SISUKORD

Klubide litsentseerimise kord osalemiseks Eesti meistrivõistluste Premium, Esi- ja naiste Meistriliigas on kehtestatud Eesti Jalgpalli Liidu (edaspidi EJL) põhikirja alusel.

EJL Põhikirja artikli 11 punkt 2 alusel korraldab EJL klubide litsentseerimist EJL liikmetele, xxxxx võistkond soovib osaleda UEFA klubide võistlustel või Eesti meistrivõistluste Meistri- ja Esiliigas või xxxxx naiskond soovib osaleda Eesti meistrivõistlustel naiste Meistriliigas (edaspidi Võistlustel).

Klubi peab EJL-ilt taotlema ja saama litsentsi osalemiseks Eesti meistrivõistluste Premium liigas, Esiliigas, sh Esiliigas B ja/või naiste Meistriliigas, mida reguleerib käesolev Klubide litsentseerimise kord osalemiseks Eesti meistrivõistluste Premium, Esi- ja naiste Meistriliigas (edaspidi Kord). Eraldi litsents tuleb taotleda xx xxxxx osalemiseks UEFA klubivõistlusel, mida reguleerib Klubide litsentseerimise kord UEFA klubivõistlusteks.

I ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 – Reguleerimisala

1.1. Korraga reguleeritakse klubide litsentseerimist osalemiseks Võistlustel (edaspidi litsentseerimine).

1.2. EJL poolt väljastatavat litsentsi (edaspidi Litsents) peavad taotlema klubid, kes kvalifitseeruvad Premium või Esiliigasse sportlike tulemuste põhjal Eesti jalgpalli meistrivõistluste Premium, Esiliiga või Teise liiga kaudu või naiste Meistriliigasse sportlike tulemuste põhjal Eesti naiste meistrivõistluste Meistri- või Esiliiga kaudu.

1.3. Korraga reguleeritakse litsentsi taotlevate süsteemi osaliste õigusi, kohustusi ja ülesandeid ning selles määratletakse eeskätt:

a) miinimumnõuded, mida EJL peab täitma, et tegutseda klubide litsentseerijana;

b) litsentsitaotleja ja litsents Eesti meistrivõistluse Premium, Esiliigas ja/või Meistriliigas osalemiseks;

c) minimaalsed juriidilised, infrastruktuuri-, sportlikud-, personali- ja administratiiv ning finantskriteeriumid, mida klubi peab täitma, et saada litsents.

Artikkel 2 – Eesmärgid

2.1. Klubide litsentseerimissüsteemi eesmärgid on:

a) kõigi jalgpalliga seotud valdkondade pidev arendamine ning klubi noormängijate treenimise ja nende eest hoolitsemise jätkuv tähtsustamine;

b) klubide pädeva juhtimise ja organiseerituse tagamine;

c) klubide infrastruktuuri kohandamine nii, et mängijate, pealtvaatajate ja meedia- esindajate jaoks oleksid olemas sobivad, hästivarustatud ja turvalised rajatised;

d) Eesti meistrivõistluste ausa ja ladusa toimimise tagamine;

e) klubide juriidiliste-, infrastruktuuri-, sportlike-, personali ja administratiiv- ning finantskriteeriumitel põhinevate andmete võrdlemise arendamine Eestis.

2.2. Oluliseks eesmärgiks on ka finantsalase ausa mängu põhimõtete tagamine kohalikel võistlustel, eelkõige:

a) klubide majandusliku ja finantsvõimekuse parandamine nende läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamise kaudu;

b) võlausaldajate kaitse tähtsustamine litsentsitaotlejate õigeaegse kohustuste tagamise kaudu töötajate, Maksu- ja Tolliameti ja teiste klubide ees;

c) klubide finantside distsiplineeritud ja ratsionaalne majandamine;

d) klubide kasumipõhise käitumise juurutamine;

e) klubide vastutustundlik kulutamine pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks;

f) kohaliku klubijalgpalli elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamine.

Artikkel 3 – Mõisted

3.1 Korras on antud mõistetele järgmised definitsioonid:

Administreerimine	ehk saneerimine. Vabatahtlik või kohustuslik protsess, millega rakendatakse abinõude kompleks ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimisel oleva ettevõtte juhtimise võtab üle saneerimisnõustaja. Vabatahtliku saneerimise korral võib Poolte kokkuleppel olla saneerimisnõustajaks EJL.
Aruandekohustuslane	EJL liikmeks olev klubi ja/või selle jalgpallikool või isikute xxxxx, kes on välja toodud aruandekohustuslase ulatuses ning kes peab/peavad klubide litsentseerimise raames esitama EJL-le informatsiooni.
Aruande periood	Finantsaruande periood, mis lõppeb seaduses sätestatud ajal. Aruande periood ei pea olema üks (1) aasta.
Duubelvõistkond	Põhivõistkonnaga seotud madalama liiga võistkond. Duubelvõistkond võib olla sama klubi või mõne teise klubi võistkond, v.a kui duubelvõistkonna klubi on iseseisev EJL-i poolt litsentseeritav klubi. Kui põhivõistkond on välja pandud ühendklubina esindamaks regiooni tippjalgpallis ja see on sätestatud ühendklubi põhikirjas, võidakse lugeda ühte madalamas liigas mängivat asutajaklubi võistkonda põhivõistkonnaga sama klubi võistkonnaks. Üks võistkond tohib olla duubelvõistkonnaks xxxx ühele võistkonnale.
Eesti finantsaruandluse standard	Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ).
Eestis treenitud mängija ehk ETM	Mängija, kes on kas Eesti kodanik või mängija, kellel on määramata kodakondsus ja tal on Eestis välja antud välismaalase pass. Lisaks loetakse „Eestis treenitud mängijaks“ mängija, kes on sündinud Eestis või kes on mänginud Eesti jalgpalli meistrivõistlustel vähemalt seitse (7) hooaega, sõltumata tema rahvusest ja kodakondsusest. Mängija puhul, kes on Eesti jalgpalli meistrivõistlustele olnud üles antud pool hooaega (hooaja algusest kuni suvise ülesandmisperioodini või suvisest ülesandmisperioodist kuni hooaja lõpuni) läheb kõnealune pool hooaega arvesse juhul, kui mängija on selle perioodi jooksul osalenud vähemalt ühes Eesti jalgpalli meistrivõistluste xxxxxx.
Elukutseline jalgpallur	Xxxxxxx, kellel on litsentseeritud jalgpalliklubiga elukutselise jalgpalluri leping, mis vastab Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriva korra artiklis 9 toodud miinimumnõuetele ning xxxx xxxxx lepingu alusel tasustatakse jalgpallialaseks tegevuseks valmistumise või jalgpallialase tegevuse eest, ja kellele tasutakse tema jalgpallialase tegevuse eest enam kui ta sellele tegevusele kulutab.

	Elukutselise jalgpalluri staatus on ka mängijal, kes saab EJL-i noormängija arengustipendiumi.
ERIS	EJL-i registreerimise ja informatsiooni süsteem ehk ERIS on internetipõhine EJL-i andmebaas klubidele, mängijatele ja teistele jalgpallis tegutsevatele isikutele jalgpallialaste andmete ja õiguste (sh litsents) haldamiseks ning info andmiseks, vahetamiseks ja saamiseks.
ERIS-e peakasutaja	Klubisse registreeritud jalgpalli ametiisik, kellel on täielik teovõime ning õigus klubi nimel teha toiminguid, sõlmida klubi nimel siduvaid kokkuleppeid ning allkirjastada dokumente vastavalt Jalgpalli ametiisiku registreerimise ja litsentseerimise korrale. Käesoleva korra mõistes on ainult ERIS-e peakasutajal õigus esitada Litsentsirakenduse kaudu EJL-ile litsentseerimise dokumente ja informatsiooni.
FIFA	Fédération Internationale de Football Association ehk Rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon.
Hindamispäev	Vt litsentseerimisdokumentide esitamise tähtaeg.
Jooksev finantsinfo	Info klubi finantstegevuse xx xxxxx kohta perioodil, mis lõppeb meistrivõistlustel osalemise aastal.
Juhtkond	Juriidilise isiku poolt volitatud isikud, sh tegevjuht jt, kellel on otsene või kaudne kohustus planeerida, juhtida ja kontrollida juriidilise isiku tegevust.
Kaasatud osapooled	Mistahes füüsiline või juriidiline klubide litsentseerimisega seotud isik, sh EJL, litsentsitaotleja/ litsentseeritu ja üksikisikud, kes on klubide litsentseerimisega seotud nende organisatsioonide kaudu.
Kaitse kreeditoride eest	Protseduurid vastavalt seadusele või juhenditele, mille eesmärgiks on juriidilist isikut kaitsta kreeditoride eest, tagada maksejõuetu isiku jätkusuutlikkus. Protseduur hõlmab administreerimisprotsesse ning teisi maksejõuetuse menetlusi (mis võivad mõjutada kompromissi leidmist kreeditoridega, pankrotti või likvideerimist).
Klubi (jalgpalliklubi)	Eesti Vabariigis registreeritud mittetulundusühing, xxxxx põhitegevus on seotud jalgpalli arendamise, harrastajate koondamise, jalgpallivõistluste korraldamise jms jalgpallilise tegevusega; kes asub EJL-i territooriumil, mängib oma kodumängud Eestis; omab õigust klubi xxxx xx atribuutika kasutamiseks.
Kontroll	Õigus juhtida ettevõtte finants- ja tegevusstrateegiaid ettevõtte tegevusest kasu saamise eesmärgil. Kontroll võib olla omandatud jagatud osaluse, põhikirja või kokkuleppe alusel.
Kriteeriumid	Nõudmised, mida litsentsitaotlejal tuleb täita ja mis on jaotatud viide kategooriasse (juriidilised, infrastruktuuri, sportlikud, personali- ja administratiiv- ning finantskriteeriumid).
Klubis treenitud mängija ehk KTM	Mängija, kes olenemata vanusest, rahvusest ja kodakondsusest, alates hooaja algusest, mil ta sai 12-aastaseks kuni hooaja lõpuni, mil ta sai 23-aastaseks, on mänginud klubi eest või on olnud klubisse registreeritud vähemalt xxxx (3) hooaega. Kui mängija on laenul või kui ta antakse hooajaks xxxx xxxxx klubi võistkonda, siis laenul olemise või teise klubi võistkonna eest mängimise aeg läheb „klubis treenitud mängija“ aja arvestusse mõlemale klubile. Samuti loetakse „klubis treenitud mängijaks“ mängijat, kes on mistahes vanuses olnud klubisse registreeritud ja klubi võistkonda üles antud vähemalt seitse (7) hooaega, mis ei pea olema järjestikkused. Igal Premium, Esi- ja

	Esiliiga B klubil on juhendis toodud tingimustele õigus nimetada kuni kaks (2) nn kunstlikku KTM-i.
Kontsern	Emaettevõtja koos kõigi tütarettevõtjatega. Emaettevõtja on juriidiline isik, millel on üks või mitu tütarettevõtjat. Tütarettevõtja on juriidiline isik, sh selline juriidilise isiku õigusteta üksus nagu seltsing, mis on teise juriidilise isiku (emaettevõtja) kontrolli all.
Lisateave	Finantsteave, mis esitatakse litsentseerijale lisaks raamatupidamisaruannetele, kui andmete kajastamise ja raamatupidamise miinimumnõuded on täitmata. Lisateave tuleb koostada raamatupidamise sise-eeskirjade põhjal kooskõlas raamatupidamisaruannetega. Finantsteavet tuleb hankida allikatest, mis on raamatupidamise aastaaruannete koostamisel kasutatavate allikatega samalaadsed. Lisateabe hulgas avaldatavad andmed peavad kattuma raamatupidamisaruannetes kajastatavate andmetega või olema nendega kooskõlas.
Litsents	EJL poolt väljastatav sertifikaat, mis kinnitab kõikide kohustuslike miinimumkriteeriumite täitmist litsentseeritava xxxxx xx mis annab klubile õiguse osaleda Premium, Esiliiga ja/või naiste Meistriliiga võistlustel.
Litsentseerija	Organ, kes haldab litsentseerimissüsteemi ja väljastab litsentse. Eestis on litsentseerijaks Eesti Jalgpalli Liit.
Litsentseerimisdokumentide esitamise tähtaeg ehk hindamispäev	Kuupäev, milleks litsentsitaotlejad peavad litsentseerija nõudel esitama litsentsi saamiseks vajalikud dokumendid, allkirjastades litsentsirakenduses kriteeriumi paketi. Litsentseerimisdokumentide esitamise tähtajad on toodud põhiprotsessi ajakavas, mis on EJL-i kodulehel.
Litsentseeritav	Litsentsitaotleja, kellele on litsentseerija poolt väljastatud litsents.
Litsentsikaitsmise komisjon	Klubide litsentsikomisjoni ja tippjalgpallikomisjoni liikmetest koosnev komisjon, kes võtab vastu litsentsitaotleja esindaja ettekande klubi tegevusest ning teeb klubide litsentsikomisjonile ettepaneku litsentsiotsuse tegemiseks.
Litsentsihooaeg	Litsentsihooaeg algab litsentsiotsuste väljastamisele järgnevast päevast ning lõpeb meistrivõistluste hooaja xxxxx, milliseks litsentsitaotleja on litsentsi taotlenud ja saanud.
Litsentsirakendus	ERIS-es asuv programm litsentseerimise põhiprotsessi läbiviimiseks.
Litsentsitaotleja	Juriidiline isik, kellel on täielik vastutus jalgpallimeeskonna komplekteerimisel rahvuslikeks ja rahvusvahelisteks võistlusteks ning kes taotleb litsentsi.
Makse kuvandi õiguste eest	Litsentsitaotleja või litsentseerituga sõlmitud lepingulistest kokkulepetest tulenevad töötajate otsesed või kaudsed nõuded nende jalgpalliliste või mittejalgpalliliste tegevustega seotud kuvandi või maine kasutamise õiguse eest.
Miinimumkriteeriumid	Kriteeriumid, mida litsentsitaotlejad peavad täitma, et saada litsentsi.
Kuvandiga seotud õiguste kasutamise eest makstavad summad	Litsentsitaotleja või litsentseerituga sõlmitud lepingulistest kokkulepetest tulenevad töötajate otsesed või kaudsed nõuded vastavate töötajate jalgpalliliste või mittejalgpalliliste tegevustega seotud kuvandi või maine kasutamise õiguse eest.
Monitooring	Litsentseerimise protsessi osa klubidele, kellele on hooajaks väljastatud litsents, jälgimaks monitooringu kriteeriumite täitmist litsentsi hooaja xxxxxx.

