TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI TÖÖTASUJUHEND

Muudetud:

KK 03.03.2015 nr 1-2/17

KINNITATUD

Tallinna Xxxxx Gümnaasiumi direktori 17.02.2015 käskkirjaga nr 1-2/14

XXXX

TALLINNA XXXXX GÜMNAASIUMI TÖÖTASUJUHEND

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Tallinna Xxxxx Gümnaasiumi (edaspidi kooli) töötajatele töötasude määramisel ja maksmisel lähtutakse EV seadusandlusest, Vabariigi Valitsuse määrustest õpetajate töötingimuste ja –tasustamise kohta, Tallinna Linnavolikogu määrusega kinnitatud munitsipaalharidusasutuste töötajate töötasustamise alustest ja töötasu alammääradest ning Tallinna linna ametiasutuste hallatavate asutuste töötajate töö tasustamise põhimõtetest.

1.2. Töötasu kantakse töötaja pangakontole üks kord kuus 10. kuupäeval. Vaheväljamakseid ei tehta, kõik tasud (lisatasud, preemiad, toetused jms) makstakse välja asutuse palgapäeval.

1.3. Pedagoogilise personali (psühholoog, sotsiaalpedagoog, õpiabirühma õpetaja, pikapäevarühma kasvataja) üldtööaeg on 35 tundi nädalas, teistel mittepedagoogilistel ametikohtadel 40 tundi nädalas.

1.4. Klassi- ja aineõpetajate üldtööaja raames tehtava õppe- ja kasvatustöö tundide arvu nädalas kinnitab koolijuht lähtudes õpetajate töötasuvahendite eraldamist reguleeriva eelarvemudeli arvestuspõhimõtetest (Riigieelarve seadus). Kontakttundide arv nädalas kooskõlastatakse ametiühingu ja õpetajate esindusega ning fikseeritakse kollektiivlepingus.

1.5. Õppetöö vaheajad (koolivaheajad) on kõikidel kooli töötajatel tööaeg ja selleks ajaks koostatakse eraldi töökava. Õppetöö vaheaega kasutatakse põhipuhkuste andmiseks, enesetäiendamiseks, õpilaste järeleaitamiseks, ekskursioonide, matkade ja laagrite korraldamiseks ning uueks õppeveerandiks(aastaks) ettevalmistamiseks.

1.6. Töölepingus kokkulepitud kontakttundide mahtu ületavat ja õpetajate üldtööaja (35 tundi nädalas) piiridesse jäävat tööaega kasutab õpetaja tundide ettevalmistamiseks, kirjalike tööde parandamiseks, õpilaste abistamiseks, õppevahendite täiendamiseks ja hooldamiseks, korrapidamiseks, enesetäiendamiseks raamatukogus, töökoosolekutel osalemiseks ja teisteks õppe- ja kasvatustööga seonduvateks eesmärkideks. Õpetaja võib kokkuleppel koolijuhiga kasutada kontakttundide välist üldtööaega töökohustuste täitmiseks väljaspool koolimaja.

2. TÖÖTASUMÄÄR

2.1. Õpetajate töötasu alammäär on kindlaks määratud Tallinna Linnavolikogu 5. märtsi 2009 määrusega nr 6 „Tallinna Haridusameti hallatavate asutuste töötajate töötasustamise alused“. Tallinna Linnavolikogu määruse ja riigi poolt õpetajate töötasutoetuseks eraldatud vahendite piires sõlmib koolijuht õpetajatega individuaalsed töökohustusi ja töötasu kirjeldavad töölepingu lisad.

2.2. Õpetaja töötasu määramisel arvestatakse töötaja haridustaset ja kvalifikatsiooni. Töölepingu alusel töötava kvalifikatsiooninõuetele mittevastava kõrgharidusega õpetaja töötasumäär on kuni 15% xxxxxxx xx keskharidusega õpetaja töötasumäär on kuni 30% xxxxxxx kõrgharidusega kvalifikatsiooninõuetele vastava õpetaja töötasumäärast.

2.3. Muu personali (va pedagoogiline) töötasu sõlmitakse tööandja ja töövõtja vahelise kokkuleppena arvestades kooli eelarvevahendite võimalusi ja üldist töötasupoliitikat (sh koolijuhtide ja õpetajate töötasu reguleerivaid seadusakte). Täistööajaga töötaja töötasumäär ei või olla väiksem Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäärast.

3. LISATASU, PREEMIA NING TOETUS

Töötajale võib määrata ja maksta asutuse eelarves ette nähtud töötasuvahendite piires järgmisi tasusid:

3.1. Xxxxxxxx täiendavate tööülesannete täitmise eest – töölepingu või ametijuhendis sätestamata tööülesannete täitmise eest makstav tasu.

3.2. Individuaalne lisatasu – tasu töötaja silmapaistvate teadmiste, kogemuste, oskuste või võimekuse eest ehk tasu nõutavast tulemuslikuma töö eest.

3.3. Preemia – töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise või kauaaegse tööpanuse eest makstav ühekordne tasu. Preemia määramise kooskõlastab koolijuht eelnevalt Haridusameti juhatajaga.

3.4. Tulemustasu – perioodi tulemuste hindamise alusel püstitatud eesmärkide saavutamisel tehtud töö või märkimisväärse tulemuse või kooli olulise projekti tulemusliku lõpetamise eest makstav tasu. Tulemustasu määramise kooskõlastab koolijuht eelnevalt Haridusameti juhatajaga.

3.5. Toetus – tasu, mis ei ole seotud tööülesannete täitmisega:

- lapse sünnitoetus ühe lapse kohta kuni 55% Vabariigi Valituse määrusega kehtestatud kuutasu alammäärast (edaspidi kuutasu alammäär).

