ERGO ETTEVÕTTEKINDLUSTUSE TINGIMUSED

Kindlustada – see tähendab mõista.

Kas Sinu ettevõtte äririskid vajavad kaitset?

Meil on selleks lahendus!

ERGO ettevõttekindlustuse tingimused KT.0942.19

ERGO ETTEVÕTTEKINDLUSTUSE TINGIMUSED

KT.0942.19

SISUKORD

VARAKINDLUSTUS 3 EHITISE VALDAJA VASTUTUSKINDLUSTUS 16
1. Kindlustatud ese		3	34.	Kindlustusjuhtum	16
2. Kindlustuskoht		4	35.	Lisakindlustuskaitsed	16
3. Varakindlustuse kindlustusjuhtumid		4	36.	Kindlustuslepingu kehtivus	17
4. Lisakindlustuskaitsed		7	37.	Kindlustussumma	17
5. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja koristustöödest			38.	Omavastutus	17
ning õigusaktidest tulenevad kulud		7	39.	Kindlustushüvitis ja õigusabikulu	17
6. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus		7	40.	Tegutsemine kahjujuhtumi korral	17
7. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus		8	41.	Hüvitamise xxxx xx põhimõtted	18
8. Kindlustushüvitis		8	42.	Välistused	18
9. Hüvitamise kord		8	43.	Soodustatud isik	18
10. Kindlustusvõtja kohustused		8
11. Ohutusnõuded 9 TÖÖANDJA VASTUTUSKINDLUSTUS 18
			44.	Kindlustusjuhtum	18
SEADMERIKKEKINDLUSTUS		10	45.	Lisakindlustuskaitsed	19
12. Kindlustatud ese		10	46.	Töötaja	19
13. Kindlustuskoht		10	47.	Kindlustuslepingu kehtivus	19
14. Seadmerikke kindlustusjuhtumid		10	48.	Kindlustussumma	19
15. Lisakindlustuskaitsed		12	49.	Omavastutus	19
16. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja koristustöödest			50.	Kindlustushüvitis ja õigusabikulu	19
ning õigusaktidest tulenevad kulud		12	51.	Kindlustusandja teavitamine	20
17. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus		12	52.	Tegutsemine kahjujuhtumi korral	20
18. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus		12	53.	Välistused	20
19. Kindlustushüvitis		12	54.	Soodustatud isik	20
20. Hüvitamise kord		12
21. Kindlustusvõtja kohustused 13 ÜLDVASTUTUSKINDLUSTUS 20
22.	Ohutusnõuded	13	55.	Kindlustusjuhtum	20
			56.	Lisakindlustuskaitsed	21
ÄRIKATKEMISE KINDLUSTUS 13 57. Kindlustuslepingu kehtivus 21
23. Kindlustatud ese		13	58.	Kindlustussumma	21
24. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus		14	59.	Omavastutus	21
25. Omavastutus		14	60.	Kindlustushüvitis ja õigusabikulu	21
26. Ärikatkemise kindlustusjuhtum		14	61.	Tegutsemine kahjujuhtumi korral	22
27. Ärikatkemise kahju xx xxxxx xxxxx piiramiseks		14	62.	Hüvitamise xxxx xx põhimõtted	22
28. Ärikatkemise välistused		14	63.	Välistused	22
29. Lisakindlustuskaitsed		15	64.	Soodustatud isik	23
30. Vastutusperiood		15
31. Arvestusperiood		15
32. Hüvitamise kord		15
33. Kindlustusvõtja kohustused		16

ERGO Insurance SE (edaspidi ERGO) kohaldab käesolevaid ettevõttekindlustuse tingimusi ettevõtete kindlustamisel eri kindlustusjuhtumite vastu ühe kindlustuslepingu alusel (ettevõtluses kasutatav xxxx xx seadmed, ärikatkemine ja vastutus).

Kindlustustingimused kirjeldavad järgmisi kindlustusliike: varakindlustus, seadmerikkekindlustus, ärikatkemise kindlustus ja vastutuskindlustus (üldvastutuskindlustus, ehitise valdaja vastutuskindlustus ja tööandja vastutuskindlustus).

ERGO lähtub kindlustuse pakkumisel kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku kindlustushuvist ja -vajadustest. Lõpliku valiku teeb kindlustusvõtja. Kokkulepitud kindlustuskaitsed märgitakse kindlustuspoliisile (edaspidi poliis).

Käesolevates kindlustustingimustes lahendamata küsimustes juhindutakse poliisi eritingimustest, kindlustuslepingute üldtingimustest, võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest.

VARAKINDLUSTUS

1. Kindlustatud ese

1.1. Kindlustatud ese on:

1.1.1. hoone, rajatis või siseviimistlus;

1.1.2. inventar xx xxxxx;

1.1.3. xxxx;

1.1.4. muu poliisil märgitud ese.

1.2. Kui poliisil ei ole märgitud teisiti, ei kuulu kindlustatud xxxxx xxxxx:

1.2.1. registreerimisele kuuluv mootorsõiduk, õhu- ja veesõiduk;

1.2.2. teave, tarkvara, litsents ja muu selletaoline;

1.2.3. xxxxxxxx, väärtpaber ja muu dokument või dokumentide kogum (nt arhiiv), plaan, joonis;

1.2.4. kaev, purskkaev, veekogu, sise- või avaveekogu rajatis (olenemata sellest, kas rajatis on kaldaga ühendatud või mitte);

1.2.5. tee, väljak, parkla, maapind;

1.2.6. relv, laskemoon, lõhkeaine;

1.2.7. xxxx, loom, muu elusorganism;

1.2.8. näidis või prototüüp, näituse eksponaat, mudel;

1.2.9. skulptuur, antiikne või kunstiväärtusega ese, väärismetallist ja muust väärismaterjalist ese;

1.2.10. klientide vara;

1.2.11. oma töötajate vara.

Hoone

1.3. Hoone on aluspinnaga kohakindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud, väliskeskkonnast xxxxxx xx teiste välispiiretega eraldatud, siseruumidega ehitis ning selle olulised osad, sealhulgas:

- sisseehitatud (teisaldamatu ega saa eraldada hoonet või eraldatavat osa oluliselt kahjustamata) esemed, sh mööbel, xxxx, dušikabiin, sanitaartehnika ja ripplaed;

- side-, TV- ja heliseadmete nõrkvoolujuhtmestik;

- tulekustutus-, valvesignalisatsiooni- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteem;

- hoone väliskülgedele püsivalt paigaldatud jälgimiskaamerad, antennid, markiisid, valgustid ja reklaamrajatised, v.a elektroonilised tablood, nagu LED-ekraanid;

- muud hoonega püsivalt ühendatud osad (sh tootmisprotsessis kasutamiseks ettenähtud ventilatsiooni-, kohtäratõmbe-, kütte-, aurutootmis-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, külmutus- ja jahutussüsteemi osad), mida ei saa eraldada hoonet või eraldatavat osa oluliselt kahjustamata.

1.4. Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, ei loeta hooneks tema väliskülgedele paigaldatud muid, punktis 1.3 märkimata esemeid.

1.5. Tootmisprotsessis kasutamiseks ettenähtud ventilatsiooni-, kohtäratõmbe-, kütte-, aurutootmis-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, külmutus- ja jahutussüsteemi osad (nt katla- või pumbamaja seadmed, külmhoone külmutus- ja/või jahutusseadmed), mida on võimalik hoonest eraldada xxxx hoonet kahjustamata, kuuluvad kindlustamisele inventari ja seadmena.

1.6. Hoone tehnosüsteemide hoonevälised osad on kindlustatud kuni kinnistu piirini, kuid mitte kaugemale kui üldühenduseni (liitumiskohani). Samuti on koos hoonega kindlustatud kinnistu piires asuv hoonet teenindav kindlustatud isikule kuuluv tehnovõrgurajatis (nt kütte-, gaasi-, vee-, kanalisatsioonitorustik, elektri ja side maakaabel ja õhuliin), kuid mitte kaugemale kui üldühenduseni (liitumiskohani).

1.7. Koos hoonega on hüvitispiiriga 15 000 eurot kindlustatud kindlustuskoha kinnistu piires asuvad kuni 20 m2 suurune ehitis (nt varjualune) ja muud aluspinnaga kohakindlalt ühendatud rajatised, nagu reklaamrajatis, välisvalgusti, tõkkepuu, piirdeaed, lipumast ja muu selletaoline.

Rajatis

1.8. Rajatis on aluspinnaga kohakindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud ehitis, mis ei xxx xxxxx.

1.9. Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, ei ole rajatiseks aluspinnaga kohakindlalt ühendatud päikeseelektrijaam, tuulik koos mastiga, mahuti, reservuaar ega muu ese, mis on nimetatud punktis 1.2.

Siseviimistlus

1.10. Siseviimistlus on hoone osa, mille eemaldamine ei kahjusta hoone püsivust ega välisilmet, kõrvalasuva ruumi hooneosi ega kõrvalasuva ruumi valdaja õigusi.

1.11. Siseviimistluse hulka kuuluvad uksed ja aknad, mittekandev vahesein (sh klaastarind), põrand, ripplagi, xxxxx- xx põrandakattematerjal (v.a teisaldatav vaip), sisseehitatud mööbel (mis on teisaldamatu xx xxxx ei saa eemaldada xxxx siseviimistlust oluliselt kahjustamata), sanitaartehnika, ruumi tehnosüsteem (nt gaasi-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutussüsteem, elektri-, side- ja signalisatsioonisüsteem), millest sõltub ainult selle ruumi valdaja.

1.12. Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, ei kuulu siseviimistluse hulka hoone siseruumides asuv ese, mis on käsitletav kui inventar, seade või xxxx (nt mööbel, valgustid, kardinapuud).

Inventar xx xxxxx

1.13. Inventar xx xxxxx on kindlustuskohas asuv materiaalne vara, nt mööbel, arvuti, printer, tööriist, varuosa või tarvik, teisaldatav vaip ja valgusti, registreerimisele mittekuuluv mootorsõiduk, tootmisseadmed, tootmisprotsessis kasutamiseks ettenähtud ventilatsiooni-, kohtäratõmbe-, kütte-, aurutootmis-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, külmutus- ja jahutussüsteem, transformaator.

1.14. Inventar ja seadmed kindlustatakse xxxx kindlustatava vara nimekirjata ning kindlustatud on kogu kindlustuskohas asuv materiaalne vara (põhi- ja väikevahendid), v.a hoone, rajatis, siseviimistlus, xxxx xx punktis 1.2 loetletud esemed. Kindlustatud ese on ka kindlustusperioodil soetatud inventar ja seadmed.

1.15. Koos punktis 1.14 märgitud esemetega on kindlustatud hüvitispiiriga 5000 eurot inventar ja seadmed, mis ei kajastu kindlustatud isiku põhi- ja väikevahendite nimekirjas, kuid mis on kindlustatud isiku valduses xx xxxxx osas tal on kindlustushuvi, v.a juhul, kui poliisil ei ole kokku lepitud nimetatud vara kindlustamine xxxx ulatuses.

1.16. Iga loetletud üksikese on omaette kindlustatud ese.

Xxxx

1.17. Xxxx on tooraine, materjal, pool- ja valmistoodang, mida kasutatakse tootmisprotsessis või mille suhtes kindlustatud isikul on müügikavatsus.

1.18. Kaubaks ei loeta hoonet, siseviimistlust, rajatist, inventari xx xxxxx ega punktis 1.2 loetletud esemeid.

2. Kindlustuskoht

2.1. Kindlustuskohaks on poliisil märgitud ehitis või ehitise siseruum(id).

2.2. Inventari, seadme xx xxxxx kindlustuskohaks on poliisil märgitud aadressil asuva ehitise siseruum(id). Kindlustuskaitse laieneb kindlustuskohas väljaspool ehitist asuvale kindlustatud isiku territooriumil paiknevale kindlustatud esemele, kui nimetatud ese on ette nähtud väljas kasutamiseks või hoidmiseks. Sellisel juhul kehtib kindlustuskaitse tulekahju, tormi, üleujutuse ja koguriski vastu, kui poliisil on see kindlustuskaitse valitud.

3. Varakindlustuse kindlustusjuhtumid

3.1. Varakindlustuse kindlustusjuhtumid on tulekahju, toruleke, murdvargus, torm, üleujutus, vandalism, klaasi purunemine, kogurisk ehk mis tahes muu välistamata sündmus.

3.2. Kindlustusjuhtumi täpsemat sisu ja välistusi on selgitatud järgmistes alapunktides.

3.3. Alapunktides toodud välistustele lisaks ei kuulu hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on kindlustuslepingute üldtingimuste välistustes märgitud sündmused.

3.4. Lisaks on võimalik valida punktis 4 toodud lisakindlustuskaitseid.

Tulekahju

3.5. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on:

3.5.1. tulekahju;

3.5.2. süütamine kolmanda isiku poolt;

3.5.3. pikselöögi otsetabamus;

3.5.4. pikselöögist tekkinud üle- ehk liigpinge;

3.5.5. plahvatus, sh lõhkekeha või mahuti plahvatus;

3.5.6. õhusõiduki või selle osa ja laadungi allakukkumine.

3.6. Tulekahju on lahtine xxxx, mis on süttinud väljaspool selleks ettenähtud kollet või on sealt väljunud ja levib xxxx xxxx.

3.7. Kui pikselöögi otsetabamuse, plahvatuse (sh lõhkekeha või mahuti plahvatus), õhusõiduki või selle osa ja laadungi allakukkumise tagajärjel on tekkinud purustused, kuid ei ole tekkinud tulekahju, kuulub xx xxxxxxx kahju hüvitamisele.