Mängija soetamise otsesed kulud	Mängija soetamiseks tehtavad maksed (v.a klubisisesed arendus- või muud kulud), sh: - kokkulepitud üleminekutasu ja täitunud tingimustega üleminekutasud, k.a. treeninghüvitis, solidaarsus-osamaksed, mängija ülemineku registreerimistasu või muu summa, mis on mängija registreerimiseks makstud või makstavad teistele jalgpalliklubidele ja/või kolmandatele osapooltele; - agentide/vahendajate tasud; ja - teised mängija registreerimisega seotud otsesed kulud.
Netovõlgnevus	Netovõlgnevuse moodustab järgmiste saldode koondsumma: - võlakohustused (n: pangaarvelduskrediit, panga- ja muud laenud, liikme ja/või seotud isiku laenud, v.a. sularahas või selle ekvivalendis tehtud tehingud); - mängijate üleminekutest tekkinud võlgnevused (n: mängija üleminekust saadav või makstav tasu); ja - lühiajalised võlgnevused Maksu- ja Tolliameti ees. Netovõlgnevuse xxxxx xx xxxxxxx nende tehingutega kaasnevaid muid kulusid.
Oluline või olulisus	Teabe või andmete puudulikult või vääralt esitamine on oluline, kui see teave või andmed võivad eraldi või ühiselt mõjutada kasutajate otsuseid, mis tehakse litsentsitaotleja esitatud teabe põhjal. Olulisus sõltub puudulikkuse või vääresituse ulatusest ja laadist ning selle hindamisel arvestatakse asjaolusid või konteksti. Määravaks teguriks võib olla teabe ulatus või laad või mõlemad koos.
Oluline muudatus	Sündmus, mida peetakse litsentseerija poolt eelnevalt esitatud dokumentatsiooni seisukohalt oluliseks ja mis nõuaks teistsugust kajastamist, kui see oleks toimunud enne litsentseerimis- dokumentatsiooni esitamist.
Oluline mõju	Võime osaleda investeerimisobjekti (sidusettevõtte) finants- ja äritegevust puudutavate otsuste langetamisel, omamata valitsevat mõju nende otsuste üle. Olulist mõju võib omandada jagatud omandisuhte, põhikirja või kokkuleppe kaudu. Olulist mõju omavad isik või sama lõplikku kontrolli omavad isikud (v.a UEFA ja EJL), kes üksi või koos teenivad vähemalt 30% litsentsitaotleja kogutulust aruande perioodil.
Osapool	Füüsiline või juriidiline isik.
Staadion	Võistlusmängu toimumise koht, s.h., kuid mitte ainult, kõik staadioni xx xxxxx juurde kuuluv (n: kontoriruumid, VIP- ja pressi ala jms).
Sidusettevõte	Ettevõte, mille üle investoril on oluline mõju ja mis ei ole investori tütarettevõte.
Suure majandusliku mõjuga sündmus või asjaolud	Sündmusel või asjaoludel on suur majanduslik mõju, xxx xxxx loetakse aruandekohustuslase raamatupidamisaruannete seisukohast oluliseks xx xxx see nõuaks aruandekohustuslase tegevuse tulemuste, finantsseisundi ja netovara kajastamist teistmoodi (negatiivselt) kui siis, kui sündmus või tingimus oleks esinenud eelmisel aruande perioodil.
Treeningrajatis	Koht (xxxxx), xxx toimub (toimuvad) litsentsitaotleja üles antud mängijate ja noortegruppide treeningud.

Tütarettevõte Ettevõte, mille üle teisel ettevõttel (emaettevõte) on valitsev mõju.

Vahendaja Füüsiline või juriidiline isik, kes tasu eest või tasuta esindab:

• mängijat ja/või klubi elukutselise jalgpalluri lepingu sõlmimise läbirääkimistel;

• klubi üleminekulepingu sõlmimisel läbirääkimistel.

Vahendajate tegevust reguleerib EJL-i Vahendajaga töötamise juhend.

Valitsus Mistahes valitsus, k.a. valitsusorganid, valitsusasutused või sarnased asutused, nii kohalikud kui riiklikud.

Valitsev mõju (kontroll) Võime otsustada teise ettevõtte (tütarettevõte) või äritegevuse

finants- ja äripoliitika üle. Valitsev mõju võib muuhulgas tuleneda asjaoludest (Raamatupidamise seadus §27):

1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõigusest;

2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest.

UEFA Union des Associations Européennes de Football ehk Euroopa jalgpalliliitusid ühendav organisatsioon.

Ühtne kontroll Lepinguga kokkulepitud kontrolli jagamine majandustegevuse üle,

mis eksisteerib ainult juhul, kui tegevusega seotud strateegilised finants- ja tegevusotsused nõuavad ühtset kontrolli jagavate osapoolte ühehäälset nõusolekut.

Ühendettevõte Lepinguline kokkulepe, mille alusel kaks või enam osapoolt teostavad

majandustegevust ühtse kontrolli mõttes.

4.1 Litsentseerija on EJL.‌

II LITSENTSEERIJA

Artikkel 4 – Litsentseerija kohustused

4.2 Litsentseerija haldab litsentseerimissüsteemi, muuhulgas:

a) moodustab sobiliku litsentseerimise administratsiooni;

b) moodustab vähemalt kaks (2) litsentsi otsuseid tegevat organit;

c) koostab klubide litsentseerimisega seotud sanktsioonide nimekirja;

d) kehtestab klubide litsentseerimise põhiprotsessi ja monitooringuga seotud protseduurid;

e) hindab litsentsitaotlejate poolt esitatud dokumentatsiooni ja infot ning hindab, kas esitatud dokumentatsioon ja info on asjakohane ning määratleb kriteeriumite hindamise protseduurid;

f) tagab kõigi litsentsitaotlejate võrdse kohtlemise ja nende litsentseerimisprotsessi ja monitooringu käigus esitatud informatsiooni täieliku konfidentsiaalsuse.

g) määratleb, kas kõik kriteeriumid on täidetud ning kas xx xxx, siis millist lisainformatsiooni on vaja esitada litsentsi saamiseks.

Artikkel 5 – Litsentseerimise administratsioon

5.1 EJL moodustab litsentseerimise administratsiooni ja määrab selle kvalifitseeritud töötajad. Litsentseerimise administratsiooni kuuluvad vähemalt:

a) peasekretär – vastutab litsentseerimise süsteemi nõuetele vastava korraldamise, toimimise ning pideva uuendamise eest;

b) litsentsimänedžer ning tema asetäitja – vastutavad litsentseerimise administratsiooni ning litsentseerimise läbiviimise eest;

c) avalike suhete juht – vastutab litsentseerimisega seotud informatsiooni avalikustamise eest ning suhtleb meediaga litsentseerimise küsimustes. Avalike suhete juht on EJL avalike ja koostöösuhete osakonna töötaja;

d) sportlike kriteeriumide ekspert – kontrollib ja hindab klubide sportlikele kriteeriumitele vastavatust. Sportlike kriteeriumide ekspert on EJL võistluste osakonna töötaja;

e) infrastruktuuri kriteeriumide ekspert – kontrollib ja hindab klubide infrastruktuuri kriteeriumitele vastavust. Infrastruktuuri kriteeriumide ekspert on EJL infrastruktuuri osakonna töötaja;

f) personali- ja administratiivkriteeriumide ekspert – kontrollib ja hindab klubide personali- ja administratiivkriteeriumitele vastavust ning annab välja kompetentsuse tunnistusi. Personali- ja administratiivkriteeriumide eksperdil peab olema personalitöö, juhtimis- või õigusalane haridus või vähemalt viieaastane töökogemus xxxxxx ning teadmised jalgpallitreenerite koolitussüsteemist;

g) juriidiliste kriteeriumide ekspert – kontrollib klubi juriidiliste kriteeriumite vastavust. Juriidilisel eksperdil peab olema õigusalane haridus;

h) finantskriteeriumide ekspert – koostab klubide litsentseerimise finantskriteeriumid vastavalt nõuetele ning seadusandlusele ning kontrollib ja hindab klubide finantskriteeriumitele vastavust. Finantseksperdil peab olema finantstaust ja raamatupidamise/auditeerimise xxxxx kõrgharidus või vähemalt viieaastane töökogemus valdkonnas.

5.2 Litsentseerimise administratsiooni ülesanneteks on muuhulgas:

a) litsentseerimise süsteemi ettevalmistamine, juurutamine ning arendamine;

b) klubide litsentsikomisjonile ja litsentsiasjade apellatsioonikomisjonile administratiivse toe tagamine;

c) litsentseeritute abistamine ja nõustamine ning nende üle järelevalve teostamine kogu hooaja vältel.

Artikkel 6 – Klubide litsentseerimise otsuseid tegevad organid

6.1 EJL põhikirja artiklite 36 (Klubide litsentsikomisjon) ja 37 (Litsentsiasjade apellatsioonikomisjon) alusel on moodustatud järgmised klubide litsentseerimise otsuseid tegevad organid:

a) Klubide litsentsikomisjon (esimese astme otsuseid tegev organ), kes tegutseb Klubide litsentsikomisjoni ja klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni reglemendi alusel; ning

b) Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjon (apellatsioone arutav organ), kes tegutseb samuti Klubide litsentsikomisjoni ja klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni reglemendi alusel.

6.2 Klubide litsentsikomisjon ja litsentsiasjade apellatsioonikomisjon peavad olema üksteisest sõltumatud.

6.3 Klubide litsentsikomisjon otsustab talle litsentseerimise korras ettenähtud ja tähtaegselt esitatud dokumentide alusel litsentsi andmise, sellest keeldumise või litsentsi tühistamise

ning teeb EJL-i distsiplinaarorganile ettepaneku litsentsitaotleja või litsentseeritu sanktsioneerimiseks vastavalt Artiklile 7. Lisaks võib Komisjon teha litsentseeritule täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi või anda käitumisjuhiseid.

6.4 Litsentsiasjade apellatsioonikomisjon langetab kirjalikult esitatud apellatsiooni kohta Klubide litsentsi- ja litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni reglemendis (edaspidi Reglement) ette nähtud tähtajal otsuse, kas litsents väljastada või tühistada.

6.5 Apellatsiooni võib esitada xxxx:

a) Xxxxxxxxxxxxxxxxx, kellele litsentsikomisjon keeldus litsentsi väljastamisest;

b) Litsentseeritu, xxxxx litsentsi on litsentsikomisjon tühistanud; või

c) Litsentsimänedžer.

6.6 Litsentsiasjade apellatsioonikomisjon teeb oma otsuse klubide litsentsikomisjoni otsuse ning apellandi poolt ette nähtud tähtajaks esitatud kirjaliku taotluse ning kõigi esitatud tõendite põhjal Reglemendis sätestatud tähtaegadel xx xxxxxx.

6.7 Litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni otsus on lõplik.

6.8 Vastavalt EJL-i põhikirjale võib kõik vaidlused (välja arvatud punktile 6.7) edastada sõltumatule, erapooletule Eesti seaduse alusel loodud ja Eestis tegutsevasse vahekohtusse, kes on kõrgeimaks otsuseid tegevaks organiks, xxxxx otsus on lõplik ja kuulub täitmisele.

6.9 Klubide litsentsikomisjoni ja klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni kuulub esimees xx xxxx (3) liiget (kellest üks on aseesimees), kes on määratud EJL juhatuse poolt neljaks (4) aastaks. Komisjon on otsustusvõimeline xxx xxxxx koosolekust võtab osa vähemalt xxxx (3) liiget, häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl komisjoni esimehel.

6.10 Klubide litsentsikomisjoni ja litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni liikmed:

a) peavad oma ülesannete täitmisel tegutsema erapooletult kooskõlas FIFA eetikakoodeksiga;

b) peavad end taandama, kui nende sõltumatus litsentsitaotleja suhtes satub kahtluse alla või kui tekib huvide konflikt. Liikme sõltumatus ei ole tagatud, kui tema või tema pereliige (abikaasa, laps, vanem, vend või õde) on litsentsitaotleja liige, äripartner, toetaja, nõustaja vmt. Xxxxxxxxx loetelu on näitlik, mitte ammendav;

c) ei tohi xxxxx xxxx töötada litsentsimänedžerina;

d) ei tohi xxxxx xxxx olla EJL põhikirjajärgse juriidilise organi liige;

e) ei tohi xxxxx xxxx olla EJL juhatuse liige;

f) ei tohi xxxxx xxxx kuuluda EJL liikmeks oleva klubi tegevjuhtkonda.

6.11 Otsuseid tegevatesse organitesse peab kummasegi kuuluma vähemalt üks kvalifitseeritud xxxxxx xx üks kvalifitseeritud finantsekspert, kellel on raamatupidamise/auditeerimise xxxxx kõrgharidus.

Artikkel 7 – Sanktsioonid

7.1 EJL distsiplinaarorganitel on õigus rakendada litsentsitaotleja või litsentseeritu suhtes sanktsioone vastavalt EJL distsiplinaarmäärusele:

a) juhul, kui litsentsitaotleja või litsentseeritu ei täida B-kriteeriumi nõudeid, mida on kirjeldatud Korra artiklis 13.1 või Artiklis 21 toodud monitooringu nõudeid; või

b) juhul, kui litsentsitaotleja või litsentseeritu ei täida teisi litsentseerimisega seotud kohustusi (näiteks: ei pea kinni litsentseerimise tähtaegadest; esitab valedokumente jms).

7.2 Distsiplinaarorganile võib ettepaneku litsentsitaotlejale või litsentseeritule sanktsiooni(de) määramiseks teha litsentsimänedžer, klubide litsentsikomisjon ja/või litsentsiasjade apellatsioonikomisjon.

Artikkel 8 – Litsentseerimise põhiprotsess ja monitooring

8.1 Litsentseerimise põhiprotsess algab litsentseerimisdokumentatsiooni koostamise ja klubidele saatmisega ning lõpeb litsentseerimisotsuste üles laadimisega ERIS-e rakendusse.

