Krediitkaartidega Luminor Visa Gold ja Luminor Black kaasneva reisikindlustuse tingimused 1/2021
Krediitkaartidega Luminor Visa Gold ja Luminor Black kaasneva reisikindlustuse tingimused 1/2021
Kehtivad alates 01.10.2021
Sisukord
2. KINDLUSTUSKAITSE KEHTIVUS 3
3. MEDITSIINILISE HÄDAABI KINDLUSTUS 3
5. TSIVIILVASTUTUSKINDLUSTUS 9
8. REISI ÄRAJÄÄMINE VÕI KATKEMINE 15
XXXX 1 TABEL 1. KINDLUSTUSRISKID JA HÜVITISLIMIIDID 21
TABEL 2. KINDLUSTUSKAITSE KEHTIVUS HARRASTUSSPORDI KORRAL
1. MÕISTED
Kindlustusandja on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, mille kaubamärgiks Eestis on Seesam (edaspidi Seesam).
Kindlustusvõtja on Luminor Bank AS, kes on sõlminud kindlustuslepingu oma kindlustushuvi alusel ja kindlustatute kasuks.
Kindlustatu on füüsiline isik, kellel on kehtiv Luminor Bank AS-i krediitkaart Luminor Visa Gold või Luminor Black.
Kaaskindlustatud on kindlustatuga koos reisivad pereliikmed:
• abikaasa või elukaaslane;
• kuni 18-aastased (k.a) lapsed või 19–24-aastased lapsed, kui nad on statsionaarselt õppivad õpilased või üliõpilased.
Kindlustusleping on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille järgi kohustub
• kindlustusvõtja tasuma kindlustusmakseid ning
• kindlustusandja hüvitama kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju, maksma kokkulepitud rahasumma või täitma lepingut muul kokkulepitud viisil.
Xxxxxxxxxxxxxx on kindlustusvõtja huvi kindlustada end ja kindlustatud isikuid kindlustuslepingus kokkulepitud riskide vastu.
Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Kindlustusriskide loetelu on esitatud xxxx 1 tabelis 1.
Kindlustuskaitse on kindlustusandja kohustus maksta kindlustustingimustes märgitud kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustatule või soodustatud isikule kindlustushüvitist.
Hüvitislimiit on xxxx 1 tabelis 1 nimetatud maksimaalne konkreetse kindlustusjuhtumi korral hüvitatav summa krediitkaardi kohta. Maksimaalne hüvitatav summa on määratud iga kindlustuskaitse jaoks eraldi.
Kindlustusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tulenevat kohustust.
Kindlustushüvitis on rahasumma, mille kindlustusandja maksab välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks.
Omavastutus on kokkulepitud osa kahjust, mille võrra vähendatakse kindlustusandja makstavat hüvitist. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Xxxx on lahkumine Eestist või muust kindlustatu alalise elukoha riigist, saabumine reisi sihtkohta ja naasmine Eestisse või muusse kindlustatu alalise elukoha riiki.
Reisi algus- xx xxxx-punkt on Eesti või muu kindlustatu alalise elukoha riik.
Reisi sihtpunkt on koht, kuhu jõudmine on reisi eesmärk.
Reisi ümberistumispunkt on väljaspool Eestit või muu alalise elukoha riiki asuv koht, mille kaudu kindlustatu reisib järgmisse ümberistumispunkti, sihtpunkti või xxxx-punkti.
Alalise elukoha riik on kindlustatu kodakondsusriik ja/või riik, mis on väljastanud kindlustatule alalise elamisloa xx xxx kindlustatu elab püsivalt üle 183 päeva aastas.
Riigisisene xxxx on kindlustatu reisimine Eesti Vabariigis, eeldusel, et reisi sihtkoht on kaugemal, kui 50 km kindlustatu alalisest elukohast ja kindlustatu ööbib hotellis vähemalt ühe öö. Hotell peab olema broneeritud ja/või makstud vähemalt kaks päeva enne väljasõitu. Kindlustuskaitse kehtib kui hotell on broneeritud ja/või makstud kindlustusperioodil. Kindlustuskaitse laieneb meditsiinilise hädaabi kindlustusele ja õnnetusjuhtumi kindlustusele.
Loodusõnnetus on loodusjõu põhjustatud sündmus, mille tagajärjel toimuvad suurel alal olulised keskkonnamuutused (nt maa-alused tõuked, vulkaanipursked, tulekahju, põud, üleujutus, orkaan, jäämäed jões, meres, järves või xxxx veekogus, pikka aega kestev ekstreemne temperatuur, maapinna vajumine, kahjurite levik, taime- ja loomahaigused).
Euroopa ravikindlustuskaart (EHIC) on Euroopa Liidu liikmesriikide ning Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi ühine dokument, mis tõendab nende riikide kodanike õigust saada vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega.
Meditsiinilise kahjuabi keskus on kindlustusandja koostööpartner, kes menetleb meditsiinilise hädaabi kindlustusjuhtumit väljaspool Eestit.
Tegelikud kulud on kahjujuhtumiga seotud lisakulud, mis on põhjendatud ja dokumenteeritud.
2. KINDLUSTUSKAITSE KEHTIVUS
2.1. Kindlustuskaitse kehtib xxxx xxxx krediitkaardiga Luminor Visa Gold ja Luminor Black.
2.2. Kaaskindlustatu kindlustuskaitse kehtib juhul, kui kindlustatul ja kaaskindlustatul kattuvad reisi kuupäevad ja kellaajad, reisi teekond, sõidukid ning reisi sihtkohad.
2.3. Kindlustuskaitse kehtib ööpäev läbi kogu maailmas, v.a kindlustatu või kaaskindlustatu alalise elukoha riigis ja punktis 3.2.1.3. toodud juhtudel.
2.4. Kindlustuskaitse kehtib kuni 90 järjestikust päeva ühe reisi jooksul, alates päevast, mil kindlustatu ületab alalise elukoha riigist välismaale minnes riigipiiri. Xxx xxxx kestab katkematult kauem kui 90 päeva, siis kaotab kindlustuskaitse kehtivuse 90 päeva pärast kuupäeva, mil isik reisile läks. Xxxxxxx arv aastas ei ole piiratud. Iga välismaale suunduva reisi algus xx xxxx tuleb kindlustusandja nõudmisel tõendada dokumentidega.
2.5. Kindlustuskaitse ei kehti ajal, kui kindlustatu või kaaskindlustatu
2.5.1. viibib Eestis või xxxx alalise elukoha riigis (v.a riigisisesed reisid xx xxxxx ärajäämise kaitse);
2.5.2. osaleb sõjategevuses või viibib kaitseväes või kriisipiirkonnas;
2.5.3. teeb tasustatavat füüsilist tööd.
2.6. Sportimisel
2.6.1. kehtib kindlustuskaitse ainult xxxx 1 tabelis 2 loetletud spordialadega tegelemisel harrastusspordi tasemel;
2.6.2. ei kehti kindlustuskaitse spordivõistlustel või treeninglaagris osalemisel ning professionaalse või ekstreemspordiga tegelemisel.
2.7. Kindlustuskaitse lõpeb, kui
2.7.1. saabub kindlustusperioodi lõppkuupäev;
2.7.2. lõpeb krediitkaardi kehtivus või
2.7.3. tekib muu lepingus ja/või õigusaktis ette nähtud alus.
3. MEDITSIINILISE HÄDAABI KINDLUSTUS
3.1. Kindlustusjuhtum
3.1.1. Meditsiiniline hädaabi hõlmab raviteenuseid, mis on kindlustatule hädavajalikud, et vältida juhul, kui tervisliku seisundi järsk halvenemine on tingitud ootamatust haigestumisest või õnnetusjuhtumist, kindlustatu tervisliku seisundi edasist halvenemist ja/või ohtu tema elule.
3.1.2. Õnnetusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu juhtum, mis on toimunud kindlustatu vaba tahte vastaselt ning mille tagajärjel xxxxxx xx/või vägivaldne jõud on tekitanud kindlustatule vältimatut arstiabi vajava tervisekahjustuse, põhjustanud kindlustatu xxxxx või püsiva puude.
3.1.3. Haigestumine on organismi ootamatu ja ettenägematu xxxxx, mille esmased tunnused on ilmnenud reisi ajal kindlustusperioodi jooksul, mida ei ole kindlustatul enne reisi algust diagnoositud ning mis on nõudnud vältimatut arstiabi või põhjustanud kindlustatu xxxxx.
3.1.4. Krooniline haigus on tervise või organismi seisund, mis on oma loomult korduv, pidev või pikaajaline ja/või mille tõttu kindlustatu on küsinud arsti nõuandeid, saanud ravi või kasutanud ravimeid viimase kuue kuu jooksul enne reisi.
3.1.5. Kindlustusandja hüvitab kindlustatule välisriigis ja riigisisesel reisil osutatud meditsiinilise hädaabi teenuste kulud, mis on seotud alljärgnevaga:
• ootamatu haigestumine;
• õnnetusjuhtumist saadud vigastuste ravi;
• tervisliku seisundi ootamatu halvenemine päikesepõletuse, külmakahjustuse, mürgistuse vms tõttu;
• kroonilise haiguse ootamatu ägenemine, mida kindlustatu enne reisile minekut ei saanud ette näha.
3.2. Kindlustushüvitis
3.2.1. Meditsiinilise hädaabi kulud
3.2.1.1. Kindlustusandja hüvitab järgmised meditsiinilise hädaabiga seotud kulud:
• ambulatoorne ja statsionaarne ravi, mis kestab kuni 90 päeva. Kroonilise haiguse ägenemisel tasub kindlustusandja maksimaalselt viie esimese päeva ravikulud, arvates esimesest arstivisiidist. Sama kroonilise haiguse ravikulud tasutakse kindlustatule ainult üks kord kogu kindlustuslepingu kehtivuse jooksul;
• diagnostika (funktsionaalne, laboratoorne ja instrumentaalne);
• arsti määratud ravimid, sidumismaterjal ja meditsiinilised abivahendid (sh kargud, lahased, ratastool jmt);
• arsti määratud protseduurid haiglaravi ajal;
• erakorraline abi raseduskomplikatsioonide korral, kui rasedus ei ületa 32. nädalat;
• meditsiinilise kahjuabi keskusse helistamine.