3.8. Lisaks hüvitatakse tulekahjuga kaasnev xxxxx- xx suitsukahju.

Tulekahju välistused

3.9. Hüvitamisele ei kuulu:

3.9.1. kahju, mille on põhjustanud xxxx, mis ei ole väljunud küttekoldest või seadmest, milles tuld kasutatakse, sh kahju küttekolde või seadme osadele (nt korsten, suitsukäik, juhtplokk, voolikud, kaablid);

3.9.2. kahju, mille on põhjustanud lõhkamistööd;

3.9.3. kahju, mille on põhjustanud elektrivoolu mõju elektripaigaldisele või -seadmele, xx xxx- ehk liigpinge, ülekoormus, isolatsiooniviga, nagu lühiühendus, ebapiisav kontakt ning xxxxx-, kontroll- või ohutusseadme tõrge või vigastus,

v.a punkti 3.5.4 juhtumid;

3.9.4. kahju, mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse.

3.10. Kui punktides 3.9.1-3.9.3 nimetatud sündmus põhjustab tulekahju, kuulub tulekahjust tingitud kahju hüvitamisele.

Toruleke

3.11. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on ehitise tehnosüsteemist (vee-, kütte-, kanalisatsiooni- või sademeveetorustik, tulekustutus-, ventilatsiooni- või kliimasüsteem) vedeliku väljavoolamine või gaasi väljatungimine.

3.12. Lisaks hüvitatakse:

3.12.1. kuni 2000 euro ulatuses kulud, mille põhjuseks on kahju põhjustanud tehnosüsteemi enda taastamine või tehnosüsteemi ehitisesisesele osale tekkinud külmakahjustuse kõrvaldamine;

3.12.2. kindlustusjuhtumi tõttu väljavoolanud vee või muu vedeliku maksumus kuni 1000 euro ulatuses.

Torulekke välistused

3.13. Hüvitamisele ei kuulu:

3.13.1. kahju, mis on tekkinud järk-järgult pika xxx xxxxxx või pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, oksüdeerumine, katlakivi moodustumine, aineosakeste või sette kogunemine, kondensaadi tekkimine, liigniiskuse ja hallituse tekkimine, kõdunemine, vammi või muu seenkahjustuse tekkimine);

3.13.2. kahju, mille otsene või kaudne põhjus on loodusnähtuste tõttu vedeliku sissetungimine kanalisatsiooni kaudu;

3.13.3. kahju, mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse.

Murdvargus

3.14. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on kindlustuskohas aset leidnud:

3.14.1. xxxxxx hoonesse või selle ruumi sissemurdmise tagajärjel. Sissemurdmine on hoonesse või ruumi pääsemist takistava tõkke, piirde või lukustuse kõrvaldamine, samuti hoonesse või ruumi pääsemist takistava lukustuse avamine valevõtme või ebaseaduslikult saadud võtmega, muukraua või muu mehaanilise abivahendiga;

3.14.2. röövimine. Röövimine on kindlustatud eseme äravõtmine vägivallaga või sellega ähvardades, samuti kindlustatud eseme hävimine või kahjustumine röövimise käigus;

3.14.3. vandalism sissemurdmise või röövimise käigus.

3.15. Lisaks hüvitatakse sissemurdmise või röövimise või nende katse käigus kahjustatud piirdekonstruktsiooni või selle osa taastamise kulud. Samuti hüvitatakse põhjendatud kulutused luku vahetamiseks ja uute lukkude soetamiseks, kui võti või luku avamise kood on võetud kindlustatud isiku või tema volitatud isiku valdusest ära sissemurdmise või röövimise käigus.

Murdvarguse välistused

3.16. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on põhjustanud:

3.16.1. kindlustatud isiku juures töötav isik ise või koos murdvarga või röövliga tegutsedes või isik, kellel on kindlustatud isikuga ühine majapidamine, v.a juhul, kui kindlustuskohaks olnud hoone või ruum oli nende isikute eest suletud ja lukustatud;

3.16.2. kindlustatud eseme äravõtmine xxxx vägivallata või sellega ähvardamata või xxxxxx, mis on pandud toime ajal, kui kindlustatud ese oli jäetud valveta (nn avalik xxxxxx).

Vandalism

3.17. Hüvitatakse kolmanda isiku poolt tekitatud kahju, mille otsene põhjus on:

3.17.1. kindlustatud eseme õigusvastane rikkumine või hävitamine;

3.17.2. maismaasõiduki otsasõit kindlustatud esemele, kui see kahju ei kuulu hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel;

3.17.3. kindlustatud hoone, siseviimistluse või rajatise osade xxxxxx, xx juhtumid, kui sissemurdmist ehitisse või selle ruumi pole toimunud.

Vandalismi välistused

3.18. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mille on põhjustanud:

3.18.1. inventari, seadme, kauba või nende osade xxxxxx või minemaviimine;

3.18.2. süütamine;

3.18.3. lõhkekeha plahvatus.

Torm

3.19. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on:

3.19.1. torm, millega kaasneva tuule kiirus on vähemalt 18 m/s;

3.19.2. rahe;

3.19.3. kindlustatud esemele tormi tõttu langenud puu või muu ese.

3.20. Lisaks hüvitatakse kahju, mille põhjuseks on sademete tungimine ehitisse läbi ava, mis on tekkinud punktis 3.19 loetletud asjaolude tõttu.

3.21. Kindlustuskohas kuni 72 tunni jooksul tormi tõttu tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

Tormi välistused

3.22. Hüvitamisele ei kuulu kahju:

3.22.1. mille otsene või kaudne põhjus on üleujutus, sh tormi tõttu tekkinud üleujutus;

3.22.2. mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse;

3.22.3. mis on saanud võimalikuks pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, kõdunemine, hallitus, vamm, seenkahjustus);

3.22.4. mille on põhjustanud sademete kindlustuskohta sissetungimine läbi ehitise väliskonstruktsiooni (nt katus, sein, aken), v.a sissetungimine läbi ava, mis on tekkinud punktis 3.19 loetletud asjaolude tõttu.

Üleujutus

3.23. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on looduslik üleujutus.

3.24. Loodusliku üleujutuse all mõistetakse loodusnähtuste tõttu (sh torm, sademed, veekogu üleujutus) tekkinud erakorralist veetaseme tõusu maapinnal sellises ulatuses, mille korral maapind ning projektikohaselt rajatud kuivendussüsteem (sh drenaaži- ja kanalisatsioonisüsteem) ei suuda tekkinud veehulka vastu xxxxx.

3.25. Kindlustuskohas kuni 72 tunni jooksul üleujutuse tõttu tekkinud kahjud loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

Üleujutuse välistused

3.26. Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on:

3.26.1. tekkinud vee liikumisel allpool maapinda, kui vesi tungib hoonesse üksnes läbi maa-aluse konstruktsiooni. Seda välistust ei kohaldata punktis 3.23 toodud juhul;

3.26.2. tingitud vooluvee tõkestamise ehitise ehitamisest või purunemisest;

3.26.3. mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse.

Klaasi purunemine

3.27. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on hoonele, rajatisele või siseviimistlusele kohakindlalt paigaldatud sise- või välisklaasi purunemine ja klaasile kantud, kindlustatud isikule kuuluva reklaami (värvitud või kleebitud tekstid) kahjustumine. Klaaspindadega on võrdsustatud plastmaterjalid, mida kasutatakse klaasi asemel (nt akrüülplast, polükarbonaat).

Klaasi purunemise välistused

3.28. Hüvitamisele ei kuulu kahju:

3.28.1. mille tagajärjel on klaaspind kriimustatud, määrdunud või väiksema läbipaistvusega, kuid xxxxx xx ole kaotanud vastupidavust ega sea ohtu inimese tervist või elu;

3.28.2. mis on põhjustatud klaasi ebakvaliteetsusest või termilisest purunemisest;

3.28.3. mis tuleneb klaaspinna töötlemisest;

3.28.4. mis on põhjustatud paigaldamisel tehtud vigadest;

3.28.5. mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse;

3.28.6. mis on tekkinud ehitise vajumisest, pragunemisest, kokkutõmbumisest või paisumisest, olenemata põhjusest ja sündmusest.

Kogurisk (ehk mis tahes muu välistamata sündmus)

3.29. Hüvitatakse kahju, mille otsene põhjus on muu ootamatu ja ettenägematu sündmus, mida pole eespool punktides 3.5-3.28 määratletud. Näiteks on koguriski kindlustusjuhtumiteks sündmused, mille põhjuseks on hoone tehnosüsteemi purunemine (nn sisemine xxxx), oma töötaja juhitud maismaasõiduki otsasõit kindlustatud esemele, kindlustatud eseme ümberminemine või mahakukkumine, puu, antenni või muu eseme kukkumine kindlustatud esemele, kui see kukkumine pole tingitud tormist.

Koguriski välistused

3.30. Hüvitamisele ei kuulu:

3.30.1. kahju, mis on tekitatud inventarile või seadmele ning mille põhjuseks on seadmerikkekindlustuse punktides 14.5–14.8 määratletud juhtum. Eeltoodud välistust ei rakendata inventarile ja seadmele, mis on punkti 1.3 kohaselt käsitletavad xxxxx xxxxx või punkti 1.11 kohaselt käsitletavad siseviimistluse osana;

3.30.2. kahju, mis on tekkinud programmeerimis- või projekteerimisvea tõttu, olenemata põhjusest ja sündmusest, mis on vea tinginud, või sellest, kes on vea teinud;

3.30.3. kahju, mille põhjuseks on monteerimine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine või proovikäitamine, ebakvaliteetne töö, vigane või puudulik tööstandard või -võte, kindlustatud isiku või tema juures töötava isiku tegevusetus;

3.30.4. kahju, mis on tekitatud seadmele, mis pole valmis kasutamiseks (nt seade ei ole kokku pandud või on xxxxx võetud, tootja ettenähtud seadistamine, katsetamine või proovikäitamine ei ole tehtud või need on lõpetamata);

3.30.5. seadme funktsionaalne rike, häire, tõrge või korrast xxx xxxx xx xxxxx kõrvaldamisega seotud kulutused (nt tarkvara xxxx, korrast xxx xxxx, andmete muutmine, kustutamine või xxxxxx, andmete või tarkvara tahtlik kahjustamine, sh ebaseaduslikku juurdepääsu kasutades, arvutiviirus või andmete ja tarkvara ühildumatus või ülelaadimine);

3.30.6. kahju, mis on tekkinud mittesihtotstarbelise või ebaõige kasutamise tõttu;

3.30.7. kahju, mis on tingitud kasutus- või hooldusjuhendi või tootja ettenähtud nõude või kohustuse täitmata jätmisest (nt hoolduse tegemata jätmine, siseruumis ladustamiseks ettenähtud materjali ladustamine väljas);

3.30.8. sellise seadmeosa või detaili (nt tera, kett, lint, tihend, filter, laager, aku) asendamise kulu, mille kulumise määr on kõrge, kasutusiga on lühike või mis oleks kuulunud asendamisele pärast tootja ettenähtud ajavahemiku või kasutusea lõppu. Kui nimetatud seadmeosa või detail on kahjustunud kindlustusjuhtumi (nt tulekahju) tagajärjel, kuulub selle asendamise kulu hüvitamisele;

3.30.9. hooldus kulu xx xxxxx käigus asendatava osa (nt vedelik, õli, kütus või muu selletaoline) maksumus;

3.30.10. kahju, mille eest vastutab lepinguliselt kolmas isik (nt tootja, müüja, ehitaja, paigaldaja või hooldust teinud isik);

3.30.11. kahju, mis on põhjuslikus seoses xxxxxxx- või ehitustöödega kindlustuskohas, v.a juhul, kui poliisil on valitud ehitustööde lisakindlustuskaitse;

3.30.12. kahju, mis on tekkinud ehitise vajumisest, pragunemisest, kokkutõmbumisest või paisumisest;

3.30.13. kahju, mis on tekkinud järk-järgult pika xxx xxxxxx või pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, oksüdeerumine, katlakivi moodustumine, aineosakeste või sette kogunemine, kondensaadi tekkimine, liigniiskuse ja hallituse tekkimine, kõdunemine, vammi või muu seenkahjustuse tekkimine), samuti kahju, mis on tekkinud tavapärase ja loomuliku kulumise ning materjali väsimise tõttu (sh kriimustuse xx xxxxx tekkimine);

3.30.14. kahju, mille on põhjustanud läbi ehitise väliskonstruktsiooni (nt katus, sein, aken) sisse tunginud vesi või muu vedelik;

3.30.15. kahju, mille on põhjustanud taim, loom, xxxx, putukas või muu kahjur;

3.30.16. kahju, mis on tekkinud materjalile, pool- või valmistootele selle töötlemisel;

3.30.17. kahju, mis on tekkinud elektri-, vee-, gaasi- või muu energiavarustuse katkemise tõttu;

3.30.18. kahju, mis on tekkinud kauba riknemise, ülessulamise või omaduse muutumise tõttu;

3.30.19. kahju, mille põhjuseks on saastumine või reostumine (nt mürgi, tahma, sette, tolmu jms tõttu);

3.30.20. kahju, mis on tekkinud väljaspool ehitist või avatud ehitises paiknevale kindlustatud esemele xx xxxxx põhjuseks on tuul, vihm, lumi, pakane, üleujutus või muu loodusnähtus, liiv või tolm, kui nimetatud ese pole ette nähtud väljas kasutamiseks;

3.30.21. kahju, mille põhjuseks on xxxxxx, kadumine või inventuuri käigus ilmnenud puudujääk, teabe salvestamine või asetamine valesse kohta;

3.30.22. kahju, mille põhjuseks on esteetilise iseloomuga puudused (nt kriimustus, mõlk, täke, plekk, rebend), mis ei mõjuta kindlustatud eseme sihtotstarbelist kasutamist.

4. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

4.1. Omavastutuskindlustus

Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse summat. Xxx

kahjusumma on omavastutuse summast väiksem, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

4.2. Alakindlustuse laiendus 20%

Alakindlustust ei rakendata juhul, kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise hetkel ei erine kindlustussummast üle 20%.

4.3. Ehitustööd

Kui ehitustööde lepinguline maksumus ei ületa 50 000 eurot, laieneb kindlustuskaitse kindlustusjuhtumile, mille on põhjustanud kindlustuskohas teostatav ehitamine. Kui tööde maht ületab 50 000 eurot, tuleb sõlmida lisakokkulepe või eraldi kindlustusleping.