8.2 Litsentseerimise monitooring algab litsentseerimisotsuste edastamisega litsentseeritutele ning lõpeb litsentseerimise hooaja lõpuga.

8.3 Litsentseerimise põhiprotsessi ja monitooringut on kirjeldatud Xxxxx X: Litsentseerimise põhiprotsess ja monitooring.

8.4 Litsentseerimisdokumentatsiooniga koos edastab litsentseerija klubidele ajakava, kus on toodud litsentseerimise põhiprotsessi ja monitooringu toimingute tähtajad.

8.5 Litsentseerija tagab kõigi litsentsitaotlejate/ litsentseeritute võrdse kohtlemise nii põhiprotsessi kui monitooringu ajal.

8.6 Litsentseerija garanteerib litsentsitaotlejatele ja litsentseeritutele täieliku konfidentsiaalsuse nende poolt litsentseerimise protsessi ja monitooringu raames esitatud informatsiooni suhtes.

III LITSENTSITAOTLEJA JA LITSENTS

Artikkel 9 – Litsentsitaotleja mõiste ja kolme aasta reegel

9.1 Litsentsitaotleja on juriidilisest isikust jalgpalliklubi, kes vastutab täielikult Eesti-sisestel ja rahvusvahelistel võistlustel osaleva esindusvõistkonna eest.

9.2 Litsentsitaotleja peab olema olnud litsentsi taotlemise hooaja alguse seisuga EJL liige vähemalt xxxx (3) järjestikkust aastat või olema astunud EJL-i liikmeks aastal, millal ta esmakordselt taotles litsentsi osalemiseks litsentseeritavas liigas. Litsentsitaotleja, kes taotleb esmakordselt litsentsi osalemiseks litsentseeritavas liigas, peab olema osalenud Eesti Meistrivõistlustel viimasel kolmel (3) järjestikusel aastal.

9.3 Igasugust muudatust litsentsitaotleja juriidilises isikus (tema liikmetes ja/või juhatuse liikmetes) või juriidilise isiku struktuuris (muuhulgas ühinemist teise isikuga või jalgpallilise tegevuse viimist teise isikusse) või identiteedis (sealhulgas asukohas, nimes või värvides) punktis 9.2 nimetatud aja jooksul, mis on vastuolus sportliku eetika ning aususe põhimõtetega, kahjustab ausat konkurentsi või aitab xxxxx litsentsitaotleja võistlustele kvalifitseerumisele sportliku printsiibi alusel või litsentsi saamisele, käsitletakse litsentseerimise kontekstis liikmelisuse järjepidevuse katkemisena. Liikmelisuse järjepidevuse katkemist hindab litsentsikomisjon.

9.4 Litsentsitaotleja peab asuma ametlikult EJL territooriumil ja mängima oma kodumängud Eestis; omama õigust klubi xxxx xx atribuutika kasutamiseks ning mitte vahetama klubi nime reklaami eesmärgil; mitte nõustuma lepingutes televisiooni, sponsorite ja muude äripartneritega tingimustega, mis piiravad klubi otsustusvabadust või mõjutavad tema juhtimist.

Artikkel 10 – Litsentsitaotleja jalgpallikool

10.1 Litsentsitaotleja, kellel on oma jalgpallikooli üle valitsev mõju (jalgpallikool on litsentsitaotlejaga samade isikute kontrolli all ja jalgpallikooli põhikirjas on ühe eesmärgina seatud klubile noormängijate kasvatamine) peab osalema litsentseerimisel koos Xxxxxxxxxxxxxxxxxxx artiklites 15 kuni 19 loetletud kriteeriumi täitmiseks.

10.2 Litsentsitaotleja ja tema jalgpallikooli vahel peab olema sõlmitud leping, kus on välja toodud lepingu tähtaeg, eesmärk, poolte õigused ja kohustused ning vastutus, sh klubide litsentseerimisega seotud õigused, kohustused ja vastutus ning mängijaõiguste ülemineku tingimused klubi ja jalgpallikooli vahel.

10.3 Juhul, kui Litsentsitaotleja jalgpallikool osaleb litsentseerimises, peab ta olema välja toodud litsentsitaotleja juriidilise isiku struktuuris vastavalt kriteeriumile J.05 ning kuuluma litsentsitaotleja aruandekohustuslaste hulka vastavalt kriteeriumile F.01.

Artikkel 11 – Litsentsitaotleja kohustused

11.1 Litsentsitaotleja peab litsentseerijale esitama:

a) kogu vajaliku teabe ja/või asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et kõik litsentsi saamiseks nõutavad kohustused on täidetud; ja

b) muud dokumendid, mis on litsentseerijale otsuse langetamiseks vajalikud.

11.2 Eeltoodu hõlmab litsentsitaotleja(t)e kohta esitatavat juriidilist-, spordi-, infrastruktuuri-, personali- ja administratiiv ning finantsalast teavet.

11.3 Litsentsitaotleja esindaja peab lisaks esitatud dokumentidele tegema ettekande Tippjalgpallikomisjoni kohtumisel kokkulepitud teemadel ja vajadusel vastama klubide litsentsikomisjoni küsimustele punktide 11.1 ja 11.2 alusel esitatud dokumentide kohta.

11.4 Sündmusest, mis toimub pärast litsentseerimisdokumentatsiooni esitamist litsentseerijale, ning mis oluliselt muudab eelnevalt esitatud informatsiooni, tuleb litsentseerijat viivitamata teavitada (k.a. muutustest litsentsitaotleja juriidilises struktuuris või identiteedis).

Artikkel 12 – Litsents

12.1 Klubid, kes kvalifitseeruvad sportliku tulemuse alusel Eesti jalgpalli meistrivõistluse Premium, Esiliigasse ning Esiliigasse B ja Eesti naiste jalgpalli meistrivõistluste Meistriliigasse, peavad seal osalemiseks taotlema ja saama litsentsi.

12.2 Litsentsi taotlus esitatakse EJL-ile ERIS-e litsentsirakenduse kaudu.

12.3 Litsents väljastatakse eelolevaks hooajaks. Litsents aegub etteteatamiseta litsentsihooaja lõppemisel.

12.4 Litsentsi ei ole võimalik üle anda.

12.5 Klubide litsentsikomisjon või litsentsiasjade apellatsioonikomisjon võib litsentsi tühistada hooaja käigus, kui:

a) mõni litsentsi väljastamiseks vajalikest tingimustest ei ole enam täidetud; või

b) litsentseeritu rikub xxxxx klubide litsentseerimise korraga sätestatud kohustust.

IV LITSENTSEERIMISE KRITEERIUMID

Artikkel 13 – Üldsätted

13.1 Võistlustel osalemiseks peab klubi täitma litsentsikriteeriumid, mis on jaotatud kolmeks:

a) A-kriteeriumid on täitmiseks kohustuslikud. A-kriteeriumid peavad olema täidetud nii, nagu on käesolevas korras sätestatud. Kui litsentsitaotleja kriteeriume ei täida, pole tal võimalik litsentsi xxxxx xx xxxxx xx Võistlustel osaleda.

b) B-kriteeriumid on täitmiseks kohustuslikud. B-kriteeriumid peavad olema täidetud nii, nagu käesolevas korras sätestatud. Kui litsentsitaotleja kriteeriume ei täida, rakendatakse tema suhtes sanktsioone, kuid talle väljastatakse siiski Premium liiga, Esiliiga või Meistriliiga litsents, et ta saaks osaleda vastavatel

Eesti meistrivõistlustel.

c) C-kriteeriumid näevad ette parima praktika. C-kriteeriumid on soovitused, mille kohene täitmine ei ole litsentsitaotlejale kohustuslik, kuid mille täitmine võib muutuda kohustuslikuks järgnevatel hooaegadel.

13.2 Korra artiklites 16 kuni 20 välja toodud kriteeriumite astmete lühendid tähendavad järgmist: Premium liiga – PL; Esiliiga – EL; Esiliiga B – ELB ning Meistriliiga – N ML.

Artikkel 14 – Mitme erineva litsentsi taotlemine

14.1 Litsentsitaotleja, kes taotleb erinevaid litsentse, peab täitma kõik kriteeriumid, mis on kehtestatud liigale, kus osaleb tema meeste esindusvõistkond. Kriteeriumitest, mis on kehtestatud liigale, kus osaleb litsentsitaotleja duubelvõistkond (-võistkonnad) ja/või naiskond, peab klubi lisaks täitma võistkonna personaliga seotud kriteeriumid: P.08 (meditsiinitöötaja), P.09 (peatreener), P.10 (abitreener) ja naiste Meistriliiga litsentsi taotledes sportlik kriteerium S.02 (tütarlaste võistkonnad).

Artikkel 15 – Juriidilised kriteeriumid

Nr	Aste	Kirjeldus
J.01	A	KLUBI KINNITUS SEOSES OSALEMISEGA EESTI MEISTRIVÕISTLUSTEL Litsentsitaotleja esitab XXX poolt ette antud tähtajaks ERIS-e kaudu võistkonna Eesti Meistrivõistlustele (MV) registreerimisel koos teiste MV-le registreerimise dokumentidega juriidilise kinnituse, mille sisu on toodud meistrivõistluste juhendis. Kinnitus peab olema allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt.
J.02	A	KLUBI PÕHIKIRI Litsentsitaotleja esitab koopia oma hetkel kehtivast põhikirjast.
J.03	A	NIMEKIRI ALLKIRJAÕIGUST OMAVATEST ISIKUTEST Litsentsitaotleja esitab EJL-ile : a) värske väljavõtte e-äriregistri registrikaardist; ja/ või b) allkirjaõigusliku isiku volikirja kui volitus ei tulene seadusest. Volikiri peab sõnaselgelt sätestama, et volitatud isikul on õigus teha toiminguid, xxxxx vastu otsuseid ning allkirjastada klubi nimel EJL klubide litsentseerimisega seotud dokumente EJL-is.
J.04	A	LEPING LITSENTSITAOTLEJA JALGPALLIKOOLIGA Litsentsitaotleja, xxxxx jalgpallikool osaleb litsentseerimisel, peab esitama lepingu oma jalgpallikooliga, kus on välja toodud lepingu tähtaeg, eesmärk, poolte õigused ja kohustused ning vastutus, sh klubide litsentseerimisega seotud õigused, kohustused ja vastutus ning mängijaõiguste ülemineku tingimused klubi ja jalgpallikooli vahel.
J.05	A	LITSENTSITAOTLEJA JURIIDILINE STRUKTUUR JA LÕPLIKKU KONTROLLI OMAV ISIK Litsentsitaotleja peab esitama EJL-ile skeemina informatsiooni oma juriidilise struktuuri kohta 31. detsembri seisuga. Skeemil peab olema selgelt välja toodud: a) Litsentsitaotleja juriidiline nimi; b) Litsentsitaotleja tütarettevõtte (jalgpallikool (kui on)); c) Litsentsitaotleja sidusettevõte (kui on); d) Litsentsitaotleja üle otsest või kaudset kontrolli omav isik, k.a. lõplikku kontrolli omav isik;

e) mistahes osapool, kes omab 10%-st või suuremat otsest või kaudset litsentsitaotleja omandiõigust (osalust) või 10%-st või suuremat hääleõigust;

f) mistahes osapool, kes omab olulist mõju litsentsitaotleja üle;

g) mistahes teine jalgpalliklubi, xxxxx suhtes punktides a) kuni f) tuvastatud isikud või nende tegevjuhtkond omab omanikuhuvi, hääleõigust ja/või ükskõik millist osalust või mõju seoses tema finants- ja tegevusstrateegia juhtimisega.

h) mistahes teine jalgpalliklubi, kus isikul, kes on toodud punktides a) kuni f) või tema tegevjuhtkonda kuuluval isikul on:

omandiõigus;

hääleõigus; ja/või

ükskõik milline seotus või mõju seoses selle klubi finants- ja tegevusstrateegia juhtimisega.

i) nii füüsilisest kui juriidilisest isikust seotud osapooled, xxxxx tehingud on kajastatud majandusaasta aruande lisas „Seotud osapooled“.

Iga juriidilises skeemis punktides a) kuni i) välja toodud isiku kohta tuleb esitada:

a) Ettevõtte nimi;

b) Ettevõtte tüüp

c) Ettevõtte peamine tegevusala

d) Omandiõiguse % (xx xxx on erinev, siis hääleõiguse %) Litsentsitaotleja tütarettevõtte kohta tuleb esitada:

a) Aktsia- või osakapitali suurus;

b) Koguvara;

c) Kogutulu;

d) Netovara / omakapital.

Kriteeriumis F.01 nõutud aruandekohustuslase ulatus peab juriidilise isiku skeemil olema samuti selgelt välja toodud.

Artikkel 16 – Sportlikud kriteeriumid

Aste

Kirjeldus

S.01

KINNITATUD NOORTETÖÖ ARENGUKAVA

Litsentsitaotleja kirjalik noortetöö arengukava peab olema EJL tehnilise osakonna poolt heakskiidetud. EJL kontrollib noortetöö arengukava rakendamist ja hindab selle kvaliteeti.