3.2.1.2. Kindlustusandja tasub kindlustatule kindlustushüvitist 20 eurot iga haiglas veedetud päeva eest, kui kindlustatut on ravitud välismaal haiglas vähemalt 48 tundi.
3.2.1.3. Haigestumisel koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigusesse COVID-19, hüvitab kindlustusandja esimese 14 päeva jooksul tehtud meditsiinise hädaabiga seotud kulud, transpordi- ja päästekulud ning xxxxx korral kodumaale tagasitoimetamise kulud kuni 10 000 euro ulatuses (vt punkt 3.2.8.2):
• kui Covid-19 diagnoositakse 14 päeva jooksul alates reisi algusest;
• kogu maailmas, va Eesti Vabariik ja kindlustatud isiku alaline elukohariik;
• tagasisõidukulud või haige evakueerimise kulud, kui sihtkoha xxxx xxxx ei tee (lähtudes Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustest, mis käsitlevad COVID-19 korral abi osutamise tingimusi) või kui Euroopa ravikindlustuskaart xxxx xx kata.
3.2.2. Hambaravikulud
3.2.2.1. Kindlustusandja hüvitab ootamatu ja ettenägematu hammastega seotud haiguse või trauma korral alltooduga seotud hambaravikulud:
• arsti konsultatsioon;
• röntgeniülesvõte diagnoosi kontrollimiseks;
• juurekanalite avamine ja puhastamine;
• ajutise hambatäidise xxxxx;
• hamba väljatõmbamine.
3.2.3. Transpordi- ja päästekulud
3.2.3.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustusandja välismaal ja riigisisesel reisil tehtud põhjendatud ja hädavajalikud transpordikulud kindlustatu raviasutusse viimiseks või sealt ära toomiseks.
3.2.3.2. Kindlustusandja hüvitab kindlustatule lisandunud ja põhjendatud transpordikulud, kui kindlustatu on saanud jaotises „Meditsiinilise hädaabi kulud“ nimetatud abi ja jätkab ravi saamist välismaal, mistõttu ta ei saa kasutada varem ostetud pileteid oma alalise elukoha riiki naasmiseks. Transpordikulud hüvitatakse turistiklassi pileti väärtuses. Kui pileteid on võimalik ümber vahetada või tagastada, siis tasub kindlustusandja summa, mille kindlustatu peab maksma piletite ümbervahetamise eest.
3.2.3.3. Kindlustusandja hüvitab enda eelneva nõusoleku korral kulud, mis on vajalikud kindlustatu transportimiseks tema alalise elukoha riiki, xxx xxxxx transpordi vajalikkus on meditsiiniliselt põhjendatud ja raviarsti kirjaliku soovitusega kinnitatud. Vajaduse korral hüvitab kindlustusandja ka saatva meditsiinispetsialisti teenuse kulud.
3.2.3.4. Päästeteenuse kulud hüvitab kindlustusandja juhul, xxx xxxxx teenuse osutamine on otseselt seotud jaotises
„Meditsiinilise hädaabi kulud“ nimetatud meditsiinilise hädaabiga.
3.2.4. Xxxxx korral kodumaale toimetamise kulud
3.2.4.1. Kui kindlustatu kindlustusjuhtumi korral välisriigis sureb, siis hüvitab kindlustusandja eelneva kooskõlastuse korral kulud, mis tehakse
• tuhastamisel;
• kirstu või urni transportimisel kindlustatu alalise elukoha riiki;
• põrmu kodumaale toimetamisega seotud dokumentide ja lubade vormistamisel.
3.2.4.2. Haigestumisel Covid 19 haigusesse, hüvitatakse kulud vastavalt punktis 3.2.1.3 märgitule.
3.2.5. Reisi- ja elamiskulude tasumine kindlustatuga koos reisivale isikule või pereliikmele
3.2.5.1. Xxx xxxxx ajal on kindlustatu tervislik seisund xxxxx, arsti arvates ei ole võimalik kindlustatut tervislikel põhjustel kodumaale tagasi toimetada ja kindlustatu peab jääma haiglasse kauemaks kui kümneks päevaks, siis katab kindlustusandja
• kas kindlustatuga koos reisinud ühe isiku kulud, hüvitades kuni viie päeva hotellikulud ja turistiklassi piletite hinna, mis võimaldab sellel isikul naasta alalise elukoha riiki koos kindlustatuga, või
• kindlustatu ühe pereliikme (abikaasa, elukaaslane, üks vanematest või täiskasvanud laps) vajalikud reisi- ja elamiskulud nii, et pereliige saaks kindlustatut haiglas külastada. Hüvitis katab kuni viie päeva hotellikulud xx xxxxx-tagasi reisi turistiklassi piletid
3.2.6. Kindlustatu kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel
3.2.6.1. Kindlustatu või tema esindaja
• teeb kõik võimaliku, et kindlustatu saaks ootamatu või xxxxx haiguse korral meditsiinilist hädaabi;
• esitab kindlustusandja nõudmisel kindlustatu Euroopa ravikindlustuskaardi, kui kindlustatu pöördub Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi või Norra, Islandi, Liechtensteini või Šveitsi meditsiiniasutusse meditsiiniabi saamiseks. Kui kindlustatul ei ole Euroopa ravikindlustuskaarti, siis võtab kindlustatu või tema volitatud isik kindlustusandja korraldusel tarvitusele vastavad meetmed Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asenduse saamiseks ja esitab selle dokumendi meditsiiniasutusele;
• kooskõlastab meditsiinilise kahjuabi keskusega meditsiiniasutuse vahetamise, operatsioonid ja nende vajaduse ning tervislikel põhjustel kodumaale tagasi toimetamise;
• pöördub haiglaravi vajaduse korral kas riiklikku tervishoiuasutusse või juhul, kui see ei ole võimalik, tervishoiuasutusse, kus selles riigis tavaliselt raviteenust osutatakse;
• teavitab vastavat pädevat asutust (kiirabi, politsei, tuletõrje jms) kehavigastusest ja järgib selle asutuse juhiseid.
3.2.7. Kindlustushüvitise saamiseks vajalikud dokumendid
• meditsiinitõend, kus on kirjas täpne diagnoos, üksikasjalik nimekiri saadud teenustest ning teenuste osutamise xxxx xx kuupäev;
• iga ostetud ravimi ja meditsiinitoote retsept ning ostutšekk;
• väljavõte telefonikõnede kohta, mis on tehtud meditsiinilise kahjuabi keskusele.
3.2.7.2. Lisaks punktis 3.2.7.1 loetletud dokumentidele tuleb esitada
• tervislikel põhjustel kodumaale tagasi toimetamise korral arstitõend kindlustatu transportimise vajaduse kohta;
• xxxxx korral kodumaale tagasi toimetamisel arsti kinnitatud tõend xxxxx põhjuste kohta;
• kindlustatu pereliikme või kindlustatuga koos reisinud isiku lisakulude puhul
- arsti kirjalik arvamus kindlustatu tervisliku seisundi kohta, mis peab sisaldama kinnitust tervislikel põhjustel kodumaale tagasi toimetamise võimaluste ja prognoositava haiglaravi kestuse kohta;
- sõidupiletid või nende koopiad;
- dokumendid, mis tõendavad transpordi- ja hotellikulusid;
- dokument, mis tõendab sugulussuhet kindlustatuga.