- matusetoetus – vanema, abikaasa või lapse xxxxx korral kuni 70% kuutasu alammäärast.

- toetus õnnetuse või varguse korral või muudel erakorralistel juhtudel, kui töötaja vajab materiaalset abi (töötaja avalduse alusel või vahetu xxxx ettepanekul) kuni kuutasu alammäära kahekordses ulatuses.

- toetus töösuhte lõppemisel seoses töötaja surmaga – töötaja lähedasele avalduse aluselmakstav toetus töötaja matusekulude osaliseks katmiseks (näidates käskkirjas toetust saava isiku nime, isikukoodi, aadressi ja pangakonto numbri) kuni kuutasu alammäära kahekordses ulatuses.

3.6. Öötöö hüvitamine - kui tööaeg langeb ööajale 22-st kuni 6-ni makstakse töötajale lisatasu 25% töölepingus kokkulepitud tunni töötasumäärast, kui töölepingus ei ole kokkulepitud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

4. ÜLETUNNITÖÖ HÜVITAMINE (SH ASENDUSTASU)

Üldjuhul tekkib ületunnitöö kui osaletakse nädalavahetusel või õhtusel ajal tööalasel koolitusel või asendatakse ajutiselt äraoleva töötaja (õpetaja) ainetundi.

4.1. Tööalasel koolitusel viibides tekkivad ületunnid (koolitus nädalavahetusel, õhtusel ajal) hüvitatakse reeglina vaba aja andmisega pooltele sobival aja (eelistatavalt õppetöö vaheaegadel).

4.2. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise või ajutiselt vaba töökoha ülesannete täitmise eest makstav tasu on asendustasu. Kui asendamine ei ole ette nähtud töölepingus või ametijuhendis, xx xxx eelnevalt ei ole kokkulepitud teisiti, on asendustund ületund.

4.2.1. Ainetunni (õpetaja) asendamine on olenemata asendaja ametikohast alati ületund ning seda hüvitatakse rahas 1,5 kordselt. Hüvitise arvestuse aluseks on asendustunnipäevik.

- kui asendaja on õpetaja on asendustasu väljaarvestamise aluseks asendaja töölepingus kokkulepitud õpetaja töötasumäär.

- kui asendaja ei ole õpetaja ja tema kuu töötasu jääb alla hetkel kehtivat õpetaja töötasu alammäära, võetakse ületunni väljamaksmisel aluseks hetkel kehtiv õpetaja kuutasu alammäär.

4.2.2. Teiste ametikohtade (va õpetaja) asendustasu lepitakse igal konkreetsel juhul poolte vahel eelnevalt kokku.

5. PUHKUSE TASUSTAMINE

[KK 03.03.2015 nr 1-5/17]

5.1. Põhipuhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Olenemata puhkusetasu väljamaksmise hetkest on puhkusetasu väljaarvestamise aluseks arvestuskuule eelnenud 6 kalendrikuu töötasu. (vt VV määrust nr 91, 11.06.2009 Keskmise töötasu maksmise tingimused xx xxxx)

5.2. Puhkusetasu makstakse töötajale proportsionaalselt puhatud ajaga puhkuse kasutamise kuule järgneva kuu palgapäeval koos vastava arvestuskuu töötasuga. Kui töötaja soovib saada puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, esitab ta tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust sellekohase kirjaliku avalduse.

5.3. Avalduse alusel võib töötaja taotleda mõistlikus ulatuses ja põhjendatult tasustamata puhkust. Poolte kokkuleppel on võimalik taotleda ka lühiajalist tasustatud puhkust (vt Kollektiivleping)

6. AJUTISE TÖÖVÕIMETUSE HÜVITAMINE

Ajutise töövõimetuse hüvitis, selle liigid ja maksmise kord on reguleeritud 19.06.2002 vastuvõetud ravikindlustuse seaduses (vt Haigekassa. Töövõimetushüvitised).

Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on:

6.1. haigushüvitis (makstakse haiguse või vigastuse korral) - 3 päeva ei hüvitata. Tööandja maksab hüvitist haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani (hüvitis on 70% töötaja viimase 6 kuu keskmisest tasust). Haigekassa maksab alates 9. päevast (70% töötaja eelmisel kalendriaastal saadud, sotsiaalmaksuga maksustatud tulust);

6.2. hooldushüvitis (makstakse põetamise eest) - töövabastuse esimesest päevast 80%. Maksja on Haigekassa ja arvestuse aluseks on töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.

6.3. sünnitushüvitis (makstakse rasedus- ja sünnituspuhkuse eest) - töövabastuse esimesest päevast 100%;

6.4. lapsendamishüvitis (mida makstakse lapsendamispuhkusel oldud aja eest) - töövabastuse esimesest päevast 100%.

7. KOOLITUSKULUDE HÜVITAMINE

[KK 03.03.2015 nr 1-5/17]

7.1. Tasemekoolitusel osalemiseks taotleb töötaja õppepuhkust. Õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse kehtestatud kuutasu alammäära. (vt ka Täiskasvanute koolituse seadus)

7.2. Tööalase täiendkoolituse ajal, mis toimub tööpäeviti üldtööaja sees;

- kuid töötaja tööülesandeid täidab asendaja, makstakse koolitusel olevale töötajale keskmist töötasu.

- ning töötaja täidab oma tööülesandeid ise, säilitatakse koolitusel oleval töötajal töötasu.

7.3. Tööalase täiendkoolitusel, mis toimub nädalavahetusel või õhtusel ajal, osaledes tekkib töötajal ületunnitöö ning see hüvitatakse punktis 4 kirjeldatud korras.