Noortetöö arengukava peab minimaalselt sisaldama järgmist:

a) eesmärgid ja noortetöö filosoofia, xx xxxxxx tüdrukute jalgpalliga seotud eesmärgid;

b) noortesektori struktuur (organisatsiooni skeem, asjaomased organid, seos litsentsitaotlejaga, noorte- ja tütarlaste võistkonnad jne);

c) töötajad (tehnilised, meditsiini-, administratiiv- jm töötajad) xx xxxxx nõutav miinimumkvalifikatsioon;

d) noortevõistkondade kasutuses olev infrastruktuur (treening-, mänguväljakud jne);

e) finantsvahendid ja nende jaotumine (eelarve, liikmemaksud, omavalitsuste ja

		muu toetus); f) noortetöö metoodika vastavalt vanuseklassile (mänguoskused, tehnika, taktika, psüühika); g) noormängijate harimine – Mängureeglid; antidoping; aus mäng; rassismi ja diskrimineerimise vältimine; h) meditsiiniline abi noormängijatele (k.a meditsiiniline kontroll xx xxxxx info säilitamine); i) noortetöö arengukavaga püstitatud eesmärkide hindamise ja tagasiside saamise protsess; j) programmi kestus (minimaalselt 3, maksimaalselt 7 aastat). Lisaks peab litsentsitaotleja tagama, et: a) igal tema noortetöö arengukavas osaleval noormängijal on võimalus omandada nõutav kohustuslik kooliharidus ja b) ühelgi tema noortetöö arengukavas osaleval noormängijal ei takistata jalgpallivälise haridustee jätkamist. Litsentsitaotleja peab EJL-ile esitama noortetöö arengukava. Noortetöö arengukava vastavust nõuetele hindab EJL tehniline osakond enne igat litsentseerimistsüklit ning võib nõuda litsentsitaotlejalt uue, täiendatud noortetöö arengukava esitamist.
S.021	PL B	NOORMÄNGIJAD Premium liiga litsentsitaotlejal peab 31. detsembri seisuga olema vähemalt 30 klubi(de)sse registreeritud MV-l osalevat meessoost ETM-i vanuses 15- 21 aastat.
S.021	NML B	NOORMÄNGIJAD Naiste Meistriliiga litsentsitaotlejal peab 31. detsembri seisuga olema vähemalt kaheksateist (18) klubi(de)sse registreeritud MV-l osalevat ETM-st naismängijat vanuses 15- 21 aastat.
S.022	B NML -	U17 JA/ VÕI U19 ELIITLIIGA VÕISTKOND 31. detsembri seisuga peab litsentsitaotlejal olema klubi või tema jalgpallikooli nime kandev ja nendesse registreeritud mängijatega noortevõistkond U17 ja/või U19 Eliitliigas.
S.02	A	NOORTEVÕISTKONNAD Litsentseeritaval hooajal peab litsentsitaotlejal või tema jalgpallikoolil olema EJL-i poolt organiseeritud võistlustele registreeritud nõutud arv noortevõistkondi, kuhu ülesantud mängijatest vähemalt 50% on klubi KTM-d: • Premium liiga litsentsitaotlejal neli (4) võistkonda, sh kriteeriumis S.022 nimetatud U17 või U19 Eliitliiga võistkond. Vastavalt kriteeriumile S.09 Naiste jalgpall, peab Premium liiga klubil olema lisaks vähemalt üks (1) tütarlaste võistkond. • Esiliiga litsentsitaotlejal xxxx (3) võistkonda, sh kriteeriumis S.022 nimetatud U17 või U19 Eliitliiga võistkond. Vastavalt kriteeriumile S.09 Naiste jalgpall, peab Esiliiga klubil olema lisaks vähemalt üks (1) tütarlaste võistkond, v.a. juhul kui litsentsitaotlejal on S.09 nõuetele xxxxxx naiskond. • Esiliiga B litsentsitaotlejal kaks (2) võistkonda, sh kriteeriumis S.022 nimetatud U17 või U19 Eliitliiga võistkond. Vastavalt kriteeriumile S.09 Naiste jalgpall, peab Esiliiga B klubil olema lisaks vähemalt üks tütarlaste võistkond, v.a. juhul kui litsentsitaotlejal on S.09 nõuetele xxxxxx naiskond. • Naiste Meistriliiga litsentsitaotlejal kaks (2) tütarlaste võistkonda, sh üks neist peab olema U18 vanuseklassis. Noortevõistkonna kriteeriumi täidab ka: • litsentsitaotleja duubelvõistkond, xxx xxxxx on registreeritud vähemalt 15 mängijat

		vanuses 15- 21 aastat, kes xx xxxxx samaaegselt noorte MV-l; • U11 või noorema vanuseklassi võistkond/treeninggrupp, kes ei osale EJL-i organiseeritud võistlustel xx xxxxx nimekirja koos treeneri(te) nime(de)ga on Klubi EJL-ile esitanud ning xxxxx mängijad on ERIS-es klubisse registreeritud; • Esiliiga B litsentsi taotleja poolt välja pandud noortevõistkond, kes osaleb noorte rahvaliigas xx xxxxx nimekirja koos treeneri(te) nime(de)ga on Klubi EJL-ile esitanud ning xxxxx mängijad on ERIS-es registreeritud. Kõik võistlustel osalevad võistkonnad peavad olema EJL-is registreeritud vastava võistlusjuhendiga kehtestatud tähtaegadeks
S.03	A	MÄNGIJA TERVISEKAART JA MEDITSIINILINE KONTROLL Litsentsitaotleja (doktor) peab pidama iga oma mängija (sh noormängija) kohta tervisekaarti, kus on salvestatud järgnev info: a) mängija jalgpallialane terviselugu; b) mängija haiguslugu ja pärilikud andmed; c) iga-aastase üldise tervisekontrolli tulemused. Mängija kohta, kes ei ole üles antud litsentseeritava liiga võistkonda peab litsentsitaotleja pidama tervisekaarti punktide a) ja c) osas, viimase puhul mängija ja/või tema vanema / hooldaja nõusolekul. Nõuded tervisekaardi sisule on toodud Xxxxx XX: Mängija tervisekaart ja meditsiinilise kontrolli sisu. Litsentsitaotleja peab kindlustama, et kõik litsentsi taotlevas liigas mängimisõigust omavad mängijad läbiksid iga-aastase spordimeditsiinilise kontrolli, mille minimaalne sisu on välja toodud käesoleva litsentseerimiskorra Lisas V: Mängija tervisekaart ja meditsiinilise kontrolli sisu. Lisale V vastava meditsiinilise kontrolli läbimist tõendab klubi arsti poolt allkirjastatud EJL vormil tõend või spordimeditsiinilist terviseuuringut läbiviiva asutuse tõend. Tõend tuleb esitada EJL-i enne mängija võistkonda üles andmist. Tervisekontroll peab olema läbitud vähemalt viimase 12 kuu jooksul.
S.03	B	Litsentsitaotleja peab kindlustama, et kõik üle 12-aastased klubisse registreeritud mängijad läbivad iga-aastase meditsiinilise kontrolli vastavalt vanusegrupi võistlusjuhendiga nõutule. Klubi noormängijate tervise eest hoolitsemine Eesti meistrivõistluste mängudel ja välisreisidel peab olema kirjeldatud klubi noortetöö arengukavas.
S.04	A	MÄNGIJATE REGISTREERIMINE Kõik litsentsitaotleja mängijad, k.a noormängijad, kes xx xxxxx EJL-i korraldatavatel võistlustel, peavad olema EJL-is registreeritud vastavalt Mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivale korrale ja/ või Eesti meistrivõistlusi reguleerivatele juhenditele.
S.05	A	ELUKUTSELISTE JALGPALLURITE LEPINGUD Kõik litsentsitaotleja elukutselised jalgpallurid peavad omama kirjalikku lepingut litsentsitaotlejaga vastavalt Mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivale korrale. Kõik elukutseliste jalgpallurite lepingud peavad olema EJL-is registreeritud 14 päeva jooksul sõlmimisest.
S.051	A	ELUKUTSELISTE JALGPALLURITE ÕNNETUSJUHTUMI KINDLUSTUS Kõik litsentsitaotleja litsentseeritavas liigas osalevad elukutselised jalgpallurid ning EJL-i arengustipendiumi saavad jalgpallurid peavad olema litsentseeritavaks hooajaks litsentsitaotleja poolt õnnetusjuhtumite vastu kindlustatud.

		Elukutseliste jalgpallurite kindlustust tõendav kindlustuspoliis tuleb esitada EJL-i mängijate võistkonda ülesandmisel.
S.06	B	KOHTUNIKU TÖÖ JA MÄNGUREEGLITE TUNDMINE EJL korraldab igal aastal mängijatele ja treeneritele koolituse, kus selgitatakse olulisemaid rõhuasetusi ja muudatusi kohtunike töös ja mängureeglites eelseisval hooajal. Koolitusel peab osalema kogu Premium ja Esiliiga võistkond, sh pea- ja abitreener. Koolitusel peab osalema Esiliiga B ja/või naiste Meistriliiga litsentsitaotleja võistkonna peatreener või tema abi ja meeskonna kapten või tema asendaja. Klubi peab koostama koolitusel osalejate nimekirja, võtma sellele koolitaja allkirja ning esitama EJL-ile.
S.07	PL B C	SALLIVUSE DEKLARATSIOON JA TEGEVUSKAVA Litsentsitaotleja peab kehtestama ja viima ellu põhimõtted, kuidas tagada jalgpallis sallivus ning igasuguse (sh, kuid mitte ainult, rassistliku, religioosse, rahvusliku, etnilise, soolise) diskrimineerimise vähendamine kooskõlas UEFA 10-punktilise rassismivastase kavaga, mis on sätestatud UEFA ohutus- ja turvaeeskirjades (UEFA Safety and Security Regulations). Sallivuse deklaratsioon peab lisaks sisaldama kihlveopettuste ennetamise tegevuskava ehk tegevused, mida klubi võtab ette kihlveopettuste ennetamiseks (mängijate taustakontroll; infovahetus; koolitused; vastava isiku määramine, xxxxx ülesanne on kihlveopettuste ennetamisega tegeleda jms).
S.08	B	LASTEKAITSE JA HEAOLU Litsentsitaotleja peab kehtestama ja tarvitusele võtma meetmed tagamaks noormängijate kaitse ja heaolu kooskõlas Eesti Vabariigi seadusandluse ja UEFA vastavate juhtnööridega ning kindlustama turvalise keskkonna kõigile noormängijatele, kes osalevad litsentsitaotleja organiseeritud tegevuses. Litsentsitaotleja peab muuhulgas tagama, et klubis lastega töötavatel isikutel ei ole kehtivat Lastekaitseseaduse kohast lastega töötamise piirangut. Litsentsitaotleja esitab EJL-ile Lastekaitse seaduse §-i 20 kohaselt Karistusregistris kõigi klubi treenerite ja teiste lastega töötavate isikute kohta teostatud päringu tulemuse, mis ei ole vanem xxx xxxx (6) kuud. Litsentsitaotleja noortetöö juht ja (olemasolul) klubi poolt määratud valdkonna eest vastutav isik peab/peavad osalema EJL-i poolt korraldatud lastekaitse alasel koolitusel.
S.09	PL A EL B ELB B NML -	NAISTE JALGPALL Premium liiga litsentsitaotlejal peab olema naiste võistkond ja vähemalt üks (1) tütarlaste võistkond, kes osalevad Eesti MV-l. Esiliiga litsentsitaotlejal peab olema vähemalt üks (1) naiste või tütarlaste võistkond, kes osaleb Eesti MV-l. Esiliiga B litsentsitaotlejal peab olema vähemalt üks (1) naiste või tütarlaste võistkond, kes osaleb EJL-i organiseeritud võistlustel. Kriteeriumi täidab ka rahvaliigas osalev võistkond. Juhul kui Premium liiga, Esiliiga või Esiliiga B litsentsitaotleja taotleb ka naiste Meistriliigas litsentsi, juhindub litsentsitaotleja kriteeriumist S.02, sealjuures tuleb täita nii vastavate meeste liigade kui naiste Meistriliiga S.02 kriteerium. Naiste ja tütarlaste võistkonnad peavad olema EJL-is registreeritud juhendites sätestatud tähtaegadeks.
S.10	B	ANTIDOPINGUALASTE REEGLITE TUNDMINE

EJL korraldab koostöös Sihtasutusega Eesti Antidoping mängijatele ja treeneritele koolituse, kus selgitatakse antidopingu-alaseid reegleid ja põhimõtteid.

Koolitusel peab osalema EJL poolt määratud litsentsitaotleja võistkond või võistkonnad, sh võistkonna pea- ja abitreener.

S.11

KIHLVEOPETTUSTE ENNETAMINE

EJL korraldab litsentsitaotleja mängijatele ja treeneritele koolituse, kus selgitatakse kihlveopettuste ennetamise põhimõtteid.

Koolitusel peab osalema EJL poolt määratud litsentsitaotleja võistkond või võistkonnad, sh võistkonna pea- ja abitreener ja klubi tegevjuht.

Artikkel 17 – Infrastruktuuri kriteeriumid

Nr	Aste	Kirjeldus
I.01	PL A	STAADION KODUMÄNGUDEKS Premium liiga litsentsitaotlejal peab olema vähemalt EJL 2. kategooria staadion(id) (kunstmuru ja/või muruväljak) Eesti meistrivõistluste Premium liigas ja Karikavõistlustel mängimiseks. Litsentsitaotleja koduväljak(ud) peavad vastama EJL-i Staadionite Standardile, Eesti meistrivõistluste Premium ja Esiliiga ja Karikavõistluste juhendites toodud nõuetele. Litsentsitaotleja märgib võistkonna registreerimisel oma koduväljaku(d). Klubi kinnitab, et tal on staadioni omaniku luba staadioni(te) kasutamiseks, sh vajadusel muruväljaku kasutamiseks alates MV teisest ringist.
I.01	EL A ELB A NML A	STAADION KODUMÄNGUDEKS Esiliiga, Esiliiga B ja naiste Meistriliiga litsentsitaotlejal peab olema vähemalt EJL 3. kategooria staadion(id) mängimiseks Eesti meistrivõistluste Esiliigas, Esiliigas B või naiste Meistriliigas ja Karikavõistlustel. Litsentsitaotleja koduväljak ja kunstmurukattega staadioni peavad vastama Eesti meistrivõistluste Premium ja Esiliiga juhendis või Eesti naiste meistrivõistluste juhendis toodud nõuetele. Litsentsitaotleja märgib võistkonna registreerimisel oma koduväljaku (d).Klubi kinnitab, et tal on staadioni omaniku luba staadioni(te) kasutamiseks, sh vajadusel muruväljaku kasutamiseks alates MV teisest ringist.
I.02	PL A B	TREENINGRAJATISED – OLEMASOLU JA MINIMAALNE INFRASTRUKTUUR Litsentsitaotlejal peab olema piisav arv treeningrajatisi kõigi oma võistkondade treeningute läbiviimiseks kogu aasta vältel ja igasuguste ilmastikuolude korral. Litsentsitaotlejal peab xxxxx xxxxx- ja sisetreeningrajatised, riietusruumid ja EJL-i Staadionite Standardile xxxxxx meditsiiniruum. Litsentsitaotleja peab esitama nimekirja klubi kõigi võistkondade kasutuses olevatest treeningrajatistest.