3.2.8. Juhtumid, mida ei arvata kindlustusjuhtumiks
3.2.8.1. Kindlustusandja ei hüvita järgmiste sündmuste, olukordade või teenustega seotud kulusid:
3.2.8.1.1. kindlustatu kroonilise ja/või kaasasündinud haiguse ravimiseks osutatud meditsiiniteenused (v.a juhul, kui teenus on seotud meditsiinilise hädaabi osutamisega);
3.2.8.1.2. meditsiiniteenus sellise haiguse ravimiseks, mis on kindlustatul diagnoositud enne reisile minekut;
3.2.8.1.3. ravi juhul, xxx xxxx on enne reisi soovitanud tervisliku seisundi tõttu reisile mitte minna;
3.2.8.1.4. arsti määratud taastusravi;
3.2.8.1.5. üle 90 päeva kestev ravi;
3.2.8.1.6. kroonilise ja/või kaasasündinud haigusega seotud xxxxxx xx veresoonte operatsioon, koe või organi siirdamine või proteesimine;
3.2.8.1.7. puukentsefaliidi või -borrelioosi ravi (v.a juhul, kui on läbi tehtud kogu vaktsineerimiskuur);
3.2.8.1.8. kollapalaviku, malaaria ja muude selliste nakkushaiguste ravi, kui on eiratud reisijatele antud Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi vaktsineerimise ja profülaktika kohta; Eesti välisministeeriumi soovitusi ohtlike nakkushaiguste mõjualas asuvate piirkondade külastamise kohta;
3.2.8.1.9. operatsioon, mida raviarsti ja/või kindlustusandja volitatud arsti arvates võib edasi lükata (xx xxxxx või põlveliigese operatsioon);
3.2.8.1.10. rasedusaegne läbivaatus ja ravi, abort, sünnitamine, sünnijärgsed haigused (v.a meditsiinilise hädaabi kulud raseduskomplikatsioonide korral, mida kindlustatu ei võinud enne reisile minekut ette näha);
3.2.8.1.11. psühhiaatriline, psühhoanalüütiline ja psühhoteraapiline ravi;
3.2.8.1.12. psühholoogilise ja vaimuhaiguse, käitumishäire ja teadvushäire ravi (sõltumata tekkepõhjusest); 3.2.8.1.13. epilepsia xxxx;
3.2.8.1.14. onkoloogilise haiguse diagnoosimine ja ravi;
3.2.8.1.15. sugulisel xxxx nakkava haiguse ja sellest (sh HIV-positiivsusest või AIDSist) põhjustatud seisundi ravi; 3.2.8.1.16. ilu- ja plastiline kirurgia, meditsiinilised järeldused ja tõendid, desinfitseerimine ja vaktsineerimine,
ennetavad uuringud, toiduained, toidulisandid ja dieetlisandid;
3.2.8.1.17. xxxxx, xxxx xxxx pidi olemasoleva tervisliku seisundi tõttu enne reisi regulaarselt tarvitama;
3.2.8.1.18. lisaravi alates kuupäevast, kui tervislikel põhjustel kodumaale tagasi toimetamine raviarstiga kooskõlastati ja võimalikuks sai, kuid kindlustatu keeldus sellest;
3.2.8.1.19. tasutud, kuid kasutamata teenused (nt autorent, kontserdipiletid, hotellid, ekskursioonid vms), mida kindlustatu ei saanud kindlustusjuhtumi tõttu kasutada;
3.2.8.1.20. xxxxxxxxx, proteesimine, hambahügieen, juurekanali täitmine, ortodontiline või periodontaalne haigus või ortopantomogramm;
3.2.8.1.21. xxxxxxx, kus kindlustatu või tema sugulased otsustavad ühepoolselt, xxxx kindlustusandja või kindlustusandja partneri heakskiiduta tellida läbivaatuse, küsida diagnoosi või ravi, vahetada raviasutust; nõustuda operatsiooni xx xxxxx vajalikkusega, toimetada kindlustatu kodumaale tagasi;
3.2.8.1.22. xxxxxxx, kus kindlustatu ei esita meditsiiniasutusele oma Euroopa ravikindlustuskaarti või keeldub taotlemast selle kaardi asendust;
3.2.8.1.23. pereliikme osutatud ravi;
3.2.8.1.24. sõltuvushaiguse ravi ja/või meditsiiniline abi, mis on seotud alkoholi, narkootikumi või psühhotroopse aine tarvitamisega;
3.2.8.1.25. sündmus, mille teket mõjutas alkoholi, tugevatoimelise ravimi või muu toksilise või psühhotroopse aine tarvitamine; olukord, kus kindlustatu tarvitas alkoholi, tugevatoimelist ravimit või muud toksilist või psühhotroopset ainet pärast sündmust, kuid enne arstlikku läbivaatust või hoidus kõrvale joobe- või mürgistusastme kontrollimisest. Alkoholijoovet ja mürgistust tuleb käsitada konkreetse riigi õigusaktides ettenähtud korra järgi;
3.2.8.1.26. sündmus, kus kindlustatu kasutas purilennukit, plaanerit või deltaplaani selle piloodi või reisijana või sooritas langevarjuhüpet;
3.2.8.1.27. sündmus, kus kindlustatu juhtis reisijate veoks registreeritud veesõidukit;
3.2.8.1.28. sündmus, mis juhtus äärmuslike kliimatingimustega piirkonnas (nt polaarala, xxxx, avameri jms) toimunud ringsõidul või ekspeditsioonil;
3.2.8.1.29. sündmus, mis juhtus sellise harrastusspordiga tegelemisel, mida ei ole nimetatud xxxx 1 tabelis 2; 3.2.8.1.30. sündmus, mis juhtus tasustatava füüsilise töö tegemisel;
3.2.8.1.31. pereliikme või kindlustatuga koos reisinud muu xxxxx xxxxx- xx elamiskulud, kui kindlustatu viibis haiglaravil vähem xxx xxxxx päeva;
3.2.8.1.32. laste tagasi viimine nende alalise elukoha riiki, kui kindlustatu viibis haiglaravil vähem xxx xxxxx päeva.
3.2.8.2. Kindlustusandja ei hüvita kahju ega kulu haigestumisel koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigusesse COVID-19, kui:
3.2.8.2.1. kulu on tehtud alates 15 päevast või hiljem alates reisi algusest;
3.2.8.2.2. ei ole järgitud reisi sihtriigis (sh reisi ümberistumispunktis) kehtestatud riiki sisenemise tingimusi, mis on avaldatud Eesti Vabariigi välisministeeriumi veebilehel;
3.2.8.2.3. reisitakse Euroopa riiki, kus haigestumisnäitaja on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse veebilehel xxxxx://xxx.xxxx.xxxxxx.xx/xx/xxxxx-00/xxxxxxxxx-xxxxxxx/xxxxxx-xxxx-xxxxxxxxxxx- restriction-free-movement esitatud andmetel reisiperioodi alguspäeval tähistatud viimase 14 päevase nakatumisnäitaja järgi punase, tumepunase või halliga;
3.2.8.2.4. reisitakse väljapoole Euroopat ja COVID-19 nakatumisnäitaja on sihtriigis reisi alguspäeval 100 inimest 100 000 kohta või üle selle;
3.2.8.2.5. kindlustatud isik on reisi alustamise ajal isolatsioonis ja tal on diagnoositud COVID-19 või talle on tehtud enne reisi COVID-19 test xx xxxxx ajal osutub test positiivseks;
3.2.8.2.6. haigestumine on aset leidnud Eesti Vabariigis või kindlustatu elukohariigis.
4. ÕNNETUSJUHTUMIKINDLUSTUS
4.1. Kindlustusjuhtum
4.1.1. Õnnetusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu juhtum, mis on toimunud reisil (sh riigisisesel reisil) kindlustatu vaba tahte vastaselt xx xxxxx tagajärjel xxxxxx xx/või vägivaldne jõud on tekitanud kindlustatule vältimatut arstiabi vajava tervisekahjustuse või põhjustanud kindlustatu xxxxx või püsiva puude.
4.1.2. Püsiv puue on reisil (sh riigisisesel reisil) toimunud õnnetuse tõttu kindlustatu tervisele tekkinud pöördumatu kahjustus, mis kestab vähemalt 12 kuud ja on meditsiiniliselt tõendatud.
4.1.3. Surm on kindlustatu surm, mis on saabunud reisil (sh riigisisesel reisil) toimunud õnnetuse tagajärjel.
4.2. Kindlustushüvitis
4.2.1. Kui kindlustatule määratakse püsiv puue või kui kindlustatu sureb xxxxx xxxxxx toimunud õnnetusjuhtumi tagajärjel ühe kalendriaasta jooksul pärast õnnetusjuhtumi toimumise päeva, siis tasub kindlustusandja kindlustushüvitise, mis on xxxx 1 tabelis 1 ette nähtud xxxxx või püsiva puude korral.
4.2.2. Xxxxx korral maksab kindlustusandja 100% ettenähtud õnnetusjuhtumi kindlustussummast. Surmahüvitis makstakse kindlustatu pärijatele.
4.2.3. Püsiva puude korral määratakse kindlustushüvitis protsentuaalse osana kindlustussummast saadud puude järgi. Püsivaks puudeks arvatakse funktsionaalsete võimete püsiv ja taastumatu kadumine, xxx xxxx kaotab alljärgneva.
Jäseme, organi või funktsiooni kaotus | Kindlustussumma protsentuaalne osa |
Käe kaotus õlaliigesest | 70% |
Käe kaotus ülalpool küünarliigest | 65% |
Käe kaotus allpool küünarliigest | 60% |
Käe kaotus randmeliigesest | 45% |
Pöidla kaotus | 15% |
Pöidla kaugema lüli kaotus | 8% |
Mis tahes muu sõrme kaotus | 5% |
Jala kaotus ülaltpoolt põlve | 70% |
Jala kaotus altpoolt põlve | 60% |
Labajala kaotus liigesest | 40% |
Mis tahes varba kaotus | 5% |
Xxx xxxxx nägemise kaotus | 50% |
Ühe kõrva kuulmise kaotus | 25% |
Haistmisvõime kaotus | 5% |
Maitsemeele kaotus | 5% |
4.2.4. Juhul, kui välisriigis toimunud õnnetusjuhtumi tõttu kindlustatu sureb aasta jooksul, kaob õigus saada püsiva puude hüvitist.
4.2.5. Surmajuhtumi kindlustushüvitisest arvatakse maha sama õnnetusjuhtumi alusel varem välja makstud püsiva puude hüvitis.
4.3. Kindlustatu või tema esindaja kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel
4.3.1. Pärast kindlustusjuhtumi toimumist peab kindlustatu või tema esindaja viivitamatult
• teavitama juhtunust meditsiinilise kahjuabi keskust ning täitma nende juhiseid;
• pöörduma meditsiinilise abi saamiseks litsentsiga arsti või raviasutuse xxxxx;
• registreerima ja vormistama liiklusõnnetuse, tulekahju või kindlustatu vastu sooritatud kuriteo vastavas pädevas asutuses (politsei, kiirabi, päästeamet jms).
4.4. Kindlustushüvitise saamiseks vajalikud dokumendid
4.4.1. Kindlustushüvitise saamiseks tuleb kindlustatul või tema esindajal viivitamatult esitada kirjalik hüvitistaotlus koos alljärgnevate asjakohaste dokumentidega:
• õnnetusjuhtumi üksikasjalik kirjeldus;
• politsei või muu õnnetusjuhtumi korral vastutava organi tõend, kui juhtum registreeriti;
• meditsiiniline tõend, kus on kirjas vigastuse iseloom ja täpne diagnoos;
• kindlustatu surmatunnistuse koopia;
• tõend xxxxx põhjuste kohta;
• kindlustatu pärimistunnistuse koopia.