Kui kindlustuskohas tehakse tuletöid, peab nende tegemisel järgima Eesti Vabariigis kehtivaid tuleohutusnõudeid. Tuletööde tegemise nõuete eiramisest põhjustatud kahjusid ei hüvitata.

4.4. Terrorism

Kindlustuskaitse laieneb kahjule, mille põhjuseks on terrorism. Terrorismiks loetakse tegevust:

- mis on toime pandud poliitilistel, usulistel, ideoloogilistel vm samalaadsetel eesmärkidel, hõlmab vägivaldset tegu või ebaseaduslikku jõu kasutamist või õigusvastast tegu ning ohustab inimeste elu või ainelist vara;

- mille on toime pannud isik või isikute rühm, mis tegutseb poliitilistel, ideoloogilistel, etnilistel, usulistel vms kaalutlustel;

- mis on suunatud tsiviilelanikkonna, riigi või valitsuse ähvardamisele või mõjutamisele vms.

Vaatamata eeltoodule ei kuulu hüvitamisele mis tahes kahju, mille otsene või kaudne põhjus on mis tahes viisil seotud radioaktiivse või tuumaaine, -materjali, -seadme või -relvaga või bioloogilise või keemilise aine, materjali, seadme või relvaga.

4.5. Kaasaskantavate xxxx- xx tahvelarvutite kindlustuskaitse kehtivuspiirkond

Xxxx- xx tahvelarvutite kindlustuskaitse kehtib kogu maailmas. Kindlustuskaitse kehtib ka liiklusõnnetuse korral. Murdvarguse kindlustuskaitse väljaspool kindlustuskohta kehtib xxxx siis, kui kindlustatud ese asub hoone suletud ja lukustatud siseruumis või suletud ja lukustatud sõidukis kolmandatele isikutele mittenähtaval kohal pagasiruumis või kindalaekas.

4.6. Kindlustusperioodil lisandunud inventari ja seadme kindlustuskaitse

Kindlustuskaitse laieneb kindlustuskohas kindlustusperioodil lisandunud inventarile ja seadmele poliisil kokkulepitud kindlustussumma ulatuses.

4.7. Inventari ja seadme ajutine ümberpaigutamine

Inventari ja seadme kindlustuskaitse säilib nende xxxxxxx- ning hooldustööde tegemise ajaks väljaspool poliisil fikseeritud kindlustuskohta. Kaitse kehtib Eesti Vabariigi piires nimetatud tööde tegemise kohas eeldusel, et tööde tegemise kohas ei ole kindlustusjuhtumi võimalikkus suurem, kui on poliisijärgses põhikindlustuskohas. Kindlustuskaitse ei laiene kahjudele, mis on tekkinud esemele kindlustuskohtadevahelise transpordi käigus.

4.8. Hoone omaniku lisakaitse (rentniku poolt hoonele tekitatud kahju)

Kindlustuskaitse laieneb kindlustatud esemeks xxxxx xxxxx kahjule, mille põhjuseks on rentniku tekitatud kindlustusjuhtum sama moodi, nagu juhtumi oleks tekitanud kolmas isik kindlustuslepingu mõistes. See tähendab, et kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmisel ei võrdsustata rentnikku kindlustusvõtjaga ning kahju kuulub hoone omanikule hüvitamisele olenemata asjaolust, kas rentniku tegevus annab aluse hoone omanikule kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks või selle vähendamiseks.

Lisaks eelpool toodule ei esita kindlustusandja kindlustusjuhtumi korral regressinõuet rentniku vastu, v.a juhul, kui kahju on põhjustatud rentniku raskest hooletusest, tahtlusest või rentniku tegevusest alkoholijoobes, narkootikumide või muude psühhotroopsete ainete mõju all.

5. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja koristustöödest ning õigusaktidest tulenevad kulud

5.1. Varakindlustuse kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse:

5.1.1. kahju ärahoidmise või vähendamise kulud, isegi kui need ei ole andnud soovitud tulemust;

5.1.2. kindlustatud eseme lammutamise ja koristamise kulud ning lammutus- ja koristusprahi äraveo vajalikud kulud;

5.1.3. kulud, mis tuleb kanda kindlustatud eseme taastamisel pädevate ametivõimude nõuete ja ettekirjutuste täitmiseks.

5.2. Punktis 5.1 loetletud põhjendatud kulud hüvitatakse kuni 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlustussummast, maksimaalselt 300 000 euro väärtuses. Need kulud hüvitatakse ka siis, kui varalise kahju ja loetletud kulude kogusumma ületab kindlustussummat.

6. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus

6.1. Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta.

6.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.

6.3. Kindlustusväärtus on kindlustatud eseme väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le õige kindlustusväärtuse.

6.4. Hoone, rajatise ja siseviimistluse kindlustusväärtus on taastamisväärtus või jääkväärtus.

6.5. Taastamisväärtuse all mõistetakse uue samalaadse hoone, rajatise või siseviimistluse taastamise kulusid.

6.6. Jääkväärtuse all mõistetakse taastamisväärtust, mida on vähendatud hoone, rajatise või siseviimistluse kulumi võrra. Jääkväärtus on kindlustusväärtus, xxx xxxxx, rajatise või siseviimistluse kulum on üle 50% või kui poliisil on kindlustusväärtuseks määratud jääkväärtus.

6.7. Inventari ja seadmete kindlustusväärtus on taassoetamisväärtus või turuväärtus.

6.8. Taassoetamisväärtuse all mõistetakse uue samaväärse (sama kasutusotstarve xx xxxxx tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid.

6.9. Turuväärtuse all mõistetakse samaväärse (sama kasutusotstarve xx xxxxx tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid. Turuväärtust kasutatakse, xxx xxxxx turuväärtus on alla 50% eseme taassoetamisväärtusest või kui poliisil on kindlustusväärtuseks määratud turuväärtus.

6.10. Kauba kindlustusväärtus on selle taassoetamisväärtus, mille all mõistetakse samaväärse (xxxxx omadused ja tehnilised näitajad) kauba taassoetamise kulusid.

7. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus

7.1. Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral jäävad alakindlustust puudutavad tingimused kehtima. Hüvitispiiriga kindlustamises on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane xxxxx.

7.2. Esimese riski kindlustus on kindlustatud eseme suhtes kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral alakindlustust puudutavaid tingimusi ei kohaldata. Esimese riski kindlustuses on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane xxxxx.

8. Kindlustushüvitis

8.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulude hüvitamiseks.

8.2. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud juhtumi tagajärjel tekkinud kahju suuruse, kindlustussumma, kindlustusväärtuse või kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiiriga. Kui varalise kahju ja punktis 5 määratletud kulude kogusumma ületab siiski kindlustussumma, hüvitatakse xxxxx kindlustussumma ka punktis 5 loetletud kulud, võttes arvesse punktis 5 kehtestatud piirmääri.

8.3. Kindlustushüvitisest arvestatakse maha omavastutus. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

9. Hüvitamise kord

9.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab ERGO tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulud. Kindlustushüvitise arvestamise aluseks võetakse kindlustatud eseme kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.

9.2. Kahjusumma koosneb kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud kindlustatud eseme taastamise või taassoetamise ja punktis 5 määratletud kuludest.

9.3. Kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus on jääkväärtus, vähendatakse kahjusummat sellises proportsioonis, nagu on jääkväärtuse suhe taastamisväärtusesse.

9.4. Alakindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma sellises proportsioonis, nagu on kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse. Kui kindlustussumma ei erine kindlustusväärtusest üle 10%, siis alakindlustust ei kohaldata.

9.5. Ülekindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kindlustusväärtuseni.

9.6. Hüvitispiiriga kindlustamise korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust puudutavad tingimused jäävad kehtima.

9.7. Esimese riski kindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust kohaldamata.

9.8. Kui kindlustusväärtus on taastamisväärtus, tekib õigus sellele osale hüvitisest, mis ületab jääkväärtust, xxxxx xxxx, kui kindlustushüvitist on kasutatud samas kohas asuva, sama liiki xx xxxx otstarbega eseme taastamiseks kahe aasta jooksul alates hüvitamisotsuse tegemisest.

9.9. Kindlustushüvitise osa, mis ületab jääkväärtust (või turuväärtust), hüvitatakse eseme taastamise kohta esitatud kalkulatsiooni alusel, xxx xxxxx taastamine on saavutanud proportsionaalselt samasuguse suhte, nagu on nimetatud eseme jääkväärtuse (või turuväärtuse) suhe eseme taastamisväärtusesse (või taassoetamisväärtusesse).

9.10. Käibemaksuseaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavat käibemaksu osa ei hüvitata.

10. Kindlustusvõtja kohustused

10.1. Kindlustusvõtja on kohustatud võimaldama kindlustusandja esindajal tutvuda kindlustatud esemega ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike dokumentidega ja informatsiooniga.

10.2. Kindlustusvõtja peab kõikidele temaga võrdsustatud isikutele selgitama kohustusi (sh ohutusnõuded), mis tulenevad kindlustuslepingust. Kui xxxxxx xxxx ei täida lepingut või ohutusnõudeid, tähendab see lepingu täitmata jätmist kindlustusvõtja poolt.

10.3. Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kindlustusvõtja kohustatud:

10.3.1. teatama juhtunust viivitamata politseile – kui kahtlustatakse kolmanda isiku tahtlikku tegevust, sh esitama politseile kirjaliku avalduse;

10.3.2. teatama juhtunust viivitamata kohalikule päästeametile – kui tegemist on tulekahju või lõhkekeha plahvatusega;

10.3.3. teistel juhtudel teatama juhtunust vastavatele pädevatele asutustele või isikutele;

10.3.4. võimaluse korral säilitama kindlustusjuhtumi toimumise koha puutumatuna kuni kindlustusandja korraldusteni;

10.3.5. esitama kahjustatud, kindlustusjuhtumijärgses seisus eseme või selle jäänused kindlustusandjale ülevaatamiseks. Kindlustusvõtja ei tohi asuda kahjustatud eset taastama või hävinud eset utiliseerima xxxx kindlustusandja nõusolekuta;

10.3.6. kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest; seadmetootjate kasutusjuhenditest ja käesolevatest ohutusnõuetest.

11. Ohutusnõuded

11.1. Puhtus ja korrashoid

11.1.1. Ettevõtte tuleohutuse seisukohalt on tähtis ruumide ja territooriumi igapäevane puhtus ja korrashoid.

11.1.2. Ettevõtte siseruume ja territooriumi tuleb korrapäraselt puhastada tootmisjäätmetest ja prügist.

11.1.3. Prüginõud tuleb territooriumil paigaldada nii, et xxxx xxxxx nende süttimise korral oleks välistatud.

11.1.4. Ülemäärane põlemiskoormus (nt kaubaalused ja pakkematerjal) tuleb töökohalt kõrvaldada kohe pärast vastavate tööde lõpetamist.

11.1.5. Kõik vahekäigud tootmis- ja laoruumides tuleb xxxxx vabad.

11.1.6. Evakuatsiooniteed tuleb xxxxx vabad, seal ei tohi esemeid ladustada ka ajutiselt.

11.2. Suitsetamine

Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud ja sisustatud kohtades.

11.3. Tuletööd

11.3.1. Tuletööd on detaili või materjali kuumutamisega või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad tööd, nagu gaaskeevitus- ja gaasleektöö, elekterkeevitustöö, põlevvedelikuga metallilõikamine, põlevvedelikuga tehtav jootetöö, ketaslõikuriga metallilõikamine, bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ning kasutamine, gaasileegi või kuumaõhupuhuri kasutamine, sepatöö või muu tegevus, mille käigus kasutatakse leeki, tekivad sädemed või temperatuur, mille mõjul võib süttida ümbritsev põlevmaterjal, tekitades sellega reaalse tuleohu.

11.3.2. Tuletööde tegemisel tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

11.3.3. Tuletöid tohib teha vastavat kvalifikatsiooni ja tunnistust ning nõuetekohast kooskõlastust omav isik.

11.4. Ehituslik tulekaitse

11.4.1. Tuletõkkeuste, -luukide ja -akende korrashoiu eest tuleb pidevalt hoolitseda.

11.4.2. Tuletõkkeuksed peavad olema üldjuhul suletud, v.a automaatselt toimivad uksed, millele tuleb tagada takistamatu

sulgumine ja fikseerumine kinniasendis.

11.4.3. Tuletõkkeuste blokeerimine (kinnikiilumine, -sidumine vms) on keelatud.

11.4.4. Xxxx xx kommunikatsioonide läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega.

11.5. Ladustamine

11.5.1. Allpool maapinda asuvas ruumis peab xxxxx hoidma vähemalt 12 cm kõrgusel põrandapinnast.

11.5.2. Põlevmaterjali hoiustatakse vastavalt ohtlike ainete ühtesobivusele.

11.5.3. Evakuatsiooniteid, juurdepääsu elektrilahutusseadmetele ja tulekustutusvahenditele ei tohi tõkestada materjalidega ega inventari ja seadmetega.

11.5.4. Seadmete ümbrus tuleb xxxxx materjalidest ja toodangust vaba.

11.5.5. Ladustamine hoones xx xxxxx vahetus läheduses (sh põlevmaterjali ladustamine) tuleb korraldada nii, et see ei põhjustaks tuleohtu ega raskendaks päästetöid.

11.5.6. Põlevmaterjal peab olema ladustatud ehitisest ohutus kauguses, lähtudes kehtivatest normidest.

11.6. Kütteseadmed

Kütteseadmed peavad vastama ehitise või kütteseadme ehitusprojektile. Nende paigaldamisel tuleb jälgida neile määratud ohutuskaugusi.

11.7. Tulekahjusignalisatsioon

11.7.1. Kui tulekahjusignalisatsioon on olemas, peab see olema ööpäev läbi sisse lülitatud.

11.7.2. Tulekahjusignalisatsiooni projekteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel tuleb järgida kehtivaid õigusakte.