Artikkel 18 – Personali- ja administratiivkriteeriumid

Aste

Kirjeldus

P.01

KLUBI TEGEVUSKOHT JA PERSONALIINFO

Litsentsitaotleja peab tagama klubi igapäevatöö korraldamise, selleks vajalikud vahendid (sh telefon, elektronpost) ja pädeva inimressursi (sekretariaadi). Klubi sekretariaat peab

		olema tööpäeviti avatud suhtlemiseks EJL-i ja avalikkusega Litsentsitaotleja kinnitab ERIS-es oma postiaadressi, telefoninumbri, e-posti aadressi, millega ta saab litsentseerijaga ühendust xxxxx, ning kodulehe aadressi.
P.02	A	TEGEVJUHT Premium liiga Litsentsitaotlejal peab olema täistööajaga töö- või juhatuse liikme lepingu alusel tasustatud asjatundlik tegevjuht, kes vastutab klubi tegevuse igapäevase juhtimise eest. Esiliigade ja naiste Meistriliiga litsentsitaotleja tegevjuht võib tegutseda ka osalise tööajaga ning vabatahtlikkuse alusel. Tegevjuht ei tohi samaaegselt tegutseda litsentsitaotleja ega ühegi teise litsentsi taotleva klubi tegevjuhi, esindusvõistkonna peatreeneri ega noortetöö xxxxxx. Tegevjuht ei tohi esindusvõistkonna mängu ajal olla seotud kohustustega esindusvõistkonnas. Litsentsitaotleja peab esitama koopia tegevjuhi lepingust.
P.03	A	RAAMATUPIDAJA Xxxxxxxxxxxxxxxxxx peab olema finantsasjade eest vastutav kvalifitseeritud isik (raamatupidamine, finantskriteeriumide dokumentide ettevalmistamine litsentseerimiseks jne). Finantsasjade eest vastutav isik võib olla ka juriidiline isik. Raamatupidaja peab omama kas: a) raamatupidaja diplomit; või b) audiitori diplomit; või c) raamatupidaja kutsetunnistust; või d) EJL-i poolt tunnustatud organisatsiooni väljastatud raamatupidaja tunnistust. Raamatupidaja peab osalema EJL poolt korraldataval raamatupidajate koolitusel. Litsentsitaotleja peab esitama: a) koopia raamatupidajaga või raamatupidamisfirmaga sõlmitud lepingust; ja b) raamatupidaja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia.
P.04	A	TURVALISUSE EEST VASTUTAV ISIK Litsentsitaotleja peab olema asjatundlik ja kvalifitseeritud ohutus- ja turvaküsimuste eest vastutav isik. Turvalisuse eest vastutav isik peab olema litsentsitaotleja administratsiooni töötaja või litsentsitaotlejaga lepingu sõlminud isik, xx xxxx, kes töötab vabatahtlikkuse alusel. Turvalisuse eest vastutav isik peab viibima staadionil kõigi klubi kodumängude ajal, olles vastutav ohutus- ja turvaküsimustega seotud teabevahetuse eest, xx xxxxxx piisava arvu turvatöötajaid ja stjuuardeid. Turvalisuse eest vastutav isik peab olema: a) politseiniku töötõend või turvatöötaja kutsetunnistust; või b) EJL poolt tunnustatud ohutus- ja turvatöö alase erikursuse lõpetamise tunnistust; või c) EJL poolt väljastatud “kompetentsuse tunnistust”, mille aluseks on osalemine EJL poolt korraldataval turvalisuse koolitusel ning vähemalt üheaastane töökogemus antud valdkonnas. Turvalisuse eest vastutav isik peab osalema EJL poolt korraldataval turvalisuse koolitusel. Premium ja Xxxxxxxx litsentsitaotleja peab esitama:

		a) turvalisuse eest vastutava isiku lepingu koopia; ja b) turvalisuse eest vastutava isiku kvalifikatsiooni tõendava dokumendi; või c) taotluse “kompetentsuse tunnistuse” saamiseks, esitades dokumendi, mis tõendab turvalisuse eest vastutava isiku kvalifikatsiooni antud valdkonnas (CV). Esiliiga B ja naiste Meistriliiga litsentsitaotleja teavitab EJL-ile turvalisuse eest vastutava isiku nime.
P.041	PL A EL A ELB B NML B	TURVALISUSE JA AVALIKU KORRA TAGAMINE EESTI MEISTRI- JA KARIKAVÕISTLUSTE MÄNGUDEL Litsentsitaotleja peab kindlustama turvatöötajate ja/ või korrapidajate olemasolu meistri- ja karikavõistluste mängudel kooskõlas vastava võistluse juhendiga. Premium liiga litsentsitaotleja peab vastavalt Spordiseaduse 3. peatükile taotlema vähemalt üks (1) kuu enne hooaja algust kõigile oma esindusvõistkonna kodumängudele spordiürituse korraldamise loa. Litsentsitaotleja teatab EJL -le turvafirma nime, kellega on sõlmitud leping turvalisuse ja avaliku korra tagamiseks kodumängudel.
P.042	PL A C	KODUMÄNGU KORRALDAJA Litsentsitaotleja peab määrama isiku, kes vastutab litsentseeritavas liigas osaleva võistkonna kodumängu tehnilise korralduse eest. Kodumängu korraldaja peab viibima igal kodumängu päeval staadionil ning olema enne mängu, mängu ajal xxx xxxxxx mängu lihtsalt kättesaadav kohtunikele, EJL-i mänguga seotud ametiisikutele ning vajadusel politseile, kiirabile ja/või mängu ülekande tootjale ja sellega seotud isikutele.
P.05	PL A C	KOGUKONNA PROJEKTI JUHT (KOGUKONNA JUHT) Premium liiga litsentsitaotlejal peab olema täistööajaga töölepinguga kogukonna projekti juht. Kogukonna projekti xxxx tegevuse eesmärk on kogukonna kaasamine klubi tegevusse ja vastupidi ning selle kaudu klubi kuvandi loomine ja arendamine ning klubi maine tõstmine. Kogukonna projekti juht peab tagama pealtvaatajatele kvaliteetse mängupäeva kogemuse ja elamuse ning seda tõstma. Kogukonna projekti juht teeb tihedat koostööd klubi juhtkonna, turunduse ning meedia valdkonna eest vastutava(te) isiku(te)ga. Kogukonna projekti juht ei ole mängukorralduse eest vastutav isik. Kogukonna projekti juht kohustub andma oma tegevusest regulaarselt aru EJL-i poolt määratud isikutele, vormis ja tähtaegadel. Litsentsitaotleja peab esitama kogukonnajuhi lepingu koopia.
P.051	PL B C	FÄNNIKOORDINAATOR Litsentsitaotlejal peab olema fännikoordinaator, kes tegutseb kontaktisikuna klubi ja fännide vahel. Fännikoordinaatori ülesandeks on aidata xxxxx fännikultuuri arendamisele, klubi fännide tegevuse organiseerimisele kodu- ja välismängudel ning positiivsele, sujuvale ja turvalisele fännide tegevusele. Fännikoordinaator võib olla litsentsitaotleja klubi töötaja või litsentsitaotlejaga lepingu sõlminud isik, xx xxxx, kes tegutseb vabatahtlikel alustel. Fännikoordinaator peab osalema EJL poolt korraldataval turvalisuse seminaril. Premium liiga litsentsitaotleja peab esitama fännikoordinaatori lepingu koopia. Esiliigade ja naiste Meistriliiga litsentsitaotleja teavitab EJL-le xxxxx XX fännikoordinaatori nime.
P.052	C	LIGIPÄÄSETAVUSE EEST VASTUTAV ISIK

		Litsentsitaotleja peab määrama isiku, kes tegeleb võimalikult parima ligipääsetavuse tagamisega staadionile ja teenustele mängu päeval. Ligipääsetavuse eest vastutav isik suhtleb regulaarselt klubi juhtkonnaga ja teeb tihedat koostööd klubi vastavat valdkonda koordineerivate isikutega. Ligipääsetavuse eest vastutav isik peab tegutsema klubiga sõlmitud kirjalik kokkuleppe alusel, milles on sätestatud poolte õigused ja kohustused. Litsentsitaotleja peab esitama ligipääsetavuse eest vastutava isikuga sõlmitud lepingu koopia.
P.06	A NML B	MEEDIAESINDAJA Xxxxxxxxxxxxxxxxxx peab olema asjatundlik meediaesindaja, kes vastutab klubi sportliku tegevuse kajastamise eest meedias, koordineerib EJL-i, vastasvõistkonna ja meediavahelist koostööd ning vastutab võistlusjuhendi- vm mängukorralduse juhendiga meediale esitatud nõuete täitmise eest. Meediaesindaja peab olema EJL-i, klubide ja ajakirjanike jaoks kättesaadav mängude ja mängijatega seotud infoks tööpäeviti ning litsentseeritavas liigas osaleva võistkonna kõigi mängude ajal xx xxxxxx mängu. Meediaesindaja võib olla litsentsitaotleja töötaja või litsentsitaotlejaga lepingu sõlminud isik, xx xxxx, kes tegutseb vabatahtlikkuse alusel. Meediaesindaja peab osalema EJL poolt korraldataval meediaseminaril. Litsentsitaotleja peab esitama meediaesindaja lepingu või kokkuleppe koopia.
P.07	PL X X	XXXX Xxxxxxxxxxxxxxxxxx peab olema kvalifitseeritud arst, kes vastutab mängijate ravi ja meditsiinilise toetuse ning dopingu mittekasutamise eest. Arst peab tagama meditsiinilise abi kõikide mängude ajal. Arst peab olema registreeritud Eesti Terviseameti registris. Arst võib olla litsentsitaotleja palgaline töötaja ja/või litsentsitaotlejaga lepingu sõlminud isik, xx xxxx, kes tegutseb vabatahtlikkuse alusel. Litsentsitaotleja peab esitama arsti lepingu koopia.
P.08	PL A EL A ELB A NML A	MEDITSIINITÖÖTAJA Litsentsitaotlejal peab olema asjatundlik meditsiinitöötaja (massöör, füsioterapeut vm meditsiiniõpingud läbinud isik), kes vastutab mängijatele esmaabi andmise, füsioteraapia ja massaaži eest treeningute ja mängude ajal. Meditsiinitöötaja peab klubi esindusvõistkonna ametlikel mängudel viibima tehnilises alas vastavalt võistlusjuhendiga sätestatule. Meditsiinitöötaja võib olla litsentsitaotleja palgaline töötaja ja/või litsentsitaotlejaga lepingu sõlminud isik, xx xxxx, kes tegutseb vabatahtlikkuse alusel. Litsentsitaotleja peab esitama: a) meditsiinitöötaja lepingu koopia; ja b) meditsiinitöötaja kutsetunnistuse või haridust tõendava dokumendi koopia; või c) muud tema kvalifikatsiooni tõendavad. Litsentsitaotleja meditsiiniline personal peab osalema EJL poolt korraldataval meditsiinitöötajate ning anti-dopingu alaste reeglite tundmise koolitusel.
P.081	C	NOORTEVÕISTKONDADE MEDITSIINITÖÖTAJA Litsentsitaotlejal peab nimetama arst või füsioterapeudi, kes on vastutav noortevõistkondade meditsiinilise teenindamise eest. Noortevõistkonna meditsiinitöötaja peab:

		a) olema arstina registreeritud Terviseameti registris; või b) omama või omandama füsioteraapia erialast kõrgharidust. Litsentsitaotleja peab esitama: a) lepingu meditsiinitöötajaga; (ja) b) diplomi koopia.
P.09	A	ESINDUSVÕISTKONNA PEATREENER Xxxxxxxxxxxxxxxxxx peab olema peatreener, kes on vastutav põhimeeskonna mängijate valiku, taktika ja treeningute läbiviimise eest ning mängijate ja tehnilise personali juhendamise eest riietusruumis ja tehnilises alas enne mängu, mängu ajal xx xxxxx mängu. Premium liiga litsentsitaotleja peatreener peab omama vähemalt UEFA Pro kvalifikatsiooni või UEFA poolt tunnustatud samaväärset muud kvalifikatsiooni. Esiliiga, Esiliiga B ja naiste Meistriliiga peatreener peab omama vähemalt UEFA A kvalifikatsiooni või UEFA poolt tunnustatud samaväärset muud kvalifikatsiooni. Kriteeriumi nõue on täidetud kui peatreener on alustanud liigaks nõutava kvalifikatsiooni kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks. Litsentsitaotleja esindusvõistkonna peatreener ei tohi samaaegselt töötada litsentsitaotleja ega ühegi teise litsentsi taotleva klubi peatreeneri, tegevjuhi ega noortetöö xxxxxx. Litsentsitaotleja peab esitama: a) peatreeneri töölepingu koopia; ja b) koopia kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, kui see ei ole väljastatud EJL poolt.
P.091	PL B EL B ELB C	NAISKONNA PEATREENER Kui litsentsitaotlejal on naiskond, kes osaleb naiste meistrivõistluste Esiliigas peab naiskonnal olema peatreener, kes on vastutav naiskonna mängijate valiku, taktika ja treeningute läbiviimise eest ning mängijate ja tehnilise personali juhendamise eest riietusruumis ja tehnilises alas enne mängu, mängu ajal xx xxxxx mängu. Naiskonna peatreener peab omama vähemalt UEFA B kvalifikatsiooni või UEFA poolt tunnustatud muud samaväärset kvalifikatsiooni. Kriteeriumi nõue on täidetud, kui naiskonna peatreener on alustanud UEFA B kvalifikatsioonisaamiseks kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks. Litsentsitaotleja peab esitama: a) naiskonna peatreeneri lepingu koopia; ja b) koopia naiskonna peatreeneri kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, kui see ei ole väljastatud EJL-i poolt.
P.10	PL A EL B ELB B NML C	ESINDUSVÕISTKONNA ABITREENER Xxxxxxxxxxxxxxxxxx peab olema abitreener, xxxxx ülesanne on abistada peatreenerit põhimeeskonna jalgpallialases tegevuses. Premium liiga litsentsitaotleja esindusvõistkonna abitreener peab omama vähemalt UEFA A kvalifikatsiooni või UEFA poolt tunnustatud muud samaväärset kvalifikatsiooni. Esiliiga ja naiste Meistriliiga litsentsitaotleja esindusvõistkonna abitreener peab omama vähemalt UEFA B kvalifikatsiooni või UEFA poolt tunnustatud muud samaväärset kvalifikatsiooni. Esiliiga B litsentsitaotleja esindusvõistkonna abitreener peab omama vähemalt EJL C