4.5. Juhtumid, mida ei arvata kindlustusjuhtumiks
4.5.1. Kindlustusandja xx xxxxx hüvitist, kui õnnetusjuhtumi on põhjustanud
4.5.1.1. psüühika- või teadvushäire, sh insult, epilepsia või muud krambid;
4.5.1.2. ravi või muu protseduur, mille kindlustatu ise xxxxxx xxxx või xxxxx teistel xxxxxx xxxx (v.a juhul, kui ravi või protseduur – sh radioloogiline diagnoosimine ja ravi – oli õnnetusjuhtumi puhul vajalik, selle määras xxxx xx tegu oli kindlustustingimuste kohaselt kindlustusjuhtumiga);
4.5.1.3. mis tahes infektsioon (v.a olukord, kus patogeenid sattusid kehasse õnnetusjuhtumi tõttu). Naha või limaskesta vigastust, mis iseenesest on tähtsusetu, kuid mille tõttu satub patogeen kohe või hiljem kehasse, ei arvata õnnetusjuhtumi ajal saadud kehavigastuseks. Välistus ei kehti teetanuse ja marutõve kohta;
4.5.1.4. mürgistus, kui vedelik või tahke aine satub söögitoru kaudu kehasse;
4.5.1.5. kõhu ja alakõhu song (v.a juhul, kui see tekib õnnetusjuhtumi tagajärjel, mis kindlustustingimuste kohaselt arvatakse kindlustusjuhtumiks);
4.5.1.6. selgroolülivaheliste diskide vigastus, sisemine verejooks või ajuverevalum (v.a juhul, xxx xxxxx on põhjustanud õnnetusjuhtum, mis kindlustustingimuste kohaselt arvatakse kindlustusjuhtumiks);
4.5.1.7. liiklusõnnetus, kui kindlustatu juhtis sõidukit xxxx xxxxxxx kategooria sõiduki juhtimisõiguseta;
4.5.1.8. patoloogiline või korduv luumurd, kui eelnev murd ei olnud veel ära paranenud;
4.5.1.9. xxxxxxx, kus kindlustatu kasutas piloodi või reisijana purilennukit, plaanerit või deltaplaani või tegi langevarjuhüpet;
4.5.1.10. sündmus, mis toimus ajal, kui kindlustatu 4.5.1.10.1. juhtis reisijate veoks registreeritud veesõidukit; 4.5.1.10.2. osales ekspeditsioonil;
4.5.1.10.3. tegeles spordialaga, mis ei ole kirjas xxxx 1 tabelis 2; 4.5.1.10.4. tegi tasustatavat füüsilist tööd;
4.5.1.10.5. oli tarvitanud alkoholi, tugevatoimelist ravimit või muud toksilist või psühhotroopset ainet. Kindlustusandja xx xxxxx kindlustushüvitist ka juhul, kui kindlustatu tarvitas alkoholi või muid joovastavaid aineid pärast sündmust, kuid enne arstlikku läbivaatust või hoidus kõrvale joobe- või mürgistusastme kontrollimisest. Alkoholijoovet ja mürgistust tuleb käsitada konkreetse riigi õigusaktides ettenähtud korra järgi.
5. TSIVIILVASTUTUSKINDLUSTUS
5.1. Kindlustusobjekt ja -juhtum
5.1.1. Tsiviilvastutuskindlustusega on kaetud reisil kindlustatu õigusvastaselt tekitatud isiku- või varakahju kolmandale isikule, xxxxx suhtes kindlustatul on tekkinud tsiviilvastutus kindlustusjuhtumi toimumise riigis kehtivate õigusaktide kohaselt.
5.2. Kindlustusjuhtumiks arvatakse kindlustatu vastu esitatud tsiviilvastutuse nõue, xxx xxxx alltoodud tingimused on täidetud:
• nõue on esitatud kahju eest, mis on tekitatud kolmandale isikule;
• õigusvastane tegu on tehtud välisriigis kindlustusperioodi jooksul;
• kindlustatu on kahju tekkimises süüdi ja/või vastutab kahju tekitamise eest õigusakti järgi.
5.2.1. Teatis võimaliku kindlustusjuhtumi kohta või kahju hüvitamise nõue peab olema esitatud reisi ajal või ühe nädala jooksul alates juhtumi päevast.
5.3. Kindlustushüvitis
5.3.1. Iga konkreetse kindlustusjuhtumi kindlustushüvitis arvutatakse kahju tegeliku suuruse (nt kahjustatud eseme väärtus) järgi, arvestades õigusakte, mis reguleerivad kahju hüvitamist, ja kohtupraktikat.
5.3.2. Kindlustusjuhtumi toimumisel makstakse kindlustushüvitis kindlustatule või tema näidatud isikule, kellel on õigus nõuda kahju hüvitamist tsiviilvastutust reguleerivate õigusaktide kohaselt.
5.3.3. Kui kindlustatu vastutab tekitatud kahju eest koos kolmandate isikutega, siis arvutatakse kindlustushüvitis kindlustatu osakaalu järgi kahju tekkimises.
5.3.4. Kindlustusandja osaleb kindlustatu nimel xx xxxx kulul nende kindlustusjuhtumite kohtumenetluses, milles kolmas isik nõuab kindlustatu tekitatud kahju hüvitamist.
5.3.5. Kui kindlustatu ei nõustu asjaoluga, et kindlustusandja tunnistab kolmanda isiku nõude põhjendatuks, lepib omal äranägemisel kokku kolmanda isikuga või rahuldab kolmanda isiku nõude, siis ei kata kindlustusandja sellisest mittenõustumisest tulenevaid lisakulusid (sh intresse).
5.4. Kindlustatu kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel
5.4.1. Kindlustatu
• rakendab mõistlikke meetmeid võimalike kahjude vältimiseks või vähendamiseks;
• teavitab ühe nädala jooksul kindlustusandjat sündmusest, mis võib endaga xxxxx xxxx kindlustatu tsiviilvastutuse, ja esitab kogu teadaoleva teabe sündmuse asjaoludest ning teavitab kindlustusandjat täiendavalt kirjalikult, esitades üksikasjalikumad andmed kolme päeva jooksul. Xxx xxxxxx isik pöördub kindlustatu tekitatud kahju tõttu kohtusse, siis teavitab kindlustatu kindlustusandjat sellest viivitamatult, isegi juhul, kui kindlustusjuhtumist endast on juba teatatud;
• teatab kindlustusandjale saadud nõudest ühe nädala jooksul;
• esitab kindlustusandjale kindlustushüvitise määramiseks nõutavad dokumendid;
• ei xxxxx xxxx kindlustusandja kirjaliku nõusolekuta kolmanda isikuga kokkulepet kahjunõude kohta ning ei tunnista ega täida sellist nõuet;
• volitab kirjalikult kindlustusandjat tema nõudmisel tegema enda nimel kõiki avaldusi, mis on seotud kolmanda isiku nõude rahuldamise või tagasilükkamisega, kui see on kindlustusandja arvates vajalik;
• esitab kindlustusandjale kogu vajaliku teabe, et õigesti rakendada kindlustatule üle antud õigust nõuda kindlustushüvitist kahju eest vastutavalt isikult;
• juhul xxx xxxxxx isik pöördub kahjunõude esitamisel kohtusse,
- loovutab juhtumi kindlustusandjale;
- annab kindlustusandja määratud advokaadile volitused ja
- esitab kõik selgitused, mis advokaadi ja kindlustusandja arvates on vajalikud.
5.5. Kindlustushüvitise saamiseks vajalikud dokumendid
5.5.1. Kindlustushüvitise saamiseks esitab kindlustatu või tema esindaja viivitamatult kirjaliku hüvitistaotluse koos alljärgnevate dokumentidega:
• juhtumi üksikasjalik kirjeldus ja pealtnägijate isikuandmed;
• nõude kehtivust tõendavad dokumendid;
• muud juhtumi või selle asjaoluga seotud dokumendid.
5.6. Juhtumid, mida ei arvata kindlustusjuhtumiks
5.6.1. Kindlustusjuhtumiks ei ole juhtum, kus kolmas isik nõuab hüvitist kahju eest, mille kindlustatu on põhjustanud
5.6.1.1. lepingu rikkumise või mittenõuetekohase täitmisega (lepingujärgne vastutus);
5.6.1.2. mis tahes ühingus, ettevõttes või organisatsioonis töötades, praktikal olles, uuringut tehes, äri- või kutsealases tegevuses (sh auamet) osaledes, teenust osutades või tegevuse eest vastutades;
5.6.1.3. mis tahes liiki motoriseeritud maa-, vee- või õhusõidukit juhtides, kasutades või käsutades;
5.6.1.4. mis tahes loomaga seoses;
5.6.1.5. tegeledes harrastusspordiga, mida ei ole nimetatud xxxx 1 tabelis 2;
5.6.1.6. varale, mille kindlustatu on lepingu, usalduslepingu või muu lepingu või kokkuleppe alusel endale üürinud, laenanud, tasuta omandanud või enda kasutusse saanud;
5.6.1.7. varale, mida kindlustatu xxxxxx ebaseaduslikult või pettuse alusel;
5.6.1.8. teist isikut nakatades;
5.6.1.9. saamata jäänud kasumi tõttu või kindlustatu omanduses xxxxx xxxx väärtuse langusest tingitud kahjumi tõttu;
5.6.1.10. kolmanda isiku töövõime kaotuse tõttu, xxx xxxxxx isik nõuab palga, pensioni või ravikulude hüvitamist või muu sotsiaalhoolekande teenuse osutamist, kuid sotsiaalkindlustusamet on vastavad xxxxx xxxx hüvitanud või vastavat teenust osutanud;
5.6.1.11. kolmanda isiku au ja väärikust alandavate andmete levitamisega; füüsilist isikut ja tema eraelu või juriidilist isikut puudutava teabe avalikustamise või isekal eesmärgil kasutamisega;
5.6.1.12. alkoholi, tugevatoimelise ravimi või psühhotroopse aine mõju all;
5.6.1.13. muul moel, mis ei ole otseselt seotud kindlustatu tsiviilvastutusega mis tahes esemele tekitatud kahju ja/või selle hävimise eest ning mis ei ole seotud kahjuga isiku tervisele või elule;
5.6.1.14. kahjustades raha, väärtpabereid xx xxxx võla- või krediididokumente, isiklikke dokumente, ehteid, kunstiteoseid või antiikesemeid;
5.6.1.15. kindlustatuga isiklikult või tööalaselt seotud isiku mobiiltelefonile, sülearvutile ja tahvelarvutile;
5.6.1.16. raskest hooletusest tingitud teo või tegemata jätmisega;
5.6.1.17. halbade kavatsustega;
5.6.1.18. juhul, kui ta kasutanud internetti, siseveebi, välisveebi, e-posti, küberrünnakut või tarkvara, mille tagajärjel on dokument või andmed kaotsi läinud, kahjustunud või hävinud ja/või sellest on tulenenud häired ettevõtte tegevuses (sh on jäänud saamata tulu xx xxxxx);
5.6.1.19. juhul, kui ta tootnud, töödelnud, ladustanud, transportinud, kasutanud või turustanud relvi, laskemoona või muud lõhkeainet, vedelgaasi või toksilist ainet;
5.6.1.20. tsiviil-, kriminaal-, haldus- või lepingutrahvi või muud karistus, mis on lepingus ja/või õigusaktis ette nähtud;
5.6.1.21. teadusliku, ajaloolise või kultuurilise väärtusega vara kahjustades, hävitades või kaotades;
5.6.1.22. kindlustatuga koos reisivale pereliikmele;
5.6.1.23. xxxxxxxx, kasuvanemale, võõrasvanemale, lapselapsele, vanavanemale, vennale, õele, perekonna hooldajale või kasulapsele;
5.6.1.24. kindlustatuga seotud juriidilisele isikule;
5.6.1.25. kasutades ioniseerivat kiirgust, radioaktiivset materjali, laserit või maserit, elektromagnetvälja, mis tahes liiki elektromagnetkiirgust, mida kiirgavad elektrilised seadmed ja/või mis on otseselt või kaudselt seotud tuumareaktsiooni, tuumakiirguse või radioaktiivse saastumisega;
5.6.1.26. juhul, kui kahju on tingitud
5.6.1.26.1. pikaajalise või kestva temperatuuri, gaasi, auru, suitsu, niiskuse või sademete (nt tahm, tolm jms) levimisest ja sellest tulenevast (äkilisest või pidevast) mõjust;
5.6.1.26.2. maa vajumisest, maalihkest, hoone või selle osa vajumisest, veekogu üleujutusest, pinnase liikumisest või vibratsioonimõjude eest;
5.6.1.27. ekspeditsioonil osaledes;
5.6.1.28. jalgrattavõistlusel, ratsavõistlusel või poksi-, maadlus- või muu võitlusspordiala võistlusel osaledes või selliseks võistluseks valmistudes;
5.6.1.29. mittemateriaalsel xxxxx;
5.6.1.30. juhul, kui kahju otseseks või kaudseks tekitajaks on A-, B-, C- või G-hepatiit ja/või selle patogeen; inimese immuunpuudulikkuse viirustõbi ehk HIV-tõbi või selle viiruse muteerunud tuletis ja/või tüvi; seisund, mis on seotud omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (AIDS) või sarnase sümptomiga (v.a meditsiiniliste analüüside kulud juhul, kui on saastumiskahtlus ülalnimetatud viirustega).
