamist, demokraatlikke põhimõtteid ja õigusnorme, arendatakse vastavalt lepingu artiklile 8 ja artikli 9 lõikele 4 ning kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardite ja normide parameetritega.
2. Lepinguosalised võivad ühiselt välja arendada ja kokku leppida spetsiifilised võrdlusarvud või sihtmärgid, võttes arvesse inimõigusi, demokraatlikke põhimõtteid ja õigusnorme, toimides kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardite ja normide parameetritega ning arvestades asjaomase AKV riigi erandlikke ja üksikasjalisi tingimusi. Võrdlusarvud on sihtmärgi saavutamise mehhanismid, mis toimivad nõuete täitmiseks xxxx-eesmärke xxxxxx xx ajakava täpsustades.
3. Lõigetes 1 ja 2 ettenähtud poliitiline dialoog peab olema süstemaatiline ja ametlik ning ammendama enne lepingu artikli 96 alusel peetavaid nõupidamisi kõik olemasolevad kokkuleppevõimalused.
4. Lepingu artikli 96 alusel peetavad nõupidamised võivad jätkuda ka xxxx eelneva tihendatud poliitilise dialoogita, kui varasema dialoogi xxxxxx ilmnevad ühe lepinguosalise kohustuste täitmisel püsivad kõrvalekalded nõuetest või kui dialoogi heauskne käivitamine ebaõnnestub, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, nagu määratletud lepingu artikli 96 lõike 2 punktis b.
5. Lepinguosalised võivad kasutada lepingu artikli 8 kohast poliitilist dialoogi ka selleks, et aidata riikidel, xxxxx suhtes kohaldatakse lepingu artikli 96 alusel asjakohaseid meetmeid, oma suhteid normaliseerida.
Artikkel 3
Lepingu artikli 96 alusel peetavate nõupidamiste täiendavad eeskirjad
1. Artikli 96 alusel peetavate nõupidamiste käigus püüavad lepinguosalised järgida võrdsel tasemel esindatuse põhimõtet.
2. Lepinguosalised kohustuvad järgima läbipaistva suhtlemise nõuet nii enne ametlikke nõupidamisi, nende jooksul kui xx xxxxxx xxxx, võttes arvesse käesoleva xxxx artikli 2 lõikes 2 nimetatud spetsiifilisi võrdlusarve ja sihtmärke.
3. Lepinguosalised kasutavad lepingu artikli 96 lõikes 2 ettenähtud 30-päevast teatamisaega tõhusaks ettevalmistustööks ning samuti süvendatud nõupidamisteks AKV riikide rühmas ning ühenduse xx xxxxx liikmesriikide vahel. Nõupidamiste käigus peavad lepinguosalised kokku leppima paindlikes ajakavades, tunnustades xxxxx xxxx, et lepingu artikli 96 lõike 2 punktis b ja käesoleva xxxx artikli 2 lõikes 4 kirjeldatud pakilised asjaolud võivad kohest reageerimist nõuda.
4. Lepinguosalised tunnustavad AKV riikide xxxxx xxxxx poliitilises dialoogis, mis toetub AKV riikide rühma piiritletud ning Euroopa Ühendusele xx xxxxx liikmesriikidele teatavaks tehtud eritingimustele.
5. Lepinguosalised tunnustavad vajadust lepingu artikli 96 alusel peetavate korrastatud ja jätkuvate nõupidamiste järele. Ministrite nõukogu võib sel eesmärgil välja töötada eritingimused.”
SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule allakirjutanud.