		kvalifikatsiooni või EJL poolt tunnustatud muud samaväärset kvalifikatsiooni. Alates hooajast 2023 peab Xxxxxxxx B abitreener omama vähemalt UEFA B kvalifikatsiooni. Kriteeriumi nõue on täidetud kui abitreener on alustanud liigaks nõutava kvalifikatsiooni kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks. Litsentsitaotleja peab esitama: a) abitreeneri lepingu koopia; ja b) koopia abitreeneri kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, kui see ei ole väljastatud EJL poolt.
P.101	PL B C	VÄRAVAVAHTIDE TREENER Litsentsitaotlejal peab olema väravavahtide treener, xxxxx ülesanne on abistada peatreenerit esindusvõistkonna jalgpallialases tegevuses, vastutades väravavahtide ettevalmistuse ja treenimise eest mängudeks. Väravavahtide treener peab omama vähemalt EJL väravavahtide treeneri kvalifikatsiooni või EJL poolt tunnustatud muud samaväärset kvalifikatsiooni. Alates hooajast 2023 peab Premium liiga väravavahtide treener omama UEFA A väravavahtide kvalifikatsiooni (UEFA A GK). Kriteerium loetakse täidetuks kui väravavahtide treener on alustanud EJL väravavahtide treeneri kvalifikatsiooni kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks. Litsentsitaotleja peab esitama: - väravavahtide treeneri lepingu koopia; ja - koopia väravavahtide treeneri kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, kui see ei ole väljastatud EJL-i poolt.
P.102	C	FITNESSTREENER Xxxxxxxxxxxxxxxxxx peab olema fitnesstreener (füüsilise ettevalmistuse treener), xxxxx ülesanne on abistada peatreenerit esindusvõistkonna jalgpallialases tegevuses, vastutades mängijate füüsilise ettevalmistuse eest aastaringselt. Fitnesstreener peab omama vähemalt fitnesstreeneri kvalifikatsiooni või EJL poolt tunnustatud muud samaväärset litsentsi. Kriteerium loetakse ka täidetuks kui fitnesstreener on alustanud EJL fitnesstreeneri litsentsi kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks. Litsentsitaotleja peab esitama: - fitnesstreeneri lepingu koopia; ja - koopia fitnesstreeneri kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, kui see ei ole väljastatud EJL-i poolt.
P.11	PL A EL A ELB B NML B	NOORTETÖÖ JUHT Litsentsitaotlejal peab olema kvalifitseeritud noortetöö juht, kes vastutab noortetöö arengukava väljatöötamise xx xxxxx igapäevase ellu rakendamise eest. Premium liiga litsentsitaotleja noortetöö juht peab omama vähemalt UEFA A kvalifikatsiooni või UEFA poolt tunnustatud muud vastavat samaväärset kvalifikatsiooni. Esiliiga, Esiliiga B ja naiste Meistriliiga litsentsitaotleja nooretöö juht peab omama vähemalt UEFA B kvalifikatsiooni või UEFA poolt tunnustatud muud vastavat samaväärset kvalifikatsiooni. Kriteerium loetakse täidetuks kui noortetöö juht on alustanud vastava kvalifikatsiooni saamiseks kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks.

		Kriteeriumi täidab ka noortetöö juht, kes ei oma kriteeriumis nõutud kvalifikatsiooni, kuid osaleb EJL-i noortetöö juhtide programmis. Noortetöö juht ei tohi samaaegselt töötada litsentsitaotleja ega ühegi teise litsentsi taotleva klubi tegevjuhi või esindusvõistkonna peatreenerina. Litsentsitaotleja peab esitama: a) noortetöö xxxx lepingu koopia; ja b) koopia noortetöö xxxx treeneri kvalifikatsiooni tõendavast dokumendist, kui see ei ole väljastatud EJL-i poolt.
P.12	A	NOORTETREENERID Litsentsitaotlejal peab olema piisav arv noortetreenereid, kes vastutavad kõikide EJL poolt organiseeritud võistlustele registreeritud võistkondasid puudutavate jalgpallialaste küsimuste eest. Noortetreenerid peavad omama vähemalt EJL-i poolt väljastatud EJL D treeneri kvalifikatsiooni või muud samaväärset kvalifikatsiooni, mis on EJL-i poolt tunnustatud. Kriteeriumi nõue on täidetud kui treener on alustanud nõutava kvalifikatsiooni kursusi, siiski, ainuüksi kursustele registreerimist ei loeta kriteeriumi täitmiseks. Premium ja Esiliigade litsentsitaotlejal peab olema vähemalt üks UEFA B kvalifikatsiooniga treener ning alates hooajast 2025, vähemalt üks UEFA A kvalifikatsiooniga treener kooskõlas Eliitliigade võistlusjuhendiga. Naiste Meistriliiga litsentsitaotlejal peab olema vähemalt üks EJL C kvalifikatsiooniga treener kooskõlas Eliitliigade võistlusjuhendiga. Litsentsitaotleja peab omama noortetreeneritega kirjalikku lepingut, sh võivad need isikud tegutseda vabatahtlikkuse alusel. Litsentsitaotleja peab: a) ERIS-es noortevõistkonna võistlusteks registreerimisel märkima selle võistkonna treeneri ning olemasolul abitreeneri ning hooaja jooksul vajadusel seda infot uuendama; b) esitama noortetreenerite ja nende assistentide lepingute koopiad; ja c) esitama koopiad treenerite kvalifikatsiooni tõendavatest dokumentidest, kui need ei ole väljastatud EJL-i poolt. Vastavalt võistlusjuhendile peab hooajal 2025 U17 Eliitliigade Esiliiga võistkonna peatreener omama vähemalt UEFA A kvalifikatsiooni ning U17 Eliitliiga madalamas liigas osaleva võistkonna peatreener minimaalselt UEFA B kvalifikatsiooni.
P.13	B	TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Kõik kriteeriumites P.02 kuni P.12 kirjeldatud litsentsitaotleja töötajad peavad omama ametijuhendit, kus on näidatud nende õigused, kohustused ja vastutus. Litsentsitaotleja esitab EJL-ile kõigi kriteeriumites P.02 kuni P.12 kirjeldatud töötajate ametijuhendite koopiad.
P.14	A	JALGPALLI AMETIISIKUTE REGISTREERIMINE JA LITSENTSEERIMINE Kõik kriteeriumites P.02 kuni P.12 kirjeldatud ametikohti täitvad isikud peavad olema EJL-is (ERIS) registreeritud. Vastavalt Jalgpalli ametiisikute registreerimise ja litsentseerimise korrale, peavad omama jalgpalli ametiisiku litsentsi kõik isikud, kes: viibivad EJL egiidi all toimuvatel võistlustel tehnilises alas / tsoonis; ning kes tegutsevad EJL egiidi all toimuvatel võistlustel klubi ametiisikutena; ja/või keda klubi on volitanud EJL-is klubi nimel toiminguid sooritama ja/või dokumente

		allkirjastama.
P.15	B	HOOAJASISENE PERSONALIVAHETUS Kui mõni punktides P.02 kuni P.12 toodud ametikohtadest jääb litsentseeritaval hooajal vakantseks litsentseeritavast sõltumatutel asjaoludel, peab litsentseeritav tagama ametikoha täitmise: a) inimese poolt, kellel on xxxxxx kvalifikatsioon xx xxx täidab täielikult kriteeriumi tingimusi (sel juhul võib lepingu sõlmida määramata ajaks); b) inimese poolt, kellel ei ole vastavat kvalifikatsiooni ja ei täida täielikult kriteeriumi tingimusi (sel juhul on asendamine ajutine ja võib xxxxx xxxx hooaja lõpuni, kuid mitte enam kui 6 kuud). Kui mõned punktides P.02 kuni P.15 toodud ametikohtadel töötavad inimesed vabastatakse jalgpallihooaja jooksul töölt litsentseeritavast sõltuvatel asjaoludel (nt. peatreeneri vabastamine), peab litsentseeritav tagama, et see ametikoht täidetakse inimese poolt, kellel on xxxxxx kvalifikatsioon xx xxx täidab täielikult kriteeriumi tingimusi (sel juhul võib lepingu sõlmida määramata ajaks) hiljemalt 60 päeva jooksul lepingu lõpetamisest. Personalivahetusest peab litsentseerijat teavitama EJL-i 7 tööpäeva jooksul.
Artikkel 19 – Finantskriteeriumid
Nr	Aste	Kirjeldus
F.01	A	ARUANDEKOHUSTUSLANE JA TEMA ULATUS Litsentsitaotleja määratleb ja esitab EJL-ile aruandekohustuslase ulatuse, st isiku(d), xxxxx xxxxx ta esitab käesolevas artiklis sätestatud finantskriteeriume tõendavad dokumendid, s.o üksikisiku või konsolideeritud majandusaasta aruande ja eelarve. Aruandekohustuslase ulatus peab sisaldama: a) litsentsitaotlejat; b) litsentsitaotleja jalgpallikooli (kui on); c) mistahes muud juriidilist isikut, kes teenib tulusid ja/või osutab teenuseid ja/või kannab kulutusi seoses alltoodud loetelus toodud jalgpalliliste tegevustega (kui on); d) mistahes juriidilist isikut, olenemata kas see on kajastatud juriidilises struktuuris, mis teenib tulusid ja/või osutab teenuseid ja/või kannab kulutusi seoses alltoodud loetelus toodud jalgpalliliste tegevustega. Jalgpallialased tegevused on muuhulgas: a) personali ja töötajate värbamine, sealhulgas neile lepingust või seadusest tuleneva tasu maksmine; b) mängijate soetamise, xxxxx xx laenu otsesed kulud- tulud; c) piletimüük; d) sponsorlus ja reklaam; e) teleülekande õigused; f) kaubandus- ja vastuvõtukulud ja –tulud; g) klubi tegevuskulud (haldus- ja koolituskulud, mängupäeva/ürituste kulud, lähetuskulud, kulud skautimisele jms); h) finantskulud (sh litsentsitaotleja xxxxxx tagamine või pantimine);

		i) xxxxx- xx treeningrajatistega seotud kulud; j) naistejalgpalli tegevusega seotud tulud-kulud; k) noortejalgpalli tegevusega seotud kulud-tulud. Aruandekohustuslase xxxxx xx pea arvama isikuid: a) kes ei täida ülalloetletud jalgpallialaseid tegevusi ja/või xxxxx tegevus ei ole seotud jalgpalliklubi asukoha, xxxxxx või brändiga; b) xxxxx mõju on ebaoluline võrreldes kõikide isikutega, kes kuuluvad aruandekohustuslase hulka ning nad ei täida ülaltoodud jalgpallialaseid tegevusi (punktid a - k); c) kes täidab jalgpallialaseid tegevusi, mis on juba täielikult ühe aruandekohustuslase finantsaruannetes kajastatud. Litsentsitaotleja peab esitama EJL-ile kinnituse, kinnitades, et kõik ülal loetletud jalgpallialase tegevusega seotud xxxxx xx kulud on kajastatud aruandekohustuslase aruandes/aruannetes, ning esitama detailse põhjenduse, juhul kui need ei kajastu.
F.02	A	MAJANDUSAASTA XXXXXXX Xxxxxxxxxxxxxxx peab hiljemalt 31. märtsiks esitama Raamatupidamise seaduse, Eesti finantsaruandluse xxxxxxxxx xx Korra xxxxxx XXX vastava majandusaasta aruande kriteeriumis F.01 deklareeritud aruandekohustuslase kohta, mis koosneb: a) tegevusaruandest ja b) raamatupidamise aastaaruandest (sh bilanss, tulemiaruanne, rahavoogude aruanne, netovara muutuste aruanne ja raamatupidamise aastaaruande lisad). EJL-ile esitatud aruanne peab olema allkirjastatud juhatuse liikme(te) poolt ning esitatud Äriregistrile.
F.021	A	FINANTSINFO AVALIKUSTAMINE EJL avaldab oma kodulehel (xxx.xxxxxxxx.xx) hiljemalt 31. maiks: - Premium liiga klubide litsentsitaotlejate eelmise majandusaasta aruanded – klubide litsentseerimise sektsioonis; ning - info kogusummast, mis litsentsitaotlejate poolt tasuti agentidele/vahendajatele või nende kasuks – Vahendajate sektsioonis.
F.03	A	ÜLEMINEKUTEGA SEOTUD VÕLGNEVUSTE PUUDUMINE KLUBIDELE Litsentsitaotleja peab hindamispäevaks tõendama, et tal ei ole litsentseeritavale hooajale eelneva aasta 31. detsembri ja/või muu EJL poolt teavitatud seisuga mängijaõiguste üleminekute või laenudega seotud võlgnevusi (Xxxx XX: Võlgnevus) teiste jalgpalliklubide ees. Võlgnevustena käsitletakse jalgpalliklubidele tasumisele kuuluvaid summasid, mis tulenevad: a) mängijate üleminekutest, sh täitunud tingimustega üleminekutasud; b) FIFA mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivas korras (FIFA Regulations on the Status and Transfer of Players) sätestatud treeninghüvitisest ja solidaarsusosamaksetest; c) pädeva organi otsusega määratud solidaarsest maksekohustusest mängija- poolse lepingu lõpetamise korral. Litsentsitaotleja esitab EJL poolt koostatud vormil mängijate üleminekute tabeli. Tabel koostatakse ka siis, kui üleminekuid või laene ei ole kõnealusel perioodil toimunud. Litsentsitaotleja peab üleminekute tabelis kajastama:

a) kõik selliste uute mängijate registreerimised (sh laenud), millega kaasnevad mängija soetamise otsesed kulud vastavalt Korrale, ja mis on toimunud 12 kuu jooksul enne 31. detsembrit või muul EJL poolt nimetatud perioodil (näiteks kvartalil), olenemata sellest, kas 31. detsembri või muu EJL poolt määratud hindamise päeva seisuga oli võlgnevusi või mitte;

b) kõik üleminekud, mille eest on 31. detsembri või muu EJL poolt määratud hindamise päeva seisuga tasumata summasid, olenemata sellest, kas üleminek või laen toimus 12 kuu või muu perioodi jooksul enne 31. detsembrit või EJL poolt määratud hindamispäeva või varem;

c) kõik üleminekud, mille osas on vaidlus seadusjärgses organis või menetlust teostavas rahvuslikus või rahvusvahelises jalgpalliorganis või asjakohases vahekohtus pooleli.