6. ÕIGUSABIKINDLUSTUS
6.1. Kindlustusjuhtum
6.1.1. Kindlustusandja hüvitab kindlustatule kulud, mis on tekkinud reisi jooksul seoses õigusabi saamisega välismaal.
6.2. Kindlustushüvitis
6.2.1. Kui kindlustatu rikub tahtmatult välisriigi tavasid, vastavas riigis kehtestatud käitumisjuhiseid või õigusakte, põhjustades seeläbi kahju kolmandale isikule, siis hüvitab kindlustusandja kindlustatu kantud õigusabi kulud (advokaaditasud), ületamata xxxx 1 tabelis 1 märgitud kindlustussummat.
6.3. Kindlustuskaitse kehtib juhtumi puhul, mis on algatatud reisi ajal kolmandale isikule tekitatud kahju eest xx xxx kindlustatu osaleb tsiviilasjas kostjana. Kindlustushüvitis katab esimese astme kohtu kulud.
6.4. Kindlustushüvitise saamiseks vajalikud dokumendid
6.4.1. Kindlustushüvitise saamiseks tuleb viivitamatult esitada kirjalik hüvitistaotlus koos alljärgnevate dokumentidega:
• kindlustatu vastu kohtusse esitatud ja kohtu menetlusse võetud nõude koopia;
• õigusabi osutajaga (advokaat või jurist) sõlmitud leping, kus on kirjas ka õigusabi osutamise põhjus;
• õigusabi teenuste eest tasumist kinnitav dokument.
6.5. Juhtumid, mida ei arvata kindlustusjuhtumiks
6.5.1. Kindlustusandja xx xxxx hüvitatavaks kindlustusjuhtumiks õigusabi, mida on osutatud
6.5.1.1. nõude asjus, mis puudutab sõiduki hoiustamist, rentimist või kasutamist, sh liikluseeskirjade rikkumist või liiklusõnnetuse vormistamist;
6.5.1.2. nõude asjus, mis puudutab kahju, mille on tekitanud loom, kes kuulub kindlustatule, on kindlustatu xxxx hoiul või kuulub isikule, xxxxx eest kindlustatu seaduslikult vastutab;
6.5.1.3. enne kindlustusandja kirjaliku heakskiidu saamist, juhul kui kindlustatu on õigusabiteenuse kasutamiseks sõlminud lepingu õigusabi pakkujaga (advokaat või jurist) või tasunud sellise õigusabiteenuse eest;
6.5.1.4. xxxx, et kindlustatu oleks taotlenud tasuta õigusabi (xxx xxxxxxx võimalus oli kohalike õigusaktidega ette nähtud);
6.5.1.5. esindaja poolt, kellel ei ole nõutavat kvalifikatsiooni, et juriidilist küsimust uurida või kindlustatut kohtus esindada (juhul kui kindlustatu oli sellest teadlik);
6.5.1.6. haldusakti vastu kaebuse esitamiseks;
6.5.1.7. kindlustatu kaitsmiseks kriminaalasjas, kui on esitatud süüdistus tahtliku tegevuse kohta (nt joobes juhtimine, xxxxxx, võltsimine jms) ning kindlustatu on süüdi tunnistatud;
6.5.1.8. kohtuotsuse täitmiseks;
6.5.1.9. maksejõuetuse või pankroti asjus.
6.6. Kindlustusandja ei hüvita ka järgmisi kulusid:
• vahekohtumenetluse kulud;
• kohtuistungi kulud (teise xxxxx esindamise kulud jms), mida kindlustatu peab katma pooltevahelise otsuse või kokkuleppe järgi;
• kohtuekspertiisi kulud;
• rikkumise, kuriteo ja kohtueelse juurdluse avalduse kulud;
• kulud, mis on tingitud asjaolust, et kindlustatu või tema esindaja ei ilmunud kohtusse või ei täitnud kohtumäärust;
• kohtuistungi tahtliku viivitamisega seotud kulud;
• kindlustatu xxxxx hooletuse tõttu või muul sarnasel põhjusel suurenenud kulud.
7. Pagasikindlustus
7.1. Kindlustusjuhtum
7.1.1. Pagasiks on kindlustatuga reisil kaasas olevad ning talle isiklikuks kasutamiseks mõeldud tarbe- ja rõivaesemed v.a punktis 7.9 nimetatud esemed, millele pagasikindlustus ei laiene.
7.2. Kindlustusandja arvab hüvitatavaks kindlustusjuhtumiks kahju, mis on tekkinud järgmistel põhjustel:
7.2.1. pagasi hilinemine;
7.2.2. pagasi kaotsiminek või kahjustumine transpordiettevõtte järelevalve ajal;
7.2.3. pagasi xxxxxx xxxxx jooksul.
7.3. Kindlustushüvitis pagasi hilinemise korral
7.3.1. Kui registreeritud ja transpordiettevõttele üle antud pagas hilineb üle nelja tunni, siis hüvitab kindlustusandja kindlustatule kulud, mis kindlustatu on välismaal kandnud
• vajalike hügieenitarvete ja riiete soetamisel, et asendada hilinenud isiklikke asju;
• spordivahendite rentimisel või soetamisel kuni isiklike spordivahendite saabumiseni.
7.3.2. Pagasi hilinemise kaitse ei kehti xxxxx xxxx-punkti saabumisel.
7.4. Kindlustushüvitis pagasi kaotsimineku korral
7.4.1. Kui kindlustatule kuuluv registreeritud ja transpordiettevõttele üle antud pagas on läinud reisi jooksul kaduma, siis tasub kindlustusandja kaotsiläinud pagasi hüvitist tegelike kulude summas, kuid mitte rohkem, kui on märgitud xxxx 1 tabelis 1.
7.4.2. Pagas arvatakse kadunuks, kui see ei xxx xxxxxx toimetatud 21 päeva jooksul, arvates esialgsest kohaletoimetamise tähtajast, ja transpordiettevõttelt on saadud kadumist kinnitav dokument.
7.4.3. Kui transpordiettevõte maksab kindlustatule kompensatsiooni, siis hüvitab kindlustusandja kindlustatule tegelike kulude ja transpordiettevõtte makstud kompensatsiooni xxxx.
7.5. Kindlustushüvitis pagasi kahjustumise või hävimise korral
7.5.1. Kindlustusandja hüvitab
7.5.1.1. remonditöökoja dokumentide alusel tegelikud kulud, mis on seotud kahjustatud pagasi puhastamise või parandamisega;
7.5.1.2. hävinud pagasi maksumuse, mille väärtust peab kindlustatu dokumentaalselt tõendama. Transpordiettevõte peab väljastama kindlustatule tõendi pagasi hävimise ja võimaliku makstud kompensatsiooni kohta.
7.5.1.3. Kui transpordiettevõte maksab kindlustatule kompensatsiooni, siis hüvitab kindlustusandja kindlustatule tegelike kulude ja transpordiettevõtte makstud kompensatsiooni xxxx.
7.6. Kindlustushüvitis pagasi varguse korral
7.6.1. Kui kindlustatu pagas või selle osa varastatakse reisi ajal, siis hüvitab kindlustusandja välismaal varastatud esemete asendamiseks ostetud esemete kulud. Seda hüvitist ei maksta, kui varastatud pagas oli transpordiettevõtte järelevalve all.