11.8. Valvesignalisatsioon

11.8.1. Kui valvesignalisatsioon on olemas, tuleb see kindlustuskohast lahkumise korral lülitada valveseisundisse.

11.8.2. Valvesignalisatsioon peab olema paigaldatud selliselt, et kindlustatud ese, millele on valitud murdvarguse kindlustuskaitse, paikneks valvesignalisatsioonisüsteemi andurite tööpiirkonnas.

11.8.3. Ladustamine, ehitustehniline lahendus, mööblipaigutus jms ei tohi vähendada andurite tööpiirkonda ega tundlikkust. Arvestada tuleb, et hoonesse või seal asuvasse ruumi võidakse sisse murda ukse, akna, seina, xxxxxx jms kaudu.

11.8.4. Valvesignalisatsioon peab toimima selliselt, et see rakenduks ohu korral ning tagaks xxxxx edastamise. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et valvesignalisatsiooni rakendumise xx xxxxx saamise korral vaatab turvafirma töötaja või kindlustusvõtja esindaja kindlustuskohaks xxxxx xxxxx või ruumi üle nii seest kui ka väljast.

11.8.5. Valvesignalisatsioon peab olema töökorras xx xxxxx toimimine ei tohi olla häiritud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isikute tegevuse või tegevusetuse tõttu.

11.8.6. Valvesignalisatsiooni koodid ei tohi sattuda kolmanda isiku kätte.

11.9. Lukustamine ja võtmete (koodide) hoiustamine

11.9.1. Kindlustuskohast lahkumise korral peavad kindlustuskohaks xxxxx xxxxx või ruumi kõik aknad, luugid ja muud avad olema suletud selliselt, et xxxx sulguri(te) või sissepääsu takistava tõkke lõhkumiseta või eemaldamiseta ei ole võimalik kindlustuskohta siseneda.

11.9.2. Kindlustuskohast lahkumise korral peavad kindlustuskohaks xxxxx xxxxx või ruumi uksed, samuti kindlustuskohas

olevad seifid ja turvakapid olema suletud ja lukustatud.

11.9.3. Lukkude võtmeid ja avamise koode, samuti valvesignalisatsiooni võtmeid ja koode ei tohi xxxxx xxxxx xx viisil, mis võimaldaks kolmandatel isikutel neile juurdepääsu.

11.9.4. Kui võti või kood kaob või satub võõrasse ebaseaduslikku valdusesse, peab kindlustatud isik luku või koodi viivitamata vahetama.

11.10. Veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteem

11.10.1. Kindlustusvõtja on kohustatud hoolitsema veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi korrashoiu eest.

11.10.2. Kasutamata või kütmata hoones või hoone osas asuv veevarustus-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteem tuleb tühjendada, sulgeda xx xxxxx tühjana.

SEADMERIKKEKINDLUSTUS

12. Kindlustatud ese

12.1. Kindlustatud ese (edaspidi seade) on:

12.1.1. elektrooniline seade, mille xxxxx xx ületa poliisi väljastamise hetkel viit (5) aastat;

12.1.2. tööstus- ja tootmisseade, mille xxxxx xx ületa poliisi väljastamise hetkel xxxxxx (10) aastat;

12.1.3. meditsiini- ja laboriseade, mille xxxxx xx ületa poliisi väljastamise hetkel xxxxxx (10) aastat;

12.1.4. muu iseseisva kasutusotstarbega seade.

12.2. Seade on kindlustatud sellises komplektis, nagu tootja on selle kindlaks määranud. Koos seadmega on kindlustatud xx xxxxx sisend- ja väljundseadised, nagu arvuti hiir, klaviatuur ja muu selletaoline ese.

12.3. Kui poliisil ei ole märgitud teisiti, ei kuulu kindlustatud xxxxx xxxxx:

12.3.1. seade, mis pole valmis kasutamiseks selle tootja määratud viisil ja otstarbel (nt seade ei ole kokku pandud või on xxxxx võetud, tootja ettenähtud seadistamine, katsetamine või proovikäitamine ei ole tehtud või need on lõpetamata);

12.3.2. seadme vundament või post, xxxx xx muu selline ehitis, mille külge või xxxxx xxxxx on paigaldatud või kinnitatud;

12.3.3. seade, mis on määratletav xxx xxxxx oluline osa;

12.3.4. toote valmistamiseks vajalik valuvorm, šabloon ja mis tahes muu selline ese;

12.3.5. seadmesse või mis tahes andmekandjale installeeritud tarkvara ja salvestatud teave.

Elektrooniline seade

12.4. Elektrooniline seade on arvuti- ja kontoritehnika, nagu tahvel- ja sülearvuti, lauaarvuti, monitor, server, printer, skanner, koopiamasin, projektor, teler, ekraan, lauatelefon, telefonisüsteem, konverentskõnesüsteem või muu selline teabe salvestamiseks, töötlemiseks, edastamiseks, esitlemiseks ja taas esitamiseks ettenähtud iseseisva kasutusotstarbega ese.

Tööstus- ja tootmisseade

12.5. Tööstus- ja tootmisseade on toote või selle osa valmistamiseks või energia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks ettenähtud iseseisva kasutusotstarbega ese.

Meditsiini- ja laboriseade

12.6. Meditsiini- ja laboriseade on ettenähtud ruumis uuringu, analüüsi, ravi või selle järelevalve või muu selletaolise tegemiseks ettenähtud iseseisva kasutusotstarbega ese.

Muu iseseisva kasutusotstarbega seade

12.7. Muu iseseisva kasutusotstarbega seade on näiteks mõõdistamiseks, mõõtmiseks, ehitusgeodeetilise või -geoloogilise uuringu tegemiseks ettenähtud ese või mis tahes muu iseseisva kasutusotstarbega ese. Muu iseseisva kasutusotstarbega seade võib olla ka katkematu toite allikas ehk UPS, õhutus- või jahutusseade, mida kasutatakse teise seadme (nt arvuti, server) talitluses hoidmiseks.

13. Kindlustuskoht

13.1. Kindlustuskohaks on poliisil märgitud ehitise siseruum(id).

13.2. Kindlustuskaitse laieneb kindlustuskohas väljaspool ehitist asuvale kindlustatud isiku territooriumil paiknevale kindlustatud seadmele, xxx xxxxx on ette nähtud väljas kasutamiseks.

14. Seadmerikke kindlustusjuhtumid

14.1. Seadmerikke kindlustusjuhtumid on elektrihäire ja seadmerike.

14.2. Kindlustusjuhtumi täpsemat sisu ja välistusi on selgitatud järgmistes alapunktides.

14.3. Alapunktides toodud välistustele lisaks ei kuulu hüvitamisele kahju, mille põhjuseks on kindlustuslepingute üldtingimuste välistustes märgitud sündmused.

14.4. Lisaks on võimalik valida punktis 15 toodud lisakindlustuskaitseid.

Elektrihäire

14.5. Hüvitatakse seadmele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:

14.5.1. lühis, lühisvool, lühispinge, liig- ehk ülepinge, alapinge või muu elektriline või magnetiline mõju (nt elektriisolatsiooni kahjustumise tõttu tekkinud lühis seadmes, rikkevoolu tõttu tekkinud lühis seadmes);

14.5.2. juhtimis-, kontroll- või kaitseseadise xxxx (nt rikkevoolukaitsme, piksekaitsesüsteemi või muu elektripaigaldise xxxx);

14.5.3. pikselöögi ülekandumine elektrivõrgu või elektromagnetilise keskkonna kaudu;

14.5.4. elektrienergia edastamise ette teatamata katkestus (nt puu langemine elektri õhuliinile tormi tõttu või elektri maakaabelliini purunemine kaevamisel või tulekahju elektrivõrgu alajaamas, mille tõttu on tekkinud lühisvool või

-xxxxx elektrivõrgus ning lühis seadmes). Samuti kuulub hüvitamisele seadme või selle osa purunemine lühise tõttu.

Elektrihäire välistused

14.6. Hüvitamisele ei kuulu:

14.6.1. kahju, mis on tekkinud elektripaigaldise või -seadme ettenähtud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui nõuetele vastavuse eest on vastutav kindlustusvõtja (nt kui kaitsemaandus või rikkevoolukaitse xx xxxxx nõuetele või ei ole tehniliselt korras);

14.6.2. kahju, mis on tekkinud elektrienergia edastamise ette teatatud katkestuse tagajärjel;

14.6.3. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab võrguettevõtja;

14.6.4. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab tootja või müüja (nt toote garantii), paigaldaja või hooldust teinud isik;

14.6.5. elektripirni või -lambi asendamise kulu, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti;

14.6.6. hoolduse tegemise ning ettenähtud nõuetega vastavusse viimise kulu xx xxxxx käigus asendatava osa maksumus.

Seadmerike

14.7. Hüvitatakse seadmele tekkinud kahju, mille põhjuseks on:

14.7.1. mehaaniline jõud või tsentrifugaaljõud, mis on tinginud seadme või selle osa purunemise või pragunemise;

14.7.2. juhtimis-, kontroll- või kaitseseadise xxxx, mis on tinginud seadme või selle osa purunemise või pragunemise (nt rõhu või temperatuuri kaitsepaigaldise xxxx);

14.7.3. vee-, auru- või gaasivarustuse ette teatamata katkestus, mis on tinginud seadme purunemise või kahjustumise;

14.7.4. ülerõhk, mis on tinginud seadme purunemise või kahjustumise;

14.7.5. seadmesse võõrkeha sattumine, mis on tinginud seadme purunemise või kahjustumise;

14.7.6. seadme valmistamisel ebakvaliteetse materjali kasutamine või tehnoloogilise vea tegemine, mis on tinginud seadme purunemise või pragunemise;

14.7.7. seadme kasutaja hooletus (nt kasutaja puudulikust väljaõppest tingitud tahtmatu töövõte), mis on tinginud seadme purunemise või pragunemise.

Seadmerikke välistused

14.8. Hüvitamisele ei kuulu:

14.8.1. kahju, mis on tekkinud väsimuspurunemise ja -pragunemise tõttu;

14.8.2. kahju, mis on tekkinud mehaanilise vibratsiooni tõttu;

14.8.3. kahju, mis on tekkinud programmeerimisvea tõttu, olenemata põhjusest ja sündmusest, mis on vea tinginud, või sellest, kes on vea teinud;

14.8.4. kahju, mis on seadmele tekkinud materjali või eseme töötlemise käigus (nt töötlemisel eraldunud osakeste sööbivalt mõjumine);

14.8.5. kahju, mis on tekkinud vee- või gaasivarustuse ette teatatud katkestuse tagajärjel;

14.8.6. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab võrguettevõtja;

14.8.7. kahju, mille eest seaduse või lepingu alusel vastutab tootja või müüja (nt toote garantii), paigaldaja või hooldust teinud isik;

14.8.8. sellise seadmeosa või detaili (nt tera, kett, lint, tihend, filter, laager, aku) asendamise kulu, mille kulumise määr on kõrge, kasutusiga on lühike või mis oleks kuulunud asendamisele pärast tootja ettenähtud ajavahemiku või kasutusea lõppu. Kui nimetatud seadmeosa või detail on kahjustunud kindlustusjuhtumi (nt võõrkeha sattumine seadmesse) tagajärjel, kuulub selle asendamise kulu hüvitamisele;

14.8.9. vedeliku, õli, kütuse ja muu selletaolise asendamise kulu, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti;

14.8.10. hoolduse tegemise ning ettenähtud nõuetele vastavusse viimise kulu xx xxxxx käigus asendatava osa maksumus;

14.8.11. ületunnitasu kahjustada saanud seadme või selle osa taastamise eest, asendatava seadmeosa kiirendatud kohaletoimetamise kulu, eksperdi või nõuandja palkamise kulu ning sellega seotud reisi- ja majutuskulu, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti;

14.8.12. kahju, mis on tekkinud järkjärgult pika xxx xxxxxx või pikaajalise protsessi tagajärjel (nt korrodeerumine, oksüdeerumine, katlakivi moodustumine, aineosakeste või sette kogunemine, kondensaadi tekkimine), samuti tavapärase ja loomuliku kulumise tõttu tekkinud kahju (sh kriimustuse xx xxxxx tekkimine).

15. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

15.1. Omavastutuskindlustus

Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse summat. Xxx

kahjusumma on omavastutuse summast väiksem, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

15.2. Alakindlustuse laiendus 20%

Alakindlustust ei rakendata juhul, kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise hetkel ei erine kindlustussummast üle 20%.

16. Kahju ärahoidmisest, lammutus- ja koristustöödest ning õigusaktidest tulenevad kulud

16.1. Seadmerikke kindlustusjuhtumi korral hüvitatakse:

16.1.1. kahju ärahoidmise või vähendamise kulud, isegi kui need ei ole andnud soovitud tulemust;

16.1.2. kahjustada saanud eseme demonteerimise kulud, transportimise kulud lähimasse remonditöökotta ja tagasi kindlustuskohta ning taastatud eseme monteerimise kulud;

16.1.3. kulud, mis tuleb kanda kindlustatud eseme taastamisel pädevate ametivõimude nõuete ja ettekirjutuste täitmiseks.

16.2. Punktis 16.1 loetletud põhjendatud kulud hüvitatakse kuni 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlustussummast, maksimaalselt 30 000 euro väärtuses. Need kulud hüvitatakse ka siis, kui varalise kahju ja loetletud kulude kogusumma ületab kindlustussummat.

17. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus

17.1. Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta.

17.2. Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.

17.3. Kindlustusväärtus on kindlustatud eseme väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le õige kindlustusväärtuse.

17.4. Seadme kindlustusväärtus on taassoetamisväärtus või turuväärtus.

17.5. Taassoetamisväärtuse all mõistetakse uue samaväärse (sama kasutusotstarve xx xxxxx tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid.