Litsentsitaotleja poolt tabelis kajastatud mängijate üleminekutega seotud kohustised 31.detsembri seisuga peavad ühtima majandusaasta aruandes kajastatud mängijate üleminekutega seotud kohustustistega xx xxxxx aluseks olevate raamatupidamisdokumentidega.

Lisaks mängijate üleminekute tabelile peab litsentsitaotleja esitama soetatud mängijate üleminekulepingud ja üleminekusummade tasumist tõendavad maksekorralduste koopiad.

F.04

VÕLGNEVUSTE PUUDUMINE TÖÖTAJATE EES

Litsentsitaotleja peab hindamispäevaks tõendama, et tal puuduvad töö- või muudest võlaõiguslikest lepingulistest, elukutselise jalgpalluri sportlasetoetuse või sportlasestipendiumi lepingust või seaduslikest kohustustest tulenevad võlgnevused oma töötajate vm lepingu osapoolte (edaspidi töötajad) ees litsentseeritavale hooajale eelneva aasta 31. detsembri või muu EJL-i poolt määratud seisuga.

Võlgnevused on kõik töötajatele tasumisele kuuluvad maksetähtaja ületanud tasud ja summad, mis tulenevad lepingulisest suhtest töötajatega või nendega seotud seaduslikest kohustustest, sh palgad, maksed kuvandiga seotud õiguste kasutamise eest, preemiad ja muud hüved. Summad, mis tasutakse isikutele, kes ei tegutse enam litsentsitaotleja heaks, kuuluvad samuti selle kriteeriumi kohaldamisalasse ja tuleb tasuda lepingus ja/või seaduses sätestatud perioodil, olenemata viisist, kuidas vastavaid võlgnevusi raamatupidamisaruannetes kajastatakse.

Termin „töötaja” hõlmab muuhulgas:

a) kõiki elukutselisi jalgpallureid vastavalt FIFA ja EJL mängijate staatust ja üleminekuid reguleerivatele kordadele (FIFA Regulations on the Status and Transfer of Players ja/või EJL mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriv kord); ja

b) artikli 18 kriteeriumites P.02 - P.12 loetletud ametikohti täitvad isikud.

Sportlasestipendiumide maksmine töötajatele, sh kriteeriumides P.02 kuni P.15 loetletud ametikohti täitvatele isikutele on keelatud, v.a. kui see on kooskõlas Spordiseadusega.

Litsentsitaotleja täidab ja esitab EJL-ile litsentseerija poolt koostatud vormil töötajate tabeli näidates ära:

a) kõik töötajad, kes tegutsesid klubis 12 kuu või muu EJL poolt määratud perioodi jooksul enne 31. detsembrit või muud EJL poolt määratud hindamispäeva. St tabelis tuleb kajasta kõik EJL poolt määratud perioodil klubis töötanud isikud, mitte xxxx hindamispäeva seisuga kehtivat lepingut omavad isikud;

b) kõik töötajad, xxxxx ees on 31. detsembri või muu EJL poolt määratud seisuga võlgnevus olenemata sellest, millal nad klubiga lepingut omasid; ja

c) kõik töötajad, kellega seoses on üleval nõue, mis on vaidlustatud

seadusjärgses organis või menetlust teostavas rahvuslikus või rahvusvahelises jalgpalliorganis või asjakohases vahekohtus.

Tabelis tuleb kajastada iga töötaja kohta vähemalt allolev informatsioon:

a) Töötaja nimi;

b) Töötaja ametikoht/ funktsioon;

c) Lepingu alguskuupäev;

d) Lepingu lõpukuupäev (kui leping on lõppenud);

e) Lepingust tulenev võlgnevus 31. detsembri seisuga, sh tuleb kajastada koguvõlgnevuse iga tasumata osa maksetähtaeg;

f) Kõik kohustused hindamispäeval võlgnevustest seisuga 31. detsember, kajastades koguvõlgnevuse iga tasumata osa maksetähtajast koos selgitusega; ja

g) kõik vaidlustatud nõuete ja hindamispäeva seisuga pooleliolevate menetluste summad.

Litsentsitaotleja poolt tabelis kajastatud koguvõlgnevus töötajatele 31. detsembri seisuga peab ühtima majandusaasta aruande lisas „Võlad töövõtjatele“ kajastatuga ning selle aluseks olevate raamatupidamise dokumentidega.

Kriteeriumi täitmise tõendamiseks peab litsentsitaotleja esitama litsentseerija poolt nõutud töötajate kohta 31. detsembri või muu EJL poolt määratud seisuga kinnituskirjad EJL koostatud ja edastatud vormil ja pangakonto väljavõtted tasutud väljamaksete kohta.

F.05

MAKSUVÕLGNEVUSTE PUUDUMINE

Litsentsitaotleja peab hindamispäevaks tõendama, et tal puuduvad Maksu- ja Tolliameti (edaspidi EMTA) ees töötajatega sõlmitud lepingulistest ja seaduslikest kohustustest tulenevad maksuvõlgnevused litsentseeritavale hooajale eelneva aasta 31. detsembri või muu EJL poolt määratud seisuga.

Võlgnevused on EMTA-le tasumisele kuuluvad summad, mis tulenevad lepingulisest (sh stipendiumileping ja sportlasestipendium) suhtest töötajatega või nendega seotud seaduslikest kohustustest. Summad, mis tasutakse isikutele, kes ei tööta enam erinevatel põhjustel litsentsitaotleja heaks, kuuluvad samuti selle kriteeriumi kohaldamisalasse ja tuleb tasuda lepingus ja/või seaduses sätestatud perioodil, olenemata viisist, kuidas vastavaid võlgnevusi raamatupidamisaruannetes kajastatakse.

Maksuvõlgnevuse kontrollimiseks peab litsentsitaotleja esitama väljavõtte EMTA-lt nõuete ja kohustuste saldo kohta 31. detsembri või muu EJL poolt määratud seisuga kas väljatrükina e-maksuameti kodulehelt või EMTA kinnitusena.

Maksuvõlgnevuste korral EMTA ees peab litsentsitaotleja esitama EJL-le alloleva informatsiooni:

a) kõik võlgnevused 31. detsembri või muu EJL poolt määratud seisuga, tuues välja iga makse maksetähtaja koos tõendava dokumendi ning täiendava selgitusega vaidlustatud või ajatatud maksusummade korral;

b) kõik vaidlustatud nõuete ja pooleliolevate menetluste summad.

Maksude nõuete ja kohustuste xxxxx XXXX-le 31. detsembri seisuga peab ühilduma vastava näitajaga bilansis.

F.06

EELARVE

Litsentsitaotleja koostab ja esitab aruandekohustuslase eelarve litsentseeritava hooaja või muu EJL poolt määratud perioodi kohta, xx xxxxxx eelarve oma noortetöö naiste

Meistriliiga litsentsitaotleja ka naistejalgpalli kohta, kinnitamaks oma jätkusuutlikkust

vähemalt kuni litsentseeritava hooaja lõpuni.

Eelarve tuleb koostada kalendriaasta või muu EJL poolt määratud perioodi kohta. Eelarve aluseks on mõistlikud eeldused.

Eelarve sisaldab:

a) eelarvelist tulemiaruannet, mis sisaldab võrdlusnäitajaid eelmise majandusaasta kohta;

b) selgitavaid lisasid, sh lühikirjeldust oluliste eelduste kohta (viitega ajaloolise finants- ja muu teabe olulisematele aspektidele), mida on kasutatud eelarvelise tulemiaruande koostamiseks, ning kirjeldama lühidalt ka peamisi xxxxx, mis võivad tulevasi finantstulemusi mõjutada;

c) eelarvelist rahavoogude aruannet, mis sisaldab võrdlusnäitajaid eelmise majandusaasta kohta;

d) vajadusel bilanssi EJL poolt määratud seisuga.

Eelarve tuleb koostada samadel alustel kui majandusaasta aruanne ja see peab olema kooskõlas samade raamatupidamise sise-eeskirjadega kui need, mida rakendatakse majandusaasta aruande koostamisel, välja arvatud pärast viimase majandusaasta aruande koostamise kuupäeva tehtud raamatupidamise sise-eeskirjade muudatused, mis kajastuvad järgmises majandusaasta aruandes – viimasel juhul avaldatakse muudatuste üksikasjad.

Eelarve peab vastama Xxxxx XXX: Majandusaasta aruande ja eelarve koostamise alused ning andmete kajastamise miinimumnõuded sätestatule ja see tuleb esitada EJL koostatud ja litsentsitaotlejale edastatud näidisvormil.

Lisada tuleb täiendavad kirjed ja lisateave, kui need selgitavad olukorda või kui nende väljajätmine muudaks eelarve eksitavaks.

F.07

VÕLGNEVUSTE PUUDUMINE EESTI JALPALLI LIIDULE

Litsentsitaotlejal ei tohi olla võlgnevusi Eesti Jalgpalli Liidule 31. detsembri või muu EJL poolt määratud seisuga.

F.08

KOHUSTUS TEAVITADA OLULISTEST SÜNDMUSTEST

Pärast litsentseerimisotsust peab litsentseeritav viivitamata kirjalikult teavitama EJL-i edasistest sündmustest, mis võivad seada kahtluse alla litsentseeritava võime jätkata tegutsemist kuni vähemalt selle hooaja lõpuni, milleks litsents on väljastatud.

Juhtkonna ettevalmistatud teave peab sisaldama sündmuse või olude laadi kirjeldust xx xxxxx rahalise mõju hinnangut või põhjendatud avaldust, et taolist hinnangut ei ole võimalik anda.

EJL korraldab hindamise ja võib xxxx xxxx taotleda teavet litsentseeritava finantsseisundi kohta.

Artikkel 20 – Monitooringu kriteeriumid

M.01

MAKSUKÄITUMINE

Litsentseeritu kohustub arvestama ja tasuma MTA-le seadusega ettenähtud tööjõumaksud oma töötajate ja muu võlaõigusliku lepingu alusel litsentsitaotleja juures ametikohustusi täitvate isikute eest.

Litsentsitaotleja peab EJL-i poolt teavitatud tähtajaks esitama MTA vormi TSD („Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni xxxxx xx töötuskindlustusmakse deklaratsioon”) Xxxx(d) aruandekohustuslase kohta.

Juhul, kui aruandekohustuslane on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja, esitab litsentsitaotleja EJL poolt teavitatud tähtajaks ka

Maksu- ja Tolliameti vormi INF 9 pdf-formaadis aruandekohustuslas(t)e kohta.

M.02

EELARVE TÄITMISE HINDAMINE

Litsentseeritu kohustub EJL-i poolt teavitatud tähtaegadeks esitama informatsiooni jooksva aasta eelarve kvartaalse täitmise kohta.

Eelarve kvartaalse täitmise hindamiseks, peab litsentseeritu esitama Korra Xxxx XXX alusel koostatud tulemiaruande informatsiooni kvartali lõpu seisuga.

V LÕPPSÄTTED

Artikkel 21 – Lisad

21.1 Kõik Korra lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 22 –Distsiplinaarmenetlus

22.1 Klubide litsentsikomisjon ja Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjonid tegutsevad Korra üldeesmärke silmas pidades, et vältida nendest kõrvalehoidmiste katseid.

22.2 Korra rikkumisi menetleb EJL-i distsiplinaarorgan vastavalt EJL-i distsiplinaarmäärusele.

Artikkel 23 – Rakendussätted

23.1 Litsentseerimise administratsioonil on Korra konkreetsete sätete või meetmete rakendamiseks õigus xxxxx vastu otsuseid direktiivide, ringkirjade või mõnel xxxx xxxxx.

Artikkel 24 – Jõustumine

24.1 EJL klubide litsentseerimise kord on kinnitatud EJL juhatuse poolt 23.09.2021.

24.2 Kord asendab EJL juhatuse poolt 01.10.2020 kinnitatud dokumenti Klubide litsentseerimise kord Eesti 2021 a. meistrivõistluste Premium liiga, Esiliiga ja naiste Meistriliiga võistlusteks.

24.3 Kord jõustub Eesti meistrivõistluste Premium liigas, Esiliigades ning naiste Meistriliigas osalemiseks alates 2022.a hooajast.

Juhtkonna poolt allkirjastanud

Xxxxx Xxxxxx Xxxx Xxx

President Peasekretär

Xxxx X: Litsentseerimise põhiprotsess

1. Litsentsimänedžer valmistab ette klubide litsentseerimise dokumendid, milles sisalduvad kriteeriumid, ajakava, blanketid, vormid jms.

2. Litsentsimänedžer saadab ettevalmistatud dokumentide kohta litsentsitaotlejatele informatsiooni e-kirja xxxx, dokumendid ja ankeedid on saadaval EJL kodulehel xxx.xxxxxxxx.xx „Litsentseerimise“ sektsioonis.

3. Litsentsitaotleja ERIS-e peakasutaja määrab litsentsirakenduses litsentseerimise eest vastutava isiku, kes on ERIS-e pea- või tavakasutaja. Litsentsitaotlust, kriteeriumeid tõendavaid dokumente jms saab litsentsirakenduses kinnitada xxxx XXXX-e peakasutaja.

4. Litsentsitaotlejad esitavad ajakavas määratud tähtajaks ERIS-e litsentsirakenduse kaudu EJL-ile litsentsitaotluse, milles nad märgivad ära, millist litsentsi nad taotlevad ning deklareerivad, et nad täidavad litsentseerimise kriteeriume.

5. Litsentseerija esitab litsentsitaotlejate nimekirja tippjalgpallikomisjonile, kes määrab litsentsitaotlejatega individuaalsete kohtumise ajakava ning kohtumisel arutlusele tulevad teemad.

6. Litsentsitaotlejad kohtuvad kokkulepitud graafiku alusel tippjalgpallikomisjoniga individuaalsetel konsultatsioonidel või xxxxx xxxx vormis ning valmistavad ette litsentsikaitsmise teemad.