7.7. Kindlustatu kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel
7.7.1. Kindlustatu
• teavitab transpordiettevõtet kindlustusjuhtumist 24 tunni jooksul;
• hangib transpordiettevõttelt juhtumi toimumist kinnitava dokumendi;
• | registreerib varguse politseis 24 tunni jooksul, arvates vargusest ja esitab registreerimist kinnitava dokumendi kindlustusandjale. |
7.8. | Kindlustushüvitise saamiseks vajalikud dokumendid |
7.8.1. | Pagasi hilinemise korral esitab kindlustatu järgmised dokumendid: |
• | transpordiettevõtte tõend, mis kinnitab pagasi kohaletoimetamise hilinemist; |
• | pileti ja pagasikviitungi koopia; |
• | soetatud esemete loetelu ja maksedokumendid; |
• | spordivahendite hilinemise korral dokumendid, mis kinnitavad vahendite rentimist või soetamist, sisaldades |
eseme xxxx, xxxxx, rendiperioodi ja -kohta ning rendileandja või müüja andmeid. | |
7.8.2. | Pagasi kahjustumise või kaotsimineku korral esitab kindlustatu järgmised dokumendid: |
• | transpordiettevõtte tõend, mis kinnitab pagasile tekkinud kahju või selle kaotsiminekut; |
• | transpordiettevõtte kinnitus makstud kompensatsiooni summa kohta; |
• | nimekiri või pildid kahjustatud või kaotsiläinud esemetest ja dokumendid, mis kinnitavad nende väärtust (nt kviitungid); |
• | maksedokument, mis tõendab pagasi parandamist, või remondikalkulatsioon, kui parandamine ei ole |
majanduslikult põhjendatud. | |
7.8.3. | Pagasi varguse korral esitab kindlustatu järgmised dokumendid: |
• | politsei tõend varguse fakti, koha ja asjaolude kohta; |
• | pagasisse kuulunud esemete nimekiri koos kirjelduse ja väärtusega; |
• | maksedokumendid varastatud asjade asendamiseks ostetud esemete kohta. |
7.9. | Juhtumid, mida ei arvata kindlustusjuhtumiks |
7.9.1. | Kindlustusandja ei hüvita kindlustatule järgmisi pagasiga seotud kulusid: |
7.9.1.1. | xxxxx xx muud õrnad esemed (purunemise korral); |
7.9.1.2. | raha, valuuta, väärtpaberid, tšekid, piletid, kaardid, maksekviitungid ja mis tahes muud dokumendid; |
7.9.1.3. | xxxxx, väärismetallid, kunstiteosed ja antiikesemed; |
7.9.1.4. | dekoratiivkosmeetika ja parfüümid; |
7.9.1.5. | xxxxxx ja loomad; |
7.9.1.6. | xxxxxxxx, audio- ja videosalvestised; |
7.9.1.7. | arvutiseadmed, video-, audio-, foto- ja sideseadmed, kaablid ja juhtmed (v.a varguse korral); |
7.9.1.8. | xxxx, alkohoolsed joogid ja tubakatooted. |
7.10. | Pagasikindlustus ei kehti ka alljärgnevatel juhtudel: |
7.10.1. | kindlustatu tekitas kulu või kahju ise (põhjusest sõltumata); |
7.10.2. | pagas transporditi kaubana transpordilennukis või sõidukis, mida kindlustatu ei kasutanud reisimiseks; |
7.10.3. | pagasi amortisatsioon; |
7.10.4. | transpordiettevõtte vastutuse alla antud esemete osaline kaotsiminek ja kahju (v.a juhul, kus kindlustatu |
suudab esitada dokumentaalsed tõendid asjaolu kohta, et need esemed asusid pagasi hulgas); | |
7.10.5. | pagasi alalise elukoha riiki hilinemisega seotud kulud. |
8. REISI ÄRAJÄÄMINE VÕI KATKEMINE
8.1. Kindlustusjuhtum
8.1.1. Xxxxx ärajäämine on broneeritud või väljaostetud reisi toimumata jäämine punktis 8.1.3 toodud põhjustel.
8.1.2. Reisi katkemine on olukord, kui kindlustatu hilineb reisi alguspunkti või ei järgi esialgset sõidugraafikut, k.a ei jõua plaanipäraselt reisi sihtpunkti või tagasi Eestisse punktis 8.1.3 toodud põhjustel.
8.1.3. Xxxxx ärajäämise või katkemise põhjuseks on ootamatu ja ettenägematu juhtum, mille tõttu kindlustatu ei saa planeeritud reisile minna või on sunnitud reisi katkestama. Hüvitatakse alljärgnevatel põhjustel tekkinud kahju:
8.1.3.1. kindlustatu, tema lähikondse (nt pereliikme) või reisikaaslase (kui reisipakett on broneeritud ja ostetud xxxxxx) ootamatu haigestumine, õnnetus või surm. Kui haigestumine või õnnetus juhtub kindlustatu lähikondsega, kes ei ole plaaninud kindlustatuga reisile minna, siis eeldatakse, et haigestunud lähikondne vajab kindlustatu abi ning seetõttu ei saa kindlustatu reisile minna. Koos reisivate perekondade puhul hüvitatakse xxxx xxxxx perekonna reisi ärajäämise või katkemisega seotud kulud, xxxxx pereliikmega on aset leidnud reisi ärajäämise või reisi katkemise kindlustusjuhtum;
8.1.3.2. sõiduki hilinemine või väljumata jäämine tehnilise rikke, liiklusõnnetuse või xxxxx xxxx tõttu;
8.1.3.3. kindlustatu sattumine kuriteo ohvriks, kindlustatu kodusele varale põhjustatud kahju.
8.1.3.4. sõidugraafik muutub või reisipaketis ettenähtud transport ei toimi loodusõnnetuse (nt maavärin, maalihe, vulkaanipurse, orkaan, tsunami, üleujutus) tõttu;
8.1.3.5. lennuettevõte muudab regulaarlendude lennuplaani pärast piletite väljaostu (v.a juhud, kui lennuplaani muutmine on tingitud töökatkestusest või maksevõimetusest), lennuki ülebroneerimine, lennukite ummik lennuväljal;
8.1.3.6. jääb ära reisi eesmärgiks olev sündmus (nt kontsert, konverents vms), reisi sihtkohas ilmneb takistus (nt võõrustaja haigestumine) või on tegemist muu ootamatu ja ettenägematu juhtumiga.
8.1.3.7. kui kindlustatu või tema pereliige haigestub reisi ajal koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatud haigusesse COVID-19 ja peab jääma välismaal seetõttu karantiini, hüvitab kindlustusandja välisriigis tehtud kulutused majutusele ja transpordile (turistiklassi pilet) elukohariiki. Kindlustushüvitis ühe kindlustusjuhtumi eest on kuni 100 eurot ühe päeva kohta, kuid mitte rohkem xxx xxxxx ärajäämise või katkestamise kindlustussumma (xxxx 1 tabel 1).
8.2. Kindlustushüvitis
8.2.1. Xxxxx ärajäämise korral hüvitab kindlustusandja reisipaketis sisalduvate ja väljaostetud, kuid kasutamata piletite ja teenuste maksumuse.
8.2.2. Reisi katkemise korral hüvitab kindlustusandja:
8.2.2.1. mõistlikud ja põhjendatud majutus- ja transpordikulud, mida tehti reisi jätkamiseks või Eestisse tagasipöördumiseks;
8.2.2.2. esialgses reisipaketis sisaldunud ja väljaostetud, kuid kasutamata jäänud teenuste maksumus (v.a Eestisse tagasipöördumise esialgsed kulud).
8.2.3. Xxx xxxxx ärajäämisest või katkemisest tulenevat kahju ja kulutusi ei ole võimalik seostada konkreetse kindlustatuga, loetakse kõigi kindlustatute osad ühistes kuludes võrdseks.
8.2.4. Kindlustushüvitisest arvatakse maha omavastutus 15%.
8.3. Kindlustushüvitise saamiseks vajalikud dokumendid
8.3.1. Kindlustushüvitise saamiseks tuleb viivitamatult esitada kirjalik hüvitistaotlus koos alljärgnevate dokumentidega:
• reisitõrke põhjust tõendav dokument;
• reisi kestvust ja maksumust tõendavad dokumendid;
• täiendavaid kulutusi tõendavad dokumendid;
• reisiteenuse osutaja tõend tagastatud/tagastamata kulude kohta.
8.4. Kindlustatu kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel
8.4.1. Kindlustatu
• pöördub reisikorraldaja, reisibüroo, transpordifirma ja/või hotelli xxxxx ning tühistab teenused, mida ta kindlustusjuhtumi tõttu enam ei saa kasutada;
• pöördub viivitamatult reisikorraldaja või tema volitatud isiku xxxxx xx esitab talle kirjaliku nõude reisikulude hüvitamiseks;
• teatab kindlustusandjale reisikorraldajalt, reisibüroolt ja kolmandalt isikult saadud rahalisest kompensatsioonist.
8.5. Juhtumid, mida ei arvata kindlustusjuhtumiks
8.5.1. Kindlustusandja ei hüvita:
8.5.1.1. kahju, mille põhjus on ilmnenud enne kindlustuslepingu jõustumist või mis on seotud lepingu sõlmimise või reisi broneerimise ajal kindlustatule teadaoleva, ettenähtava või üldteada oleva asjaoluga;
8.5.1.2. kahju, mis on tekkinud seetõttu, et kindlustatu on loobunud reisist või katkestanud reisi majanduslikel kaalutlustel või töökohustuste tõttu (nt tööandja ei andnud puhkust või on puhkuse katkestanud);
8.5.1.3. kahju, mille on põhjustanud enne reisi broneerimist alanud haiguse või tekkinud vigastuse tagajärgede ägenemine või ravi jätkumine;
8.5.1.4. kahju seda osa, mille peab hüvitama reisikorraldaja ja/või transpordifirma või mis hüvitatakse teiste lepingute alusel ja/või mille peavad hüvitama teised isikud seadusega ettenähtud korras;
8.5.1.5. kahju, mis on tekkinud seetõttu, et reisi algus- või ümberistumispunkti jõudmiseks ei ole varutud piisavalt aega – ei ole arvesse võetud liiklustingimusi, halba xxxx, turvakontrolliks kuluvat aega, ümberistumiseks vajalikku miinimumaega jms;
8.5.1.6. xxxxx- xx joogikulu;
8.5.1.7. sõiduki xxxxxxx xx xxxxx jäänuste hoidmise kulu, samuti transpordi (sh Eestisse tagasi toomise) kulu;
8.5.1.8. puudulikust reisidokumentatsioonist või selle puudulikust vormistamisest põhjustatud kahju;
8.5.1.9. reisi- või transpordifirma makseraskusest või pankrotist tulenevaid nõudeid.
8.5.1.10. kindlustusjuhtumist põhjustatud moraalset kahju, saamata jäänud tulu või kahju, mille põhjuseks on ärajäänud koolitus, tegemata tehing vms;
8.5.1.11. xxxxx, mida kindlustatu oleks saanud xxx xxxxx.
9. ÜLDOSA
9.1. Üldsätted
9.1.1. Kindlustustingimuste üldosa ja eritingimuste vahelise vastuolu korral ning ka olukorras, mida üldosa sätted ei kata, kohaldatakse eritingimusi.