17.6. Turuväärtuse all mõistetakse samaväärse (sama kasutusotstarve xx xxxxx tehnilised näitajad) eseme taassoetamise kulusid. Turuväärtust kasutatakse, xxx xxxxx turuväärtus on alla 50% eseme taassoetamisväärtusest või kui poliisil on kindlustusväärtuseks määratud turuväärtus.

18. Hüvitispiir ja esimese riski kindlustus

18.1. Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral jäävad alakindlustust puudutavad tingimused kehtima. Hüvitispiiriga kindlustamises on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane xxxxx.

18.2. Esimese riski kindlustus on kindlustatud eseme suhtes kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiir. See on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta, mille korral alakindlustust puudutavaid tingimusi ei kohaldata. Esimese riski kindlustuses on kokku lepitud ainult siis, kui poliisil on tehtud sellekohane xxxxx.

19. Kindlustushüvitis

19.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulude hüvitamiseks.

19.2. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud juhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju suuruse, kindlustussumma, kindlustusväärtuse või kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiiriga. Kui varalise kahju ja punktis 16 määratletud kulude kogusumma ületab siiski kindlustussumma, hüvitatakse xxxxx kindlustussumma ka punktis 16 loetletud kulud, võttes arvesse punktis 16 kehtestatud piirmääri.

19.3. Kindlustushüvitisest arvestatakse maha omavastutus. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

20. Hüvitamise kord

20.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab ERGO tekkinud varalise kahju ja kindlustuslepingus kokkulepitud kulud. Kindlustushüvitise arvestamise aluseks võetakse kindlustatud eseme kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist.

20.2. Kahjusumma koosneb kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud või hävinud kindlustatud eseme taastamise või taassoetamise ja punktis 16 määratletud kuludest.

20.3. Alakindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma sellises proportsioonis, nagu on kindlustussumma suhe kindlustusväärtusesse. Kui kindlustussumma ei erine kindlustusväärtusest üle 10%, siis alakindlustust ei kohaldata.

20.4. Ülekindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kindlustusväärtuseni.

20.5. Hüvitispiiriga kindlustamise korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust puudutavad tingimused jäävad kehtima.

20.6. Esimese riski kindlustuse korral hüvitab ERGO kahjusumma kuni kokkulepitud kindlustushüvitise ülempiirini, alakindlustust kohaldamata.

20.7. Kindlustushüvitise osa, mis ületab turuväärtust, hüvitatakse eseme taastamise kohta esitatud kalkulatsiooni alusel, xxx xxxxx taastamine on saavutanud proportsionaalselt samasuguse suhte, nagu on nimetatud eseme turuväärtuse suhe eseme taassoetamisväärtusesse.

20.8. Käibemaksuseaduse alusel kindlustusvõtjale tagastatavat käibemaksu osa ei hüvitata.

21. Kindlustusvõtja kohustused

21.1. Kindlustusvõtja on kohustatud võimaldama kindlustusandja esindajal tutvuda kindlustatud esemega ja kindlustuslepingu sõlmimiseks vajalike dokumentidega ja informatsiooniga.

21.2. Kindlustusvõtja peab kõikidele temaga võrdsustatud isikutele selgitama kohustusi (sh ohutusnõuded), mis tulenevad kindlustuslepingust. Kui xxxxxx xxxx ei täida lepingut või ohutusnõudeid, tähendab see lepingu täitmata jätmist kindlustusvõtja poolt.

21.3. Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kindlustusvõtja kohustatud:

21.3.1. teatama juhtunust vastavatele pädevatele asutustele või isikutele;

21.3.2. võimaluse korral säilitama kindlustusjuhtumi toimumise koha puutumatuna kuni kindlustusandja korraldusteni;

21.3.3. esitama kahjustatud, kindlustusjuhtumijärgses seisus eseme või selle jäänused kindlustusandjale ülevaatamiseks. Kindlustusvõtja ei tohi asuda kahjustatud eset taastama või hävinud eset utiliseerima xxxx kindlustusandja nõusolekuta;

21.3.4. kinni pidama kõigist ohutusnõuetest, mis tulenevad Eestis kehtivatest õigusaktidest; seadmetootjate kasutusjuhenditest ja käesolevatest ohutusnõuetest.

22. Ohutusnõuded

Kindlustusvõtja ja temaga võrdsustatud isik on kohustatud järgima Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja ametkondlikke ohutusnõudeid (nt elektriohutusseadus, seadme ohutuse seadus, elektriseadmele esitatavad ohutusnõuded ning elektripaigaldisele või -seadmele esitatavad elektromagnetilise ühilduvuse nõuded) ning kindlustuslepingus fikseeritud ohutusnõudeid.

22.1. Seadme kasutusele võtmine ja kasutamine

22.1.1. Enne seadme kasutusele võtmist peab see vastama ettenähtud nõuetele ja olema tehniliselt korras.

22.1.2. Seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks tuleb luua vajalikud tingimused.

22.1.3. Seadme kasutusele võtmisel ja kasutamisel tuleb järgida selle kasutus- ja hooldusjuhendit, tehnilisele korrashoiule ja seisundile ettenähtud nõudeid.

22.1.4. Seade peab olema paigaldatud, kokku pandud, seadistatud ja läbinud katsetamise või proovikäitamise tootja juhiste ja nõuete kohaselt.

22.1.5. Seadme kasutajale tuleb anda teavet seadme kasutamise kohta. Kui seadme kasutajale on ette nähtud väljaõpe või koolitus, peab väljaõppe või koolituse läbimine olema dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

22.1.6. Seadet tohib kasutada ainult tootja määratud viisil ja otstarbel.

22.1.7. Elektrivõrk või -süsteem, xxxx xxxxx ühendatakse, peab olema maandatud.

22.1.8. Seadet ei tohi selle kasutamise ajal üle koormata, tootja ettenähtud piirmäära ei tohi ületada.

22.1.9. Seadme kasutamine tuleb peatada, kui ilmneb vahetu oht.

22.2. Seadme korrashoid ja sellega seotud nõuded

22.2.1. Seadme korrashoidmiseks tuleb seda regulaarselt puhastada tolmust ning eemaldada kogunenud ja settinud aineosakesed, auru veeldumisel tekkinud kondensaat, moodustunud katlakivi, settinud keemilised ained ja ühendid ning muu selline.

22.2.2. Seadme korrashoidmiseks tuleb seda hooldada, lähtudes seadme hooldusjuhendist. Hooldust tuleb teha ettenähtud ajavahemiku tagant. Xxxxxxxx ei tohi jätta tegemata ega edasi lükata. Hoolduse tegemise käigus tuleb kõrvaldada kõik kahjustused ning asendada kulunud või kahjustunud detail, vedelik, õli, kütus või muu selletaoline. Hoolduse tegemine peab olema dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

22.2.3. Seadme hooldust tohib teha ainult selleks pädev isik.

ÄRIKATKEMISE KINDLUSTUS

23. Kindlustatud ese

23.1. Kindlustatud ese on poliisil märgitud äritegevuse (toodete müük ja/või teenuste osutamine) ärikasum ja püsikulud, renditulud või lisakulud.

23.2. Ärikasum ja püsikulud

23.2.1. Ärikasum on kindlustatud isiku äritegevuse tulude ja kulude xxxx, mis kajastab majandustulemust kindlal ajavahemikul (nt 12 kuu jooksul).

23.2.2. Ärikasum leitakse, kui kindlustatud äritegevuse tuludest lahutatakse müüdud toodangu (kaupade või teenuste) kulu, püsikulud ja muutuvad kulud.

23.2.3. Püsikulud on kindlustatud isiku väljaminekud, mis jäävad kindlustusjuhtumi tagajärjel muutumatuks olenemata toodangu, kaupade või teenuse mahu muutumisest. Püsikulud hüvitatakse, kui nende edaspidine tasumine on majanduslikult ja kehtivate õigusaktide kohaselt põhjendatud ning need oleks tehtud ka siis, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

23.2.4. Muutuvad kulud on kindlustatud isiku väljaminekud, mis on otseselt seotud toodangu, kaupade või teenuste mahu muutumisega.

23.3. Renditulud

Renditulu või üüritulu on kindlustatud isikule lepingu alusel makstav tasu kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmise eest. Rendi- või üüritulu xxxxx xx xxxxxx xxxxxx kulusid ega muid renditasule või üürile lisanduvaid makseid.

23.4. Lisakulud

23.4.1. Lisakulud on kindlustatud isiku väljaminekud ärikatkemise tagajärjel tekkinud kahju piiramiseks ja/või vähendamiseks, xxxx xxxx on pidanud vajalikuks kanda (nt asenduspinna rendikulu, kolimiskulu).

23.4.2. Xxxxxxxx ei hüvitata, kui kindlustatud isik saaks sellest tõttu majanduslikku kasu.

23.5. Kui kindlustuslepingus ei ole kokkulepitud teisiti, ei kuulu kindlustatud xxxxx xxxxx:

23.5.1. kauba, tooraine, pooltoodete ja abivahendite hankimisega seotud kulu;

23.5.2. toodete ja/või teenuste müügiga kaasnevad transpordikulu;

23.5.3. kulud ja väljaminekud, mis on otseselt seotud toodangu, kaupade või teenuste mahu muutumisega;

23.5.4. puhaskasum ja muu kulu (nt intressitulu ja -kulu, kinnisvaratehingud ja sellega seotud xxxx xx kulu);

23.5.5. trahvid ja sanktsioonid lepingulise kohustuse täitmata jätmisest või nõuetele mittevastavast täitmisest tulenevad hüvitisnõue;

23.5.6. riiklikud ja kohalikud maksud (nt käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks, tulumaks).

24. Kindlustussumma ja kindlustusväärtus

24.1. Kindlustussumma on suurim väljamakstav summa ühe kindlustusjuhtumi kohta.

24.2. Kindlustusväärtus on kindlustatud esemete rahaliste väärtuste summa vastutusperioodi ulatuses, lisaks võetakse arvesse ka oodatavat käibe muutumist.

24.3. Kindlustushüvitise väljamaksmisel kindlustussumma ei vähene.

24.4. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le õige kindlustusväärtuse.

25. Omavastutus

25.1. Omavastutus on poliisil märgitud ajalise perioodi ja rahasumma kombinatsioon.

25.2. Kindlustusjuhtumi toimumisele järgnevast päevast rakendub ajaline periood ehk ooteaeg. Kui ärikatkemise periood jääb ooteaja piiresse, ei kuulu tekkinud kahju hüvitamisele.

25.3. Kui ärikatkemise periood on ooteajast pikem, kuulub tekkinud kahju hüvitamisele ja vastutusperioodil arvestatud kindlustushüvitisest arvestatakse maha kokkulepitud rahaline omavastutus.

25.4. Juhul, kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, rakendatakse omavastutust iga kindlustusjuhtumi korral ning lisaks xxxx- xx seadmerikkekindlustuse omavastutusele.

26. Ärikatkemise kindlustusjuhtum

26.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku suhtes ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille käigus katkeb kindlustuskohas kindlustuskaitse kehtivuse ajal poliisil märgitud äritegevus vara- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtumi tagajärjel.

26.2. Äritegevuse katkemise xx xxxx- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtumi vahel peab olema põhjuslik seos.

26.3. Lisaks on võimalik valida punktis 29 toodud lisakindlustuskaitseid.

27. Ärikatkemise kahju xx xxxxx xxxxx piiramiseks

27.1. Äritegevuse katkemise kahju on kindlustusjuhtumi tagajärjel saamata jäänud ärikasum ja püsikulud või renditulud, mis kindlustusvõtjal oleksid vastutusperioodi jooksul olnud, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

27.2. Püsikulud hüvitatakse xxxx juhul, kui nende edaspidine tasumine on majanduslikult ja kehtivate õigusaktide kohaselt põhjendatud ning need oleks tehtud ka siis, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

27.3. Ärikatkemise tagajärjel tekkinud kahju piiramiseks tehtavad põhjendatud kulud hüvitatakse xxxx juhul, kui need vähendavad ERGO hüvitiskohustuse suurust ja nende tegemine on enne ERGO-ga kokku lepitud. Nimetatud kulusid ei hüvitata, kui kindlustusvõtja saab sellest majanduslikku kasu.

28. Ärikatkemise välistused

28.1. Hüvitamisele ei kuulu:

28.1.1. kahju, mille põhjuseks on asjaolu, et kindlustatud isikul ei ole võimalik kasutada kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud eseme taastamiseks või taassoetamiseks õigel ajal piisavalt tööjõudu või rahalisi või tehnilisi vahendeid (nt varakindlustus on sõlmitud alakindlustusega);

28.1.2. kahju, mis on tekkinud seoses sularaha, väärtpaberite ja muude dokumentide, plaanide, jooniste või teiste andmekandjate, raamatupidamisdokumentide või mis tahes muude kirjalike märkmete hävimise, vigastumise või kadumisega;

28.1.3. kahju, mis on tingitud riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse otsusest või tegevusest, samuti selle tagajärjel tekkinud ettenägematust viivitusest (nt tegevuspiirang);

28.1.4. kahju, mille on põhjustanud asjaolu, et vastutusperioodi on ametiisikute nõudel tehtud ka selliseid parendusi, laiendusi või muudatusi, mida käesolevate tingimuste kohaselt ei hüvitata;

28.1.5. kahju, mille on põhjustanud lepingupartnerid, jättes täitmata oma lepingulised kohustused või täites neid mittenõuetekohaselt;

28.1.6. kahju, mis on tekkinud elektrienergia-, vee-, gaasi- või soojavarustuse puudumisest või ebapiisavusest, v.a juhul, kui kahju on tingitud kindlustusjuhtumist;

28.1.7. kahju, mis kuulub hüvitamisele kolmanda isiku poolt või muu kindlustuslepingu alusel;

28.1.8. trahvid ega sanktsioonid (nt viivised), mis tulenevad kindlustatud isiku lepinguliste kohustuste täitmata jätmisest;

28.1.9. äriühingu likvideerimise kulud.

29. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

29.1. Omavastutuskindlustus

Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse summat. Xxx

kahjusumma on omavastutuse summast väiksem, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

29.2. Alakindlustuse laiendus 20%

Alakindlustust ei rakendata juhul, kui kindlustatud eseme kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise hetkel ei erine kindlustussummast üle 20%.

29.3. Ehitustööd

Kui kindlustuskohas teostatakse tuletöid, peab nimetatud tööde teostamine toimuma vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele tuleohutusnõuetele. Tuletööde teostamise nõuete eiramisest põhjustatud kahjud hüvitamisele ei kuulu.

29.4. Terrorism

Kindlustuskaitse laieneb kahjule, mille põhjuseks on terrorism. Terrorismiks loetakse tegevust:

- mille on toime pannud isik või isikute rühm, mis tegutseb poliitilistel, ideoloogilistel, etnilistel, usulistel vms kaalutlustel;

- mis on suunatud tsiviilelanikkonna, riigi või valitsuse ähvardamisele või mõjutamisele vms.

29.5. Rendilevõtja ärikatkemise kindlustuskaitse laiendus

Kui rendipinna asukohaks olevas hoones toimunud vara- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtum põhjustab ärikatkemise, mille vastu rendilevõtja on oma äritegevuse kindlustanud, siis kuulub sellest äritegevuse katkemisest tekkinud kahju hüvitamisele xx xxxx ka siis, kui rendilevõtja xxxx xxxx kahjustada ei saanud.

30. Vastutusperiood

30.1. Vastutusperiood on poliisil kokkulepitud aeg, mille jooksul tekkinud äritegevuse katkemise kahju ERGO hüvitab.

30.2. Vastutusperiood algab vara- või seadmerikkekindlustuse kindlustusjuhtumi toimumise hetkest.

31. Arvestusperiood

31.1. Arvestusperiood on ajavahemik, mille majanduslikud näitajad võetakse aluseks kindlustusväärtuse kindlakstegemisel ja kindlustushüvitise arvestamisel. Seejuures võetakse arvesse asjaolusid, millel on mõju müügitulu tekkimisele või suurusele (nt hooajalisus, tsüklilisus, müügihinna muutus, kulude muutus vms).

31.2. Arvestusperioodi pikkuseks on 12 kuud, mis eelnevad kindlustusjuhtumi toimumise kuupäevale.

32. Hüvitamise kord

32.1. Kindlustusjuhtumi korral hüvitab ERGO tekkinud kahju äritegevuse katkemise perioodi eest, mis algab kindlustusjuhtumi toimumise hetkest ning lõpeb majandusliku olukorra saavutamisega, mis oleks kindlustatud isikul olnud, kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud või siiski hiljemalt vastutusperioodi lõppemisega.

32.2. Alakindlustuse korral hüvitab ERGO tekkinud kahju sellises proportsioonis, nagu on kindlustussumma suhe kindlustusväärtusse. Sama suhet rakendatakse lisakulude hüvitamisel. Kui kindlustussumma ei erine kindlustusväärtusest üle 10%, alakindlustust ei kohaldata.

32.3. Ülekindlustuse korral hüvitab ERGO tekkinud kahju kuni kindlustusväärtuseni.

32.4. Kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud ärikatkemise kahju suuruse arvestamisel võetakse arvesse kõiki asjaolusid, mis oleksid võinud ettevõtte käekäiku ja tulemust nii positiivselt kui ka negatiivselt mõjutada (nt ei kuulu hüvitamisele ärikahjum xx xxxxx xxxxx ulatuses vähendatakse kahjusummat), kui kindlustusjuhtumit poleks toimunud.

32.5. Kui varakindlustus või seadmerikke kindlustustingimuste alusel on kindlustushüvitist vähendatud või kahju hüvitamisest keeldutud, siis vähendatakse proportsionaalselt xxxxx määral ka ärikatkemise kindlustushüvitist või keeldutakse selle hüvitamisest.

32.6. Kui ärikatkemisest on möödunud üks kuu ja ärikatkemise algusest kulunud aja eest on võimalikkindlaks määrata minimaalne hüvitatav summa, siis on kindlustusvõtjal õigus nõuda selle väljamaksmist. Samuti võib seda nõuda iga järgneva kuu eest. Nimetatud summasid käsitletakse sellisel juhul kui avansilist kindlustushüvitist ning see arvestatakse hiljem lõplikust kindlustushüvitisest maha.

32.7. Kui selgub, et kindlustuslepingus kirjeldatud äritegevust ei jätkata, arvestatakse kahju suurus ajavahemiku ulatuses, mis eksperthinnangu järgi oleks kulunud sama äritegevuse taasalustamiseks maksimaalselt vastutusperioodi jooksul. Sellisel juhul hüvitatakse ainult ärikasum.

33. Kindlustusvõtja kohustused

33.1. Kindlustusvõtja on kohustatud:

33.1.1. teatama ERGO-le poliisil märgitud äritegevust või kindlustusväärtust oluliselt mõjutavatest asjaoludest (nt masinate ja seadmete lisandumine, uute ehitiste valmimine, tootmistegevuse laiendamine);

33.1.2. teatama ERGO-le viivitamatult vara- või seadmerikkekindlustuse juhtumist, mille tagajärjel võib äritegevus katkeda;

33.1.3. korraldama oma raamatupidamist Eesti Vabariigi õigusaktide, sh raamatupidamise seaduse ja hea raamatupidamistava kohaselt;

33.1.4. säilitama kolme viimase majandusaasta aruanded ja raamatupidamise algdokumendid, tehes nendest koopiad, mida tuleb xxxxx turvaliselt (sh tulekindlalt) xx xxxxxx originaalidest, et vältida nende üheaegset hävimist.

33.2. Kindlustusjuhtumi toimumise korral on kindlustusvõtja kohustatud:

33.2.1. võtma viivitamata tarvitusele abinõud kindlustatud eseme päästmiseks, kahju suurenemise vältimiseks, äritegevuse katkemise aja lühendamiseks ja äritegevuse katkemisest tingitud kahju piiramiseks (nt palgakulude vähendamine), küsides ERGO juhiseid;

33.2.2. lubama ERGO-l kahjukäsitluse käigus kindlaks teha kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju põhjust ja suurust, esitama selleks vajaliku dokumentatsiooni, sh kolme viimase majandusaasta aruanded.

33.3. Kindlustusvõtja peab esitama ERGO-le kogu tema xxxx xxxxx teabe, mis on vajalik ERGO lepinguliste kohustuste kindlaksmääramiseks, ja volitama ERGOt hankima vajalikku teavet. Kui kindlustusvõtja ei xxxxx xxxx kohustust, vabaneb ERGO kindlustuslepingu täitmise kohustusest.

EHITISE VALDAJA VASTUTUSKINDLUSTUS

34. Kindlustusjuhtum

34.1. Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus märgitud kinnisasja, ehitise või ehitise osa valdamise ja haldamisega seotud õigusvastane kahju tekitamine kolmandale isikule (edaspidi sündmus), mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. Kindlustusjuhtum peab olema toimunud kindlustusperioodi jooksul.

34.2. Kindlustusleping laieneb kõigile kindlustatud isiku alluvuses ja/või ülesandel töötavatele füüsilistele isikutele, keda kasutatakse majandustegevuses tööülesannete täitmiseks.

34.3. Kindlustusleping laieneb kõigile kindlustatud isiku xxxxx xxx kohustuste täitmisel kasutatud juriidilistele isikutele (nt haldus- ja hooldusettevõtted), kuid seda ainult juhul, kui kahju tekitamine on seotud kindlustatud kinnisasja, ehitise või ehitise osa valdamise ja haldamisega ning kindlustatud isikul on tekkinud seadusjärgne vastutus. Kindlustuskaitse kehtib ainult eeldusel, et nõue esitatakse kindlustatud isiku vastu.

34.4. Kahju tekitamine peab olema põhjuslikus seoses kinnisasja, ehitise või ehitise osa valdamisega ja haldamisega (nt jää kukkumine katuselt, reklaamtahvli kukkumine, hooldamata libe tee). Kindlustuskaitse ei laiene kindlustatud isiku muu majandustegevusega seotud nõuetele.

34.5. Kõik ühest ja samast põhjusest või sündmusest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustusjuhtumiks. Kindlustusjuhtumi toimumise ajaks loetakse esimese sündmuse toimumise aega.

35. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

35.1. Omavastutuskindlustus

Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse summat. Xxx

kahjusumma on omavastutuse summast väiksem, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

35.2. Kindlustatud isiku valduses xxxx xxxx

Kindlustuskaitse laieneb kindlustatud isiku valduses oleva kolmanda isiku vallasvara kahjustamisest tulenevatele nõuetele, kuid seda ainult juhul, kui nimetatud kahju tekitamine on põhjuslikus seoses kinnisasja, ehitise või ehitise osa valdamisega ja

haldamisega. Hüvitamisele ei kuulu nõuded, mis tulenevad vara vargusest, kadumisest või röövimisest. Kindlustuskaitse ei laiene varale, mida kindlustatud isik kasutab oma majandustegevuses (tööriistad, sõidukid, tehnika vms).

36. Kindlustuslepingu kehtivus

36.1. Kahju hüvitamisel lähtutakse sündmuse toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, kindlustussummast ja omavastutusest.

36.2. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi.

36.3. Kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi korral laieneb kindlustuskaitse nõuetele, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kokkulepitud aja jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud kahju on tekitatud kindlustusperioodi jooksul.

36.4. Juhul, kui nõuetest teatamise pikendatud perioodis pole eraldi kokku lepitud, laieneb kindlustuskaitse nõuetele, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu ühe aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist.

37. Kindlustussumma

37.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokkulepitud summa, mis on kõigi kindlustuslepingu alusel väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir.

37.2. Lisaks võib kokku leppida üksikjuhtumi hüvitispiiri, mis on suurim võimalik kindlustushüvitis kõikide ühest ja samast kahju tekitamisest tulenevate nõuete korral. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks kindlustussummaga.

37.3. Kindlustussumma väheneb sama kindlustuslepingu alusel väljamakstud kindlustushüvitise võrra.

37.4. Kindlustussumma taastamiseks on võimalik sõlmida lisaleping.

38. Omavastutus

38.1. Omavastutus on kokkulepitud summa, mille võrra vähendatakse kindlustusandja makstavat hüvitist. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

38.2. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes arvestatakse omavastutust xxxx esimese väljamakstava kindlustushüvitise korral.

38.3. Õigusabikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti.

39. Kindlustushüvitis ja õigusabikulu

39.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse kindlustusvõtjale välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja/või vajalike õigusabikulude hüvitamiseks.

39.2. Hüvitamisele kuulub:

39.2.1. kannatanu asja väärtuse vähenemine, mis tuleneb asja hävimisest või kahjustumisest;

39.2.2. kannatanu ravikulud, ajutisest töövõimetusest tulenev kahju, püsivast töövõimetusest tulenev kahju, matusekulud, ülalpidamispension jms.

39.3. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud nõude suurusega ja üksikjuhtumi hüvitispiiriga.

39.4. Õigusabikulud käesolevate tingimuste mõistes on kindlustatud isiku õigusabi-, ekspertiisi- ja kohtukulud sündmusega seotud nõuete menetlemisel.

39.5. Õigusabikulud hüvitatakse juhul, kui need on vajalikud nõude tõrjumiseks ja kindlustatud isiku õiguste kaitseks.

39.6. Hüvitamisele ei kuulu õigusabikulud, mis on seotud nõuetega, mille hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud (nt mittevaralise kahju nõue, leppetrahvi või viivisega seotud nõue).

39.7. Hüvitamisele kuuluvad ainult ERGO-ga enne kooskõlastatud õigusabikulud.

40. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

40.1. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustusjuhtumi toimumine, samuti teatama nõudest, mille kahjustatud isik on kindlustatud isiku vastu esitanud. Kindlustusvõtja peab asjaolust või nõude esitamisest teatama ühe nädala jooksul pärast xxxx, xxx ta sai asjaolust või nõude esitamisest teada.

40.2. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata teatama ERGO-le kindlustatud isiku suhtes kindlustusandja vastutust põhjustada võiva kohtu- või muu menetluse algatamisest või asjaolust, mis võib olla aluseks kindlustatud isiku vastu nõude esitamisele.

40.3. Kindlustusvõtja peab tegema kõik endast oleneva, et säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta, ning võtma viivitamata tarvitusele abinõud edasise kahju tekkimise või olemasoleva kahju suurenemise ärahoidmiseks.

40.4. Kindlustusandja on kohustatud pärast kindlustatud isiku vastu esitatud nõude või käesolevate tingimuste punktis 40.1 toodud asjaolude kohta avalduse saamist alustama viivitamata nõude käsitlemist.

40.5. Kindlustusandja on kohustatud koguma ja selgitama kõik asjasse puutuvad olulised asjaolud ning kindlustusvõtja on kohustatud esitama kõik vajalikud andmed ja tõendid kahju toimumise ja suuruse tuvastamiseks.

41. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted

41.1. ERGO teeb kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist. Kui on alustatud kriminaalasi või väärteomenetlus, on ERGO-l õigus otsuse tegemist edasi lükata kuni kahtlusalusele süüdistuse esitamiseni või vastava menetluse lõpetamise või peatamise otsuse kättesaamiseni.

41.2. ERGO maksab kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja kahe nädala jooksul pärast xxxx, xxx ta on kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõendatuks lugenud, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga.

41.3. Kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõudest on mingi osa tõendamata, hüvitab ERGO xxxx tõendatud osa nõudest.

41.4. Kui kindlustatud isik on jõudnud nõude esitajaga kokkuleppele või juba hüvitanud nõude või selle osa, ei ole ERGO-l hüvitamiskohustust, kui nõude tegelik suurus ei ole tõendatud või kindlustatud isiku hüvitamiskohustus on vaieldav.