9.1.2. Olukorras, mida siinsete kindlustustingimuste eritingimused ei reguleeri, kohaldatakse siinse üldosa sätteid või võlaõigusseaduse sätteid.
9.1.3. Olukorras, mida siinsed kindlustustingimused ei reguleeri, kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte.
9.1.4. Kõik kindlustuslepingu täitmisest ja tõlgendamisest tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud korra järgi.
9.1.5. Kindlustatule tuleb võimaldada kindlustustingimustega tutvumine enne krediitkaardilepingu sõlmimist. Kindlustusvõtja peab tagama kindlustatu teavitamise kindlustuskaitse sisust, piirangutest ja välistustest. Kindlustusandja eeldab, et kindlustusvõtja on nimetatud kohustuse alati täitnud.
9.1.6. Reisikindlustuse kindlustustingimused või viide neile avaldatakse kindlustusvõtja kodulehel xxxxx://xxx.xxxxxxx.xx. Xxxxx xxxxx teavitatakse kindlustatut ka nende kindlustustingimuste muudatustest.
9.1.7. Kindlustatu kohustub tutvuma kindlustustingimustega ja järgima neid kindlustusperioodi jooksul.
9.2. Kindlustatu üldised kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel
9.2.1. Kahjujuhtumi toimumisel käitub ja tegutseb kindlustatu sama hoolsalt nagu siis, kui tal ei oleks kindlustuskaitset.
9.2.2. Kindlustatu teeb kõik endast oleneva, et
• säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta;
• xxx xxxxx edasise kahju xxxx xx olemasoleva kahju suurenemine.
9.2.4. Kindlustatu annab kindlustusandjale kirjaliku nõusoleku, mille kohaselt punktis 9.2.3 nimetatud kolmandad isikud vabastatakse konfidentsiaalsuskohustusest ja on volitatud andma kindlustusandjale kogu vajaliku teabe.
9.2.5. Kindlustatu
• täidab kindlustusandja nõudeid;
• aitab kindlustusandjal selgitada kindlustusjuhtumi asjaolusid;
• esitab kogu teabe ja dokumendid, mis kindlustusandja arvates on vajalikud kindlustusjuhtumi asjaolude ning kindlustushüvitise summa kindlaksmääramisel;
• volitab kindlustusandja nõudmisel kindlustusandjat kirjalikult esitama kindlustatu nimel kõiki nõudeid, mis on seotud kolmanda isiku nõude rahuldamise või selle tagasilükkamisega, kui see on kindlustusandja arvates vajalik.
9.3. Kahju hüvitamine
9.3.1. Kindlustusandja
• maksab hüvitist kindlustustingimustes määratud kindlustusjuhtumite eest kokkulepitud kindlustussumma ulatuses;
• käsitleb kahju võimalikult kiiresti ja hüvitab tekkinud kahju kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustustingimuste järgi;
• selgitab välja kõik olulised asjaolud. Seejuures on kindlustatu kohustatud esitama kõik vajalikud andmed ja tõendid kahju toimumise ning suuruse tuvastamiseks;
• lõpetab kahjukäsitluse ja teeb juhtumi suhtes otsuse hiljemalt kümne päeva jooksul pärast kõigi vajalike tõendite ja dokumentide saamist. Vajalik tõend on ka kahjujuhtumiga seoses algatatud tsiviil-, kriminaal- või väärteomenetluse järel tehtav otsus, kui menetluse käigus tuvastatavatel asjaoludel on tähtsust kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaksmääramisel.
9.3.2. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurus või põhjus on tõendamata, siis hüvitab kindlustusandja xxxx xxxxx osa, mis on tõendatud.
9.3.3. Kahju hüvitamisel on kindlustusandjal õigus nõuda, et kindlustatu annaks hävinud või kahjustatud eseme või kadunud (varastatud, röövitud jne) eseme nõudeõiguse kindlustusandjale üle. Kuni ese või xxxxxx nõudeõigus ei ole kindlustusandjale üle antud, võib ta vähendada hüvitist vastava eseme või õiguse väärtuse võrra.
9.3.4. Kui kindlustatu või soodustatud isik saab varastatud asja oma valdusse tagasi, siis tuleb see vara loovutada kindlustusandjale või tagastada kindlustushüvitis.
9.3.5. Kui kindlustusandja viivitab kindlustushüvitise väljamaksmisega, siis tasub ta kindlustushüvitist saama õigustatud isiku nõudmisel seaduse järgi viivist.
9.4. Mitmekordne kindlustus
9.4.1. Mitmekordne kindlustus on olukord, kus kindlustatu on kas osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu sama või mitme kindlustusandja juures ja kindlustusandjate makstavate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse.
9.4.2. Kindlustatu teavitab kindlustusandjat teiste kehtivate reisikindlustuse lepingute olemasolust.
9.4.3. Mitmekordse kindlustuse puhul vastutavad kindlustusandjad solidaarvõlgnikena. Kui kindlustatu on saanud kindlustushüvitist sama kindlustusriski eest sama juhtumi kohta teiste kindlustuslepingute alusel, tagastab xx xxxxx kindlustuslepingu alusel makstud kindlustushüvitise proportsionaalse osa. See säte ei kehti õnnetusjuhtumikindlustuse puhul.
9.5. Kindlustuskaitse ulatus ja välistused ning kindlustamata isikud
9.5.1. Hoolimata asjaolust, kas kahju, kaotuse või kulude tekke või nende summa kindlaksmääramist oleksid võinud mõjutada muud põhjused või asjaolud, ei hüvita kindlustusandja mis tahes kahju, kaotust või kulu, mis on otseselt või kaudselt seotud allnimetatud sündmustega:
„Õnnetusjuhtumikindlustus“ nimetatud riskidele, mille kohta Eesti Vabariigi välisministeeriumi kodulehel ei olnud enne reisi algust avaldatud mingit hoiatust ega piirkonda minemata jätmise soovitust. Xxx xxxxxxx hoiatus avaldati pärast xxxx, xxx kindlustatu oli juba hoiatuses nimetatud piirkonda sisenenud, lõpeb terrorismikaitse seitsmendal päeval pärast hoiatuse avaldamist;
9.5.1.3. punktides 9.5.1.1 ja 9.5.1.2 nimetatud tegudele või intsidentidele reageerimine, nende ennetamine või mahasurumine.
9.6. Kindlustusjuhtumiks ei arvata ka haigusi ja õnnetusjuhtumi tagajärgi, mis kindlustatu on saanud alljärgnevates olukordades:
9.6.1. osaledes mis tahes ametlikul spordivõistlusel või treeningul. Ametlik on selline spordivõistlus ja treening, mida korraldab juriidilisest isikust spordiorganisatsioon (nt spordiklubi, spordikool, spordikeskus, spordibaas, spordiliit, ühendus, xxxxx või muu selline organisatsioon, xxxxx tegevus võimaldab õpetada sporti, treenida sportlasi, korraldada spordivõistlusi ning muid kehalise kasvatuse ja spordisündmusi). Sporditegevuses, mida ei korralda spordiorganisatsioon ja mis on kindlustatu ajaveetmisvormiks, ei kohaldu siin punktis nimetatud sätted;
9.6.2. tegeledes võitlusspordi või muu kõrgema riskitasemega ala või ekstreemspordiga (süvasukeldumine sügavamale kui 30 meetrit, ronimine, koopauurimine, purilendamine, deltaplaaniga lendamine, paraplaaniga lendamine, lohesurf, langevarjuhüpped, benji-hüpped jms), suusatades väljaspool suusaradu (sh suusatamine, kasutades purilennukit või helikopterit). Kindlustuskaitset kohaldatakse ainult xxxx 1 tabelis 2 nimetatud harrastusspordialade suhtes;
9.6.3. osaledes väljasõidul ja ekspeditsioonil, mis tehakse äärmuslike kliimatingimustega asukohta (nt polaarala, xxxx, avameri jms);
9.6.4. juhtides sõidukit alkoholijoobes või lubades sõidukit juhtida isikul, kes on alkoholijoobes (vere alkoholisisaldus ületab konkreetse riigi õigusaktis lubatud normi);
9.6.5. juhtides sõidukit xxxx xxxxxxx kategooria sõiduki juhtimisõiguseta või lubades xxxx xxxx teisel juhtimisõiguseta isikul;
9.6.6. teenides kaitseväes või samaväärses teenistuses, osaledes sõjategevuses või rahuvalve missioonil;
9.6.7. töötades maismaasõiduki xxxxxx, osutades reisijate- ja/või kaubaveo teenust mis tahes tasu eest ja mis tahes summas, xxxx xxx töötundide, tööpauside kui ka puhkeajal;
9.6.8. osaledes sündmuses, mille teket mõjutas alkoholi, tugevatoimelise ravimi või muu toksilise või psühhotroopse aine tarvitamine. Kindlustusandja xx xxxxx kindlustushüvitist ka juhul, kui kindlustatu tarvitas alkoholi või muud joovastavat ainet pärast sündmust, aga enne arstlikku läbivaatust või hoidus kõrvale joobe- või mürgistusastme kontrollimisest. Alkoholijoovet ja mürgistust tuleb käsitada konkreetse riigi õigusaktides ettenähtud korra järgi.
9.7. Kindlustusandja ei hüvita mittevaralist kahju (v.a juhul, kui kindlustustingimuste muud sätted näevad ette teisiti).
9.8. Kindluskaitse ei kehti karistusasutuses viibivale isikule. Kindlustuskaitse lõpeb niipea, kui kindlustatu muutub kindlustustingimuste kohaselt kindlustamatuks.
9.9. Kindlustusandja ei hüvita kindlustatule viimase põhjustatud kuriteost tulenevaid kahjusid.
9.10. Kindlustusandja ei hüvita ka kahju, mille on põhjustanud
9.10.1. riigiasutuste korralduse alusel toimunud vara konfiskeerimine, arestimine või hävitamine;
9.10.2. tuumaenergia otsene või kaudne mõju, selle kasutamine või looduslik ilmnemine;
9.10.3. radioaktiivse, elektromagnetilise, soojus-, valgus- vms kiirguse mõju tervisele;
9.10.4. keemilise või bioloogilise materjali mitterahuotstarbeline kasutamine;
9.10.5. enese tahtlik vigastamine, enesetapp või enesetapukatse;
9.10.6. kuriteo ettevalmistamisel või toimepanekul kindlustatuga juhtunud õnnetus.