41.5. Kindlustatud isiku osa- või solidaarvastutuse korral hüvitab ERGO xxxx xxxxx osa nõudest, mille eest kindlustatud isik on käesolevate vastutuskindlustuse tingimuste järgi vastutav.

42. Välistused

42.1. ERGO ei hüvita nõudeid:

42.1.1. mis põhinevad saamata jäänud tulul või tulenevad mittevaralisest kahjust;

42.1.2. mis tulenevad käsundita asjaajamisest;

42.1.3. mida esitavad xxx xx sama kindlustuslepinguga kaetud isikud üksteisele;

42.1.4. mis tulenevad kindlustatud isiku lepingulisest vastutusest või lepinguga võetud kohustusest (k.a kirjalikud xx xxxx viisil antud garantiid), v.a juhul, kui kahju hüvitamise kohustus tekiks ka xxxx lepinguta;

42.1.5. mis tulenevad kindlustatud isiku poolt teenuse osutamata jätmisest või mittenõuetekohasest osutamisest (nt lepingutasu tagastamise nõue), ega kulusid, mida tuleb kanda selleks, et mittenõuetekohaselt tehtud tööd parandada või ümber teha;

42.1.6. mis tulenevad kindlustatud isiku tegevusest majandusüksuse xxxx või ametnikuna, k.a juhatuse liikme vastutus;

42.1.7. mille on esitanud isik, mida/keda kindlustusvõtja või kindlustatud isik otseselt või kaudselt omab, juhib või mis/kes omab, juhib kindlustusvõtjat või kindlustatud isikut;

42.1.8. mis tulenevad erialase teenuse (konsultatsioonid, kalkulatsioonid, uuringud, hinnangud, projekteerimine, planeerimine, õigusabi-, raamatupidamis-, meditsiiniteenused jms) osutamise tagajärjel põhjustatud kahjudest (erialane vastutus);

42.1.9. seoses kahjudega, mis kuuluvad hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse või muu kohustusliku kindlustuse alusel;

42.1.10. mis tulenevad tootjavastutusest;

42.1.11. mis tulenevad kindlustatud isiku valduses, kasutuses, hoiul oleva või tema xxxx töötlemisel, remondis jms xxxxx xxxxx, sh dokumentide või andmekandjate kahjustumisest, hävimisest, kadumisest, varastamisest või röövimisest;

42.1.12. mis tulenevad kindlustatud isikule kuuluva, tema poolt liisitud, laenatud, üüritud või juhitud maa-, vee- või õhusõidukiga põhjustatud kahjudest;

42.1.13. mis tulenevad mis tahes sõiduki või haagise laadimistöödest;

42.1.14. mis tulenevad lõhkeaine või tulirelva kasutamise või käitlemise tagajärjel põhjustatud kahjudest;

42.1.15. mis tulenevad mis tahes aine kiirguslikkusest, toksilisusest või plahvatusohtlikkusest põhjustatud kahjudest;

42.1.16. mis on seotud prügilaga või jäätmekäitluskeskusega;

42.1.17. mis tulenevad toksilises, alkoholi-, narko- või xxxx joobes sooritatud tegevusest põhjustatud kahjudest;

42.1.18. mis on seotud vääramatust jõust põhjustatud kahjuga;

42.1.19. mis tulenevad kindlustusvõtjale mõistetud seadusjärgsetest trahvidest, intressidest, viivistest ning muudest kahjule lisanduvatest karistustest;

42.1.20. mis tulenevad asbestist, hallitusseenest või majavammist põhjustatud kahjudest;

42.1.21. mis tulenevad elektromagnetväljast põhjustatud kahjudest;

42.1.22. mis tulenevad dioksiinidest või furaanidest põhjustatud kahjudest;

42.1.23. mis tulenevad bakteriaalsest, viiruslikust või nakkushaigusest, näiteks AIDS, hepatiit;

42.1.24. mis tulenevad ehitustegevuse tagajärjel põhjustatud kahjudest;

42.1.25. mis on seotud lammutustöödega;

42.1.26. mis tulenevad mis tahes keskkonnakahjudest.

43. Soodustatud isik

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata. ERGO maksab kindlustushüvitise alati kindlustusvõtjale.

TÖÖANDJA VASTUTUSKINDLUSTUS

44. Kindlustusjuhtum

44.1. Kindlustusjuhtum on kindlustusperioodil töötajaga toimunud tööõnnetus või kindlustusperioodil diagnoositud kutsehaigus (edaspidi sündmus), mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus.

44.2. Tööõnnetuse ja kutsehaiguse määratlemisel on aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

44.3. Ühest ja samast sündmusest tulenev kahju loetakse üheks kindlustusjuhtumiks.

45. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

45.1. Omavastutuskindlustus

Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse summat. Xxx

kahjusumma on omavastutuse summast väiksem, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

45.2. Välislähetus (kogu maailm)

Kindlustuskaitse laieneb töötajate välislähetusele kogu maailmas.

46. Töötaja

Töötaja on isik, kes töötab kindlustatud isiku juures töö- või teenistuslepingu alusel. Käesolevate tingimuste tähenduses võrdsustatakse töötajaga ka renditöötaja, praktikant, prokurist ja juhatuse liige.

47. Kindlustuslepingu kehtivus

47.1. Kahju hüvitamisel lähtub kindlustusandja kindlustusjuhtumi ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, kindlustussummast ja omavastutusest.

47.2. Kindlustusleping kehtib nende kahjude kohta, mille põhjustanud sündmus on toimunud kindlustuslepingus määratletud kindlustusterritooriumil. Kui kindlustuslepingus ei ole kindlustusterritooriumi märgitud, on kindlustusterritooriumiks Eesti Vabariik. Kui kindlustatud isiku töötaja töötab välisriigis, on kindlustusandja vastutus piiratud Eesti Vabariigi õigusega sätestatud ulatuses ja tingimustel.

47.3. Kindlustuslepingu poolte kokkuleppel on võimalik laiendada kindlustuskaitset töötajate viibimisele töölähetuses väljaspool kindlustusterritooriumi.

47.4. Kui tööandja ja töötaja vahelisele õigussuhtele kohaldatakse muu riigi õigust, ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada rohkem, kui samasugustel asjaoludel oleks kohustus hüvitada Eesti Vabariigi õigusaktide alusel.

47.5. Kindlustuskaitse laieneb nõuetele, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kolme aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist.

48. Kindlustussumma

48.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokkulepitud summa, mis on kõigi kindlustuslepingu alusel väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir.

48.2. Lisaks võib kokku leppida üksikjuhtumi hüvitispiiri, mis on suurim võimalik kindlustushüvitis kõikide ühest ja samast sündmusest tulenevate nõuete korral. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks kindlustussummaga.

48.3. Kindlustussumma väheneb sama kindlustuslepingu alusel väljamakstud kindlustushüvitise võrra.

49. Omavastutus

49.1. Omavastutus on kokkulepitud summa, mille võrra vähendatakse kindlustusandja makstavat hüvitist. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

49.2. Ühest ja samast sündmusest tulenevate nõuete suhtes arvestatakse omavastutust xxxx esimese väljamakstava kindlustushüvitise korral.

49.3. Õigusabikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti.

50. Kindlustushüvitis ja õigusabikulu

50.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse kindlustusvõtjale välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja/või vajalike õigusabikulude hüvitamiseks.

50.2. Õigusabikulud käesolevate tingimuste mõistes on kindlustatud isiku õigusabi-, ekspertiisi- ja kohtukulud sündmusega seotud nõuete menetlemisel.

50.3. Õigusabikulud hüvitatakse juhul, kui need on vajalikud nõude tõrjumiseks ja kindlustatud isiku õiguste kaitseks.

50.4. Hüvitamisele ei kuulu õigusabikulud, mis on seotud nõuetega, mille hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud (nt mittevaralise kahju nõue, leppetrahvi või viivisega seotud nõue).

50.5. Hüvitamisele kuuluvad ainult ERGO-ga enne kooskõlastatud õigusabikulud.

51. Kindlustusandja teavitamine

51.1. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustusjuhtumi toimumine, samuti teatama nõudest, mille kahjustatud isik on kindlustatud isiku vastu esitanud. Kindlustusvõtja peab asjaolust või nõude esitamisest teatama ühe nädala jooksul pärast xxxx, xxx kindlustusvõtja või kindlustatud isik sai asjaolust või nõude esitamisest teada.

51.2. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata teatama ERGO-le kindlustatud isiku suhtes algatatud kohtu- või muust menetlusest, mis võib põhjustada kindlustusandja vastutust, või asjaolust, mille alusel võidakse esitada nõue kindlustatud isiku vastu.

52. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

52.1. Kahjujuhtumi korral on kindlustusvõtja kohustatud:

52.1.1. registreerima tööõnnetuse või kutsehaiguse Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ning täitma kõiki õigusaktidest tulenevaid teatamiskohustusi;

52.1.2. tegema kõik endast oleneva tööõnnetuse või kutsehaiguse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks.

52.2. Kui kindlustusvõtja ei ole täitnud eelnimetatud kohustusi ja kohustuste täitmata jätmine on põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumise põhjuste ja asjaolude väljaselgitamise või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse tuvastamisega, on kindlustusandjal õigus hüvitist vähendada või hüvitise maksmisest keelduda.

53. Välistused

53.1. ERGO ei hüvita:

53.1.1. kahju, mis on tekitatud tahtlikult või xxxxx hooletuse tõttu;

53.1.2. kahju, mis on seotud käsundita asjaajamisega;

53.1.3. nõudeid, mis tulenevad mittevaralisest kahjust;

53.1.4. saamata jäänud tulu, v.a isikukahjuga seotud saamata jäänud tulu;

53.1.5. seadusjärgseid rahalisi karistusi, rahatrahve, intresse, viiviseid jms;

53.1.6. kahjule lisanduvaid leppetrahve ega muid lepinguga võetud lisakohustusi (nt viivis);

53.1.7. xxx xx sama kindlustuslepinguga kaetud isikute omavahelisi nõudeid;

53.1.8. kahju, mille on põhjustanud toksilises, alkoholi-, narko- või xxxx joobes sooritatud tegevus;

53.1.9. kahju, mis on seotud töötaja töötamisega või mis tahes muul põhjusel viibimisega piirkonnas, kus käib sõda või toimub invasioon, on sõjaseisukord, streik, massirahutus, kõrge kuritegevuse tase või kõrge terrorismioht;

53.1.10. xxxxx, mis on põhjustatud vääramatust jõust;

53.1.11. kahju, mis on põhjustatud pliist või asbestist;

53.1.12. kahju, mis on põhjustatud ränist või räniühenditest, k.a ränitolmust;

53.1.13. nõudeid, mis tulenevad tubakast või tubakatoodetest põhjustatud kahjust;

53.1.14. nõudeid, mis tulenevad elektromagnetväljast põhjustatud kahjust;

53.1.15. nõudeid, mis tulenevad mis tahes seente, k.a hallitusseen, või nende toodetud või neist eraldunud mis tahes mükotoksiinide, eoste, seeneniidistiku või selle osade jms põhjustatud kahjust;

53.1.16. nõudeid, mis tulenevad bakteriaalsest, viiruslikust või nakkushaigusest, näiteks AIDS, hepatiit;

53.1.17. nõudeid, mis on otseselt või kaudselt seotud verepankadega või mis tulenevad verest või veretoodetest põhjustatud kahjust;

53.1.18. kahju, mis on põhjustatud ravimitest;

53.1.19. nõudeid, mis tulenevad dietüülstilbestroolist (DES), uureaformaldehüüdist (UF), dioksiinidest või furaanidest põhjustatud kahjust;

53.1.20. nõudeid, mis tulenevad transmissiivsest spongiformsest entsefalopaatiast (TSE), sh veiste spongiformsest entsefalopaatiast (BSE) või Creutzfeldti-Xxxxxx tõvest (CJD);

53.1.21. kahju, mis kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse või muu kohustusliku kindlustuse alusel.

54. Soodustatud isik

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata. ERGO maksab kindlustushüvitise alati kindlustusvõtjale.

ÜLDVASTUTUSKINDLUSTUS

55. Kindlustusjuhtum

55.1. Kindlustatud on kindlustatud isiku poolne õigusvastane kahju tekitamine kolmandale isikule (edaspidi sündmus), mille tagajärjel on kindlustatud isikul tekkinud seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. Kindlustuskaitse ei laiene kindlustatud isiku lepingulistele kohustustele (nt teenuse osutamisest tulenev vastutus), v.a juhul, xxx xxxxxx kahju hüvitamise kohustus tekiks ka xxxx sõlmitud lepinguta. Kindlustusjuhtum peab olema toimunud kindlustusperioodi jooksul.

55.2. Kindlustuskaitse laieneb kõigile kindlustatud isiku alluvuses ja/või ülesandel töötavatele füüsilistele isikutele, keda kasutatakse majandustegevuses tööülesannete täitmiseks.

55.3. Kindlustuskaitse ei laiene kahjule, mille on kindlustatud majandustegevuse raames kasutatav teine isik tekitanud kolmandale isikule, v.a juhul, kui kahju hüvitamises on eraldi kokku lepitud.

55.4. Kahju tekitamine peab olema põhjuslikus seoses kindlustuslepingus märgitud kindlustatud majandustegevusega.

55.5. Kõik ühest ja samast põhjusest või sündmusest tulenevad nõuded loetakse üheks kindlustusjuhtumiks. Kindlustusjuhtumi toimumise ajaks loetakse esimese sündmuse toimumise aega.

56. Lisakindlustuskaitsed

Lisakindlustuskaitse kehtib xxxx juhul, xxx xxxxxx on poliisil eraldi kokku lepitud, sh on kokku lepitud võimalik hüvitispiir kindlustusjuhtumi kohta.

56.1. Omavastutuskindlustus

Hüvitatakse ka kokkulepitud omavastutuse osa juhul, kui kahjusumma ületab poliisil fikseeritud omavastutuse summat. Xxx

kahjusumma on omavastutuse summast väiksem, siis omavastutuskindlustus ei rakendu.

56.2. Kindlustatud isiku halduses ja valduses xxxx xxxx

Kindlustuskaitse laieneb kindlustatud isiku halduses ja/või valduses oleva kolmanda isiku vallasvara kahjustamisest tulenevatele nõuetele, kuid seda ainult juhul, kui nimetatud kahju on tekitanud kindlustatud isik kindlustatud tegevusala raames. Kindlustuskaitse kehtib eeldusel, et vara hoitakse piiratud ligipääsuga ja valvataval territooriumil. Hüvitamisele ei kuulu nõuded, mis tulenevad vara vargusest, kadumisest või röövimisest. Kindlustuskaitse ei laiene varale, mida kindlustatud isik kasutab oma majandustegevuses (tööriistad, sõidukid, tehnika vms).

56.3. Alltöövõtjad

Kindlustuskaitse laieneb nõuetele, mille on põhjustanud alltöövõtja, keda kindlustatud isik on kasutanud kohustuste täitmisel. Kindlustuskaitse laieneb alltöövõtja puhul üksnes nendele nõuetele, mis on seotud kindlustatud isiku poliisil märgitud tegevusega eeldusel, et kindlustatud isiku ja alltöövõtja vahel on sõlmitud tööde tegemiseks töövõtuleping, ega laiene nõuetele, mis on seotud alltöövõtja iseseisva tegevusega või tegevusega mõne muu isiku kasuks. Kindlustuskaitse kehtib ainult eeldusel, et nõue esitatakse kindlustatud isiku vastu.

Kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti, ei loeta alltöövõtjaid käesoleva lisakindlustuskaitse raames kindlustatud isikuteks ning ERGO-l on hüvitise maksmise korral õigus esitada kahju põhjustanud isiku vastu regressinõue hüvitatud kahju ulatuses.

57. Kindlustuslepingu kehtivus

57.1. Kahju hüvitamisel lähtutakse sündmuse toimumise ajal kehtinud kindlustuslepingu tingimustest, kindlustussummast ja omavastutusest.

57.2. Kindlustuslepingu pooled võivad kindlustuslepingu sõlmimisel kokku leppida kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi.

57.3. Kindlustatud isiku vastu esitatud nõuetest teatamise pikendatud perioodi korral laieneb kindlustuskaitse nõuetele, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu kokkulepitud aja jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid mille aluseks olnud kahju on tekitatud kindlustusperioodi jooksul.

57.4. Juhul, kui nõuetest teatamise pikendatud perioodis pole eraldi kokku lepitud, laieneb kindlustuskaitse nõuetele, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu ühe aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist.

57.5. Kui kindlustuslepingus ei ole märgitud muud kindlustusterritooriumi, kehtib kindlustusleping nende kahjude kohta, mis on tekkinud Eesti Vabariigi piires.

58. Kindlustussumma

58.1. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokkulepitud summa, mis on kõigi kindlustuslepingu alusel väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir.

58.2. Lisaks võib kokku leppida üksikjuhtumi hüvitispiiri, mis on suurim võimalik kindlustushüvitis kõikide ühest ja samast kahju tekitamisest tulenevate nõuete korral. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks kindlustussummaga.

58.3. Kindlustussumma väheneb sama kindlustuslepingu alusel väljamakstud kindlustushüvitise võrra.

58.4. Kindlustussumma taastamiseks on võimalik sõlmida lisaleping.

59. Omavastutus

59.1. Omavastutus on kokkulepitud summa, mille võrra vähendatakse kindlustusandja makstavat hüvitist. Omavastutust kohaldatakse iga kindlustusjuhtumi korral, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

59.2. Ühest ja samast kindlustusjuhtumist tulenevate nõuete suhtes arvestatakse omavastutust xxxx esimese väljamakstava kindlustushüvitise korral.

59.3. Õigusabikulude suhtes omavastutust ei rakendata, v.a juhul, kui on kokku lepitud teisiti.

60. Kindlustushüvitis ja õigusabikulu

60.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse kindlustusvõtjale välja kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju ja/või vajalike õigusabikulude hüvitamiseks.

60.2. Hüvitamisele kuulub:

60.2.1. kannatanu asja väärtuse vähenemine, mis tuleneb asja hävimisest või kahjustumisest;

60.2.2. kannatanu ravikulud, ajutisest töövõimetusest tulenev kahju, püsivast töövõimetusest tulenev kahju, matusekulud, ülalpidamispension jms.

60.3. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on piiratud nõude suurusega ja üksikjuhtumi hüvitispiiriga.

60.4. Õigusabikulud käesolevate tingimuste mõistes on kindlustatud isiku õigusabi-, ekspertiisi- ja kohtukulud sündmusega seotud nõuete menetlemisel.

60.5. Õigusabikulud hüvitatakse juhul, kui need on vajalikud nõude tõrjumiseks ja kindlustatud isiku õiguste kaitseks.

60.6. Hüvitamisele ei kuulu õigusabikulud, mis on seotud nõuetega, mille hüvitamine on kindlustustingimustega välistatud (nt mittevaralise kahju nõue, leppetrahvi või viivisega seotud nõue).

60.7. Hüvitamisele kuuluvad ainult ERGO-ga enne kooskõlastatud õigusabikulud.

61. Tegutsemine kahjujuhtumi korral

61.1. Kindlustusvõtja on kohustatud teatama ERGO-le asjaolust, mille tagajärjeks võib olla kindlustusjuhtumi toimumine, samuti teatama nõudest, mille kahjustatud isik on kindlustatud isiku vastu esitanud. Kindlustusvõtja peab asjaolust või nõude esitamisest teatama ühe nädala jooksul pärast xxxx, xxx ta sai asjaolust või nõude esitamisest teada.

61.2. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamata teatama ERGO-le kindlustatud isiku suhtes kindlustusandja vastutust põhjustada võiva kohtu- või muu menetluse algatamisest või asjaolust, mis võib olla aluseks kindlustatud isiku vastu nõude esitamisele.

61.3. Kindlustusvõtja peab tegema kõik endast oleneva, et säiliksid tõendid kahju toimumise asjaolude kohta, ning võtma viivitamata tarvitusele abinõud edasise kahju tekkimise või olemasoleva kahju suurenemise ärahoidmiseks.

61.4. Pärast kindlustatud isiku vastu esitatud nõude või käesolevate tingimuste punktis 61.1 toodud asjaolude kohta avalduse saamist peab ERGO viivitamata alustama nõude käsitlemist.

61.5. ERGO on kohustatud koguma ja selgitama kõik asjasse puutuvad olulised asjaolud ning kindlustusvõtja on kohustatud esitama kõik vajalikud andmed ja tõendid kahju toimumise ja suuruse tuvastamiseks.

62. Hüvitamise xxxx xx põhimõtted

62.1. ERGO teeb kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist ning kahju suuruse ja tekkimise asjaolude kindlakstegemist. Kui on alustatud kriminaalasi või väärteomenetlus, on ERGO-l õigus otsuse tegemist edasi lükata kuni kahtlusalusele süüdistuse esitamiseni või vastava menetluse lõpetamise või peatamise otsuse kättesaamiseni.

62.2. ERGO maksab kindlustushüvitise kindlustusvõtjale välja kahe nädala jooksul pärast xxxx, xxx ta on kindlustatud isiku vastu esitatud nõude tõendatuks lugenud, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtulahendi, nõude tunnustamise või kompromissilepinguga.

62.3. Kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõudest on mingi osa tõendamata, hüvitab ERGO xxxx tõendatud osa nõudest.

62.4. Kui kindlustatud isik on jõudnud nõude esitajaga kokkuleppele või juba hüvitanud nõude või selle osa, ei ole ERGO-l hüvitamiskohustust, kui nõude tegelik suurus ei ole tõendatud või kindlustatud isiku hüvitamiskohustus on vaieldav.

62.5. Kindlustatud isiku osa- või solidaarvastutuse korral hüvitab ERGO xxxx xxxxx osa nõudest, mille eest kindlustatud isik on käesolevate vastutuskindlustuse tingimuste järgi vastutav.

63. Välistused

63.1. ERGO ei hüvita nõudeid:

63.1.1. mis põhinevad saamata jäänud tulul või tulenevad mittevaralisest kahjust;

63.1.2. mis tulenevad tasu avalikust lubamisest või konkursist;

63.1.3. mis tulenevad asja ettenäitamisest, käsundita asjaajamisest või alusetust rikastumisest;

63.1.4. mis tulenevad kindlustatud isiku lepingulisest vastutusest või lepinguga võetud kohustusest (k.a kirjalikud xx xxxx viisil antud garantiid), v.a juhul, kui kahju hüvitamise kohustus tekiks ka xxxx lepinguta;

63.1.5. mida esitavad xxx xx sama kindlustuslepinguga kaetud isikud üksteisele;

63.1.6. mis tulenevad kindlustatud isiku tegevusest majandusüksuse xxxx või ametnikuna, k.a juhatuse liikme vastutus;

63.1.7. mille on esitanud isik, mida/keda kindlustusvõtja või kindlustatud isik otseselt või kaudselt omab, juhib või mis/kes omab, juhib kindlustusvõtjat või kindlustatud isikut;

63.1.8. mis tulenevad erialase teenuse (konsultatsioonid, kalkulatsioonid, uuringud, hinnangud, projekteerimine, planeerimine, õigusabi-, raamatupidamis-, meditsiiniteenused jms) osutamise tagajärjel põhjustatud kahjudest (erialane vastutus);

63.1.9. mis kuuluvad hüvitamisele pensioni- või muu sotsiaalkindlustuse korras;

63.1.10. seoses kahjudega, mis kuuluvad hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse või muu kohustusliku kindlustuse alusel;

63.1.11. mis tulenevad tootjavastutusest;

63.1.12. mis tulenevad kindlustatud isiku poolt teenuse osutamata jätmisest või mittenõuetekohasest osutamisest (nt lepingutasu tagastamise nõue), ega kulusid, mida tuleb kanda selleks, et mittenõuetekohaselt tehtud tööd parandada või ümber teha;

63.1.13. mis tulenevad toksilises, alkoholi-, narko- või xxxx joobes sooritatud tegevusest põhjustatud kahjudest;

63.1.14. mis tulenevad kindlustatud isikule mõistetud seadusjärgsetest trahvidest, intressidest, viivistest ning muudest kahjule lisanduvatest karistustest;

63.1.15. mis tulenevad kindlustatud isiku poolt patendi- või autoriõiguse või kaubamärkide kasutamist reguleeriva normatiivakti rikkumisest;

63.1.16. mis on seotud vääramatust jõust põhjustatud kahjuga;

63.1.17. mis tulenevad lõhkeaine või tulirelva kasutamise või käitlemise tagajärjel põhjustatud kahjudest;

63.1.18. mis tulenevad mis tahes aine kiirguslikkusest, toksilisusest või plahvatusohtlikkusest põhjustatud kahjudest;

63.1.19. mis tulenevad asbestist, hallitusseenest või majavammist põhjustatud kahjudest;

63.1.20. mis tulenevad elektromagnetväljast põhjustatud kahjudest;

63.1.21. mis tulenevad bakteriaalsest, viiruslikust või nakkushaigusest, näiteks AIDS, hepatiit;

63.1.22. mis tulenevad dietüülstilbestroolist (DES), dioksiinidest või furaanidest põhjustatud kahjudest;

63.1.23. mis tulenevad kindlustatud isiku valduses, kasutuses, hoiul oleva või tema xxxx töötlemisel, remondis jms xxxxx xxxxx, sh dokumentide või andmekandjate kahjustumisest, hävimisest, kadumisest, varastamisest või röövimisest;

63.1.24. mis tulenevad kindlustatud isikule kuuluva, tema poolt liisitud, laenatud, üüritud või juhitud maa-, vee- või õhusõidukiga põhjustatud kahjudest;

63.1.25. mis tulenevad mis tahes sõiduki või haagise laadimistöödest;

63.1.26. mis on seotud veealuste töödega;

63.1.27. mis tulenevad maa-aluste kaablite, torujuhtmete või muude maa-aluste objektide kahjustamisest;

63.1.28. mis tulenevad elektrienergia edastamise või vee- või gaasivarustuse katkemise tagajärjel tekkinud kahjust;

63.1.29. mis tulenevad vibratsioonist või toestuselementide eemaldamisest või nõrgestamisest põhjustatud kahjudest;

63.1.30. mis tulenevad ehitiste lammutamisega seotud mis tahes kahjudest;

63.1.31. mis on seotud kaevanduste, tunnelite, sildade ja viaduktidega;

63.1.32. mis on seotud raudteeveeremi, trammi ja köisraudtee kasutamisega;

63.1.33. mis on seotud õhu- ja veesõidukite kasutamise, ehitamise, xxxxxxx, hoolduse või muul viisil teenindamisega;

63.1.34. mis on seotud lennuväljade (k.a lennujaam ja muud lennuvälja juurde kuuluvad ehitised) ja lennujuhtimiskeskustega;

63.1.35. mis on seotud xxxxxx- xx vesiehitistega, xx xxxx, muulid, tammid, veehoidlad, paisud;

63.1.36. mis on seotud elektrijaamadega, sh hüdroelektrijaamad, tuumaelektrijaamad, tuulepargid;

63.1.37. mis on seotud nafta- või gaasiplatvormide ja nafta- või gaasipuurtornidega;

63.1.38. mis tulenevad raudteeveeremile või raudteeinfrastruktuurile põhjustatud kahjudest;

63.1.39. mis on seotud prügilaga või jäätmekäitluskeskusega;

63.1.40. mis on seotud mis tahes tegevusega või teenuse osutamisega internetis;

63.1.41. mis tulenevad mis tahes keskkonnakahjust.

64. Soodustatud isik

Vastutuskindlustuse puhul soodustatud isikut ei määrata. ERGO maksab kindlustushüvitise alati kindlustusvõtjale.

Document Metadata

Table of Contents

ERGO ETTEVÕTTEKINDLUSTUSE TINGIMUSED

Document Metadata