9.11. Kindlustushüvitise vähendamine ja kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanemine
9.11.1. Kindlustusandja vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui
9.11.1.1. kindlustatu on rikkunud vähemalt ühte kindlustuslepingus nimetatud kohustust ning seejuures on kohustuse täitmata jätmise ja kindlustusjuhtumi toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel põhjuslik seos;
9.11.1.2. kindlustusjuhtum on toimunud kindlustatu xxxxx hooletuse või tahtluse tõttu;
9.11.1.3. kindlustusjuhtumi põhjuseks on kindlustatu tegevus, mis on toimunud alkoholijoobes või narkootikumi või muu psühhotroopse aine mõju all;
9.11.1.4. kindlustatu on eksitanud või püüdnud eksitada kindlustusandjat kahju toimumise asjaolude ja/või suuruse suhtes või püüdnud kindlustusandjat muul viisil xxxxx kindlustuslepingu või selle täitmise asjaolude suhtes;
9.11.1.5. kindlustatu või soodustatud isik on kasutanud kindlustatud eset kuriteo toime panemiseks, kuriteole xxxxx aitamiseks või selle varjamiseks ning xxxxxx põhjustel on tekkinud sellele esemele kahju.
9.11.2. Kindlustusandja ei korva kulusid, kui Euroopa Liidu liikmesriigi haigekassa meditsiinilise hädaabi teenused täielikult või osaliselt ise katab. Euroopa Liidu liikmesriikides ning Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis reisimiseks tuleb kindlustatul tellida Euroopa ravikindlustuskaart, mis tõendab isiku kindlustuskaitset kohustusliku ravikindlustuse alusel (lisateave: xxxxx://xxx.xxxxxxxxxx.xx/xxxxxxxxxxxx/xxxxxxxx-xxxxxxx- liidus-ja-mujal/euroopa-ravikindlustuskaart).
9.11.3. Kui kindlustatu ei kasuta oma õigust meditsiiniabi- või raviteenustele, mida kompenseeritakse kohustusliku ravikindlustuse fondi eelarvest, siis on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist summa võrra, mis oleks hüvitatud haigekassa eelarvest.
9.11.4. Kui kahju on tekkinud seetõttu, et kindlustatu ei rakendanud tahtlikult mõistlikke meetmeid kahju ennetamiseks või vähendamiseks, siis vabaneb kindlustusandja sellise kahju hüvitamise kohustusest.
9.11.5. Kui kindlustatu on kas tunnistanud või siis täielikult või osaliselt rahuldanud kolmanda isiku kahju hüvitamise nõuded xxxx kindlustusandja eelneva selge kirjaliku nõusolekuta, siis võib kindlustusandja keelduda kindlustushüvitise maksmisest või seda vähendada (v.a juhul, kui nõude tunnistamine või rahuldamine ei mõjuta kindlustusjuhtumi toimumise, asjaolude ja/või kahjusumma kindlaksmääramist).
9.11.6. Kindlustuslepingu täitmisest vabanemise ulatuse otsustab kindlustusandja.
9.12. Teave isikuandmete töötlemise kohta
9.12.1. Kindlustusandja juhindub kliendiandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduse, kindlustustegevuse seaduse ja muude asjakohaste õigusaktide nõuetest.
9.12.2. Kindlustusandja kaitseb kliendiandmeid turvalisus- ja konfidentsiaalsusreeglitega ning on kasutusele võtnud kliendiandmete kaitseks vajalikud organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised meetmed.
9.12.3. Kindlustusandja piirdub kliendiandmete töötlemisel vähimaga, mis on vajalik kindlustusandja eesmärkide täitmiseks.
9.12.4. Kindlustatu on kohustatud võimaldama saada teavet eriliigiliste isikuandmete kohta juhtudel, xxx xxxx on xxxx kindlustusandja kohustuse täitmise väljaselgitamiseks. Eelnimetatud kohustuse rikkumise korral on kindlustusandjal õigus kahju hüvitamisest keelduda.
9.12.5. Kindlustustegevuse seaduse kohaselt hoiavad kindlustusandja töötajad kliendiandmeid konfidentsiaalsena tähtajatult.
9.13. Teated ja tahteavaldused
9.13.1. Kõik kindlustusandjale mõeldud teated ja tahteavaldused tuleb koostada kirjalikult ja saata postiaadressile Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, Maakri 00/0, 00000 Xxxxxxx või e-posti aadressile xxxx@xxxxxx.xx.
9.13.2. Kahjuteate saab edastada kahjukäsitluse partneri kodulehel xxx.xxx00.xx.
9.13.3. Kui kindlustatul tekib reisil äge terviserike ja haiglaravi vajadus, siis tuleb sellest kohe teavitada ööpäev läbi töötavat meditsiinilise kahjuabi keskust OPS EST OÜ telefonil x000 000 0000 või e-posti aadressil xxxxxxx@xxx00.xx.
9.14. Võõrkeelsete dokumentide kasutamine
9.14.1. Eestikeelse kindlustuslepingu dokumentide juurde võidakse poolte kokkuleppel lisada tõlge võõrkeelde. Tõlkel on üksnes selgitav tähendus. Xxxxx xx eestikeelse dokumendi vastuolu korral juhindutakse eestikeelsest dokumendist.
9.15. Kaebuse lahendamine
9.15.1. Kliendil on õigus esitada kindlustusandja tegevuse kohta kaebus, kasutades kindlustusandja kõiki ametlikke kanaleid ja sidevahendeid (e-post, telefon, kontor).
9.15.2. Kindlustusandja annab kliendile kaebuse menetlusse võtmise kohta tagasisidet ühe tööpäeva jooksul.
9.15.3. Kindlustusandja vastab kliendi kaebusele viie tööpäeva jooksul. Kui kaebust ei ole võimalik nimetatud tähtaja jooksul lahendada, siis teavitab kindlustusandja klienti menetluse pikenemise põhjustest ja vastamise uuest tähtajast.
9.15.4. Kaebuse menetlemise tulemusest teavitab kindlustusandja klienti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
9.15.5. Kliendikaebuste menetlemise lisateave on kättesaadav Seesami kodulehel xxx.xxxxxx.xx.
9.16. Vaidluse lahendamine
9.16.1. Kliendil on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorgani xxxxx, mis tegutseb Eesti Kindlustusseltside Liidu juures.
9.16.2. Enne lepitusmenetlust tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue kindlustusandjale ja tagada kindlustusandjale võimalus nõudele vastata.
9.16.3. Kui klient ei ole kindlustusandja vastusega rahul, siis on tal võimalik pöörduda kindlustuse lepitusorgani xxxxx. Lisateave on Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehel xxx.xxxx.xx.
9.16.4. Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused, sh vaidlus, mille suhtes ei ole saavutatud kokkulepet kindlustuse lepitusorganis, lahendatakse Harju Maakohtus.
9.16.5. Kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust.
9.16.6. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kaebus kindlustusandja tegevuse kohta Finantsinspektsioonile (Sakala 4, 15030 Tallinn).
XXXX 1
Tabel 1. Kindlustusriskid ja hüvitislimiidid
Kindlustuskaitse | Maksimaalne kindlustussumma krediitkaardi kohta (€) |
Meditsiinilise hädaabi kindlustus | |
Xxxx- xx transpordikulud | 300 000 |
Hambaravikulud | 500 |
Ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise kulud | 500 |
Telefonikõnede kulud | 50 |
Ühe päeva haiglaraha | 20 |
Transpordi- ja päästekulud riigisisese reisi korral | 5 000 |
Riigisisese reisi korral kulutused kindlustatu xxxxx korral | 5 000 |
Koroonaviiruse SARS-CoV-2 haiguse COVID-19 haigestumise kulud | 10 000 |
Õnnetusjuhtumikindlustus | |
Surm õnnetuse tagajärjel | 50 000 |
Püsiv puue õnnetuse tagajärjel | 50 000 |
Surm õnnetuse tagajärjel riigisisese reisi korral | 15 000 |
Püsiv puue õnnetuse tagajärjel riigisisese reisi korral | 15 000 |
Vastutus- ja õigusabikindlustus | |
Xxxxxxxxxxxxxxxxxx | 50 000 |
Õigusabi | 1 000 |
Pagasikindlustus | |
Pagasi hilinemine | 750 |
Pagasi kaotsiminek | 2 000 |
Pagasi xxxxxx või kahjustumine | 1 000 |
Reisitõrkekindlustus | |
Reisi ärajäämine või katkemine | 2 000 (omavastutus 15%) |
Tabel 2. Kindlustuskaitse kehtivus harrastusspordi korral
Kindlustuskaitset xx xxxxxx professionaalse spordiga tegelemisel ja mis tahes liiki võistlustel osalemisel.
Harrastusspordi korral hõlmab kindlustuskaitse järgmisi alasid: aeroobika, kehakultuur, jõusaali treening, jooga, tantsimine, ujumine, sörkjooks, rattasõit, rulasõit, rulluisutamine, uisutamine, murdmaasuusatamine, kahevõistlus, jäähoki, jalgpall, korvpall, võrkpall, rannavõrkpall, käsipall, tennis, saalihoki, heitmine, ragbi, pesapall, sulgpall, booling, lauatennis, golf, kurling, kriket, polo, purjetamine või vesijalgrattasõit siseveekogudel ja rannikuvetes, kuumaõhupalliga lendamine (reisijana), kalastamine, kepikõnd, orienteerumine, mägimatkamine kuni 3000 m kõrgusel ja xxxx spetsiaalse mägironimisvarustuseta, värvikuulimäng ehk paintball, laskmine, slaalom, motorolleriga sõitmine, ATV-ga sõitmine, vehklemine, süstasõit, triatlon, kergejõustik, xxxxx- xx purjelauasõit, veelauasõit, veepall, veesuusatamine, autoralli, jaht ja safari, akvalangiga sukeldumine kuni 10 m sügavusele.
Mäesuusatamist ning lumelaua ja mootorsaaniga sõitu hõlmab kindlustuskaitse ainult siis, xxx xxxx alasid harrastatakse selleks mõeldud radadel.