7. Litsentsitaotlejad esitavad litsentsirakenduse kaudu litsentsi saamiseks kriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid, kontrollivad ja vajadusel korrigeerivad litsentsirakenduse poolt kuvatavat ERIS-es olevat informatsiooni kriteeriumite täitmise kohta ning esitavad dokumendid ja kinnitatud informatsiooni ajakavas määratud tähtajaks kriteeriumite paketti ERIS-e peakasutaja poolt allkirjastades EJL-ile. ERIS-e peakasutaja poolt allkirjastatud kriteeriumite paketi digikonteiner sisaldab kõiki litsentsitaotleja poolt litsentsirakendusse ja allkirjastamise hetkel ERIS-esse laetud litsentseerimisega seotud dokumente ning litsentsirakenduse (süsteemi) poolt genereeritud dokumente.

8. Litsentsimänedžer kontrollib, kas litsentsitaotleja poolt esitatud dokumendid on korrektsed ning saabunud tähtaegselt. Kui litsentsitaotleja poolt esitatud dokumendid ei ole täielikud või need ei ole saabunud tähtaegselt, võtab litsentsimänedžer ühendust litsentsitaotlejaga, et kokku leppida edasistes sammudes (näiteks nõuda lisainformatsiooni, toetavaid dokumente, küsimustikke või puuduvaid vorme).

9. Kui dokumendid on korrektsed ning saabunud tähtaegselt, edastab litsentsimänedžer selle kohta info litsentseerimise ekspertidele.

10. Litsentseerimise eksperdid vaatavad litsentsirakenduses litsentsitaotlejate dokumendid üle, kontrollivad kriteeriumide täitmist ja esitavad kokkulepitud tähtajaks litsentsitaotlejate kohta raportid. Eksperdid võivad litsentsitaotlejatelt nõuda lisainformatsiooni või –dokumente.

11. Litsentsimänedžer hindab, kas ekspertide poolt esitatud raportid on täielikud ning esitatud tähtaegselt. Litsentsimänedžer hindab litsentsitaotlejaid. Ekspertide ettekannete alusel võib xx xxxxx valdkondi, mis vajavad edasist uurimist.

12. Kui litsentsimänedžer ei leia valdkondi, mis vajaksid edasist uurimist, koostab ta kokkulepitud tähtajaks raporti klubide litsentsikomisjonile. Kui litsentsimänedžer vajab lisainformatsiooni, võtab ta litsentsitaotlejaga ühendust ja nõuab täiendavaid

selgitusi või saavutab litsentsitaotlejaga kokkuleppe edasise tegevuse osas.

13. Klubide litsentsikomisjon vaatab ettekande üle, küsib litsentsimänedžerilt vajaduse korral täiendavaid selgitusi ja dokumente.

14. Kui litsentsitaotleja täidab kõiki kohustuslikke kriteeriume litsentsi saamiseks, kutsub litsentsimänedžer kokku litsentsikaitsmise komisjoni, kuhu lisaks klubide litsentsikomisjonile kuuluvad tippjalgpallikomisjoni liikmed ning EJL juhatuse liikmed. Pärast litsentsikaitsmist hindab tippjalgpallikomisjon litsentsitaotlejat positiivse või negatiivse hinnanguga ja edastab selle klubide litsentsikomisjonile.

15. Pärast litsentsikaitsmist võib litsentsikomisjon nõuda litsentsitaotlejalt lisainfot.

16. Litsentsikomisjon vaatab üle tippjalgpallikomisjoni otsuse litsentsitaotleja kohta, hindab vajadusel litsentsitaotleja poolt esitatud lisainfot ning võtab vastu otsuse litsents väljastada või selle väljastamisest keelduda. Xxxxx on kirjalik ja allkirjastatud klubide litsentsikomisjoni esimehe poolt. Kirjalik otsus peab sisaldama järgmist:

- klubide litsentsikomisjoni liikmete xxxxxxx;

- otsusest teatamise aega;

- osapooli ja nende poolt tõstatatud küsimustega seotud asjaolusid;

- klubide litsentsikomisjoni otsust ja põhjendust, millele otsus tugineb;

- apellatsiooni esitamise tingimusi.

17. Kui litsentsitaotleja ei täida kõiki kohustuslikke kriteeriume litsentsi saamiseks, keeldub klubide litsentsikomisjon litsentsi väljastamisest. Keeldumises näidatakse ära põhjused ja litsentsitaotlejal on võimalik otsus kaevata edasi klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni xxxxx.

18. Kooskõlas Klubide litsentsikomisjoni ja litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni reglemendiga on Litsentsitaotlejal õigus esitada kirjalik apellatsioon, millest Litsentsimänedžer teavitab klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni. Litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni koosoleku toimumise aeg lepitakse kokku.

19. Litsentsimänedžer koostab klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjonile raporti, kus on näidatud ära keeldumise põhjused ning esitab selle klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjonile.

20. Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjon koguneb kaebuse läbivaatamiseks esimesel võimalusel. Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjon võib nõuda täiendavat informatsiooni ja toetavaid dokumente litsentsimänedžerilt ja/või litsentsitaotlejalt.

21. Pärast litsentsitaotleja dokumentide ja litsentsimänedžeri raporti läbivaatamist, otsustab klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjon, kas jätta klubide litsentsikomisjoni keelduv otsus jõusse või väljastada litsents. Kirjalik otsus peab sisaldama järgmist:

a) litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni liikmete xxxxxxx;

b) otsusest teatamise aega;

c) osapooli, nende nõudmisi ja nende poolt tõstatatud küsimustega seotud asjaolusid;

d) litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni otsust ja põhjendust, millele otsus tugineb.

22. Klubide litsentsiasjade apellatsioonikomisjoni otsus on lõplik.

Monitooring

23. Litsentseeritu esitab ajakavas määratud tähtajaks monitooringu kriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid litsentsirakendusse.

24. Litsentsimänedžer ja finantskriteeriumite ekspert vaatavad dokumendid üle ning litsentsimänedžer esitab kokkuvõtte klubide litsentsikomisjonile.

25. Klubide litsentsikomisjon vaatab kokkuvõtte üle ning võib teha litsentseeritule ettekirjutuse, anda käitumisjuhiseid või kriteeriumi rikkumise või tähtajaga hilinemise korral teha distsiplinaarorganile ettepaneku litsentseeritu sanktsioneerimiseks.

Xxxx XX: Mängija tervisekaart ja meditsiinilise kontrolli sisu

Järgmistes tabelites A kuni G antakse ülevaade nõutavatest kohustuslikest ja vabatahtlikest uuringutest ja testidest ning nende tegemise sagedusest (nt kord aastas):

A) Mängija jalgpallialane terviselugu

Mängija terviselugu on tema jalgpalliga seotud tervisekontrolli aluseks. Terviselugu peab olema dokumenteeritud xx xxxx peab mängija karjääri jooksul pidevalt uuendama.

Selline dokument on meeskonna arstidele tervisekontrolli tegemisel suureks abiks.

1. Eelmisel hooajal mängitud mängude arv (sh sõpruskohtumised)

Soovitatavalt kord aastas

2. Peamine löögijalg

3. Positsioon väljakul

B) Haiguslugu ja pärilikud haigused

Mängija tervisekontrolli kaart algab üldosaga „Haiguslugu ja pärilikud haigused”. Neid andmeid tuleb mängija karjääri jooksul kindlasti pidevalt uuendada.

1. Lähisugulaste haiguslood (esimese järjekorra sugulased, st isa-ema, vennad-õed):

a) kõrgvererõhutõbi, insult,

b) südamehaigused, xx xxxxxx seiskumisest tingitud äkksurm,

c) veresoonkonna haigused, veenilaiendid, süvaveenide tromboos,

d) suhkurtõbi,

e) allergiad, astma,

f) vähk, verehaigus,

g) kroonilised liigeste või lihaste vaevused,

h) hormonaalsed häired.

Soovitatav uuendada kord aastas

2. Mängija haiguslugu:

a) südameprobleemid, rütmihäired, minestus,

b) peapõrutus,

c) allergiad, astma,

d) korduvad nakkushaigused,

e) raskemad haigused,

f) raskemad vigastused, mis eeldasid kirurgilist sekkumist, haiglaravi või mängimise katkestamist kauemaks kui üheks kuuks.

Soovitatav uuendada kord aastas

3. Kaebused hetkeseisuga:

a) sümptomid, nt xxxxxx valu (liiges- või lihasvalu),

b) valu rinnus, hingeldus, südamepekslemine, rütmihäired,

c) peapööritus, minestus,

d) gripilaadsed sümptomid, köha, rögaeritus,

e) söögiisu xxxxxx, kaalulangus,

f) unepuudus,

g) seedetrakti häired.

Soovitatav uuendada kord aastas

4. Ravimid/toidulisandid: a) spetsiifilised ravimid, mida mängija hetkel tarvitab, b) kinnitus, et mängijale on vajadusel väljastatud asjakohase ameti poolt TUE (Therapeutic Use Excemption) xx xxxxx kehtivus, c) toidulisandid, mida mängija tarvitab, d) mängija on kursis dopinguvastaste eeskirjadega.	Soovitatav uuendada kord aastas
5. Vaktsineerimiste register, kus on kuupäevaliselt välja toodud mängijale antud vaktsiinid.	Uuendada kord aastas
C) Xxxxxx tervisekontroll
Rutiinse läbivaatuse teine osa.
1. Kasv	Kohustuslik kord aastas
2. Kehakaal
3. Vererõhk (pideva kontrollimise valiidsuse tagamiseks soovitatakse mõõta vererõhku alati samalt käelt, mis tuleks märkida ka mängija terviseloosse)
4. Pea xx xxxx (nägemiskontroll, nina, kõrvad, xxxxxx, xxxx, kilpnääre)
5. Lümfisõlmed
6. Rindkere ja kopsud (ülevaatus, auskultatsioon, perkussioon, rindkere laienemine sisse- ja väljahingamisel)
7. Süda (südametoonid, kahinad, pulss, rütmihäired)
8. Kõht (sh songad, armid)
9. Veresooned (sh perifeerne pulss, kahin veresoontes, veenilaiendid)
10. Naha kontroll
11. Närvisüsteem (sh refleksid, aistingute kõrvalekalded)
12. Motoorne süsteem (sh lihasnõrkus, atroofia)
D) Kardioloogiline eriuuring
Üldjuhul tuleb ehhokardiogramm teha mängija karjääri alguses nii xxxxx xxx võimalik, eriti siis, kui see on kliinilise läbivaatuse tulemuste alusel näidustatud. Anamnestilise ja kliinilise näidustuse puhul on soovitatav teha korduv kontroll, st ehhokardiogramm. Klubide litsentseerimise korra kohaselt on kohustuslik teha üks tavapärane ehhokardiogramm: I) kõigile klubi esindusvõistkonna mängijatele enne 21. sünnipäeva; II) klubi esindusvõistkonna mängijatele, kes on vanemad kui 21. aastat, kui nende tervisekontrolli kaardil ei ole ehhokardiograafia andmeid. Klubi litsentseerimise korra kohaselt on kohustuslik vähemalt üks kord aastas xxxx xxxxx mängijale tavapärane 12-lülituseline elektrokardiogramm (EKG) ja koormus- EKG. Kontrolli tulemus tuleb kanda mängija terviseloosse.
1. Elektrokardiogramm (12-lülituseline EKG) ja koormus- EKG	Kohustuslik regulaarselt näidustuste korral.
2. Ehhokardiogramm	Kohustuslik vastavalt ülaltoodud punktidele I xx XX

E) Laboratoorsed uuringud
UEFA võistlustel osalevate klubide võistkondadesse kuulub tavaliselt eri rahvusest mängijaid. Seepärast on allpool nimetatud kohustuslikud ja tungivalt soovitavad testid, mille abil saab teha põhjalikke laboratoorseid uuringuid. Tegu ei ole ammendava loeteluga. Kõik laboratoorsed testid tuleb viia läbi mängija teavitatud nõusolekul ja need peavad olema kooskõlas Eesti õigusaktidega (nt konfidentsiaalsuse, diskrimineerimise jms küsimustes).
1. Üldveri (hemoglobiin, hematokrit, erütrotsüüdid, leukotsüüdid, trombotsüüdid)	Kohustuslik kord aastas
2. Uriinianalüüs (valgu- ja suhkrusisalduse määramine)	Kohustuslik kord aastas
3. Veresete	Soovitatav
4. C-reaktiivne valk
5. Xxxxx ringlevad rasvad (kolesterool, HDL- ja LDL kolesterool, triglütseriidid)
6. Glükoosisisaldus
7. Kusihappesisaldus
8. Kreatiniinisisaldus
9. Aspartaadi aminotransferaas
10. Alaniini aminotransferaas
11. Gamma-glutamüüli transferaas
12. Kreatiini kinaas
13. Kaalium
14. Naatrium
15. Magneesium
16. Raud
17. Ferritiin
18. Veregrupp
19. HIV-test
20. Hepatiidi sõeluuring
F) Ortopeediline läbivaatus ja funktsioonitestid
Kohustuslikud punktid on sportlaste tervisekontrolli puhul tavapärased. Punktid 7–9 soovitatakse läbida seepärast, et need on klubi arstidele abiks vigastatud mängijate taastusravis ennetavate strateegiate ja testide määramisel. Lisaks soovitatakse klubi arstil kaaluda lülilahustuse ja lülilibisemise esinemise tingimuste välistamist. Lisateavet järgmiste funktsioonitestide kohta leiate allnimetatud väljaannetest. - Simple but reliable functional tests: Xxxxxxxx J, Xxxxxxxx J, Xxxxxx A. Football Medicine. London: Xxxxxx Xxxxxx (Xxxxxx & Xxxxxxx Group), 2003: 562; Range of motion and tests for muscle tightness: Xxxxxxxx X, Xxxxxxxxxx M, Xxxxx B et al. Lower extremity goniometric measurements: a study to determine their reliability. Arch Phys Med Rehabil 1982; 63: 171– 175; - One-leg hop test: Xxxxxxx E, Xxxxxxxxxxx R, Xxxxxx U. Stabilometry and one-leg hop test

have high test-retest reliability. Scand J Med Sci Sports 1998; 8-4: 198–202. - SOLEC test: Xxxxxxx E, Xxxxxxxxxxx R, Xxxxxx X. Stabilometry and one-leg hop test have high test-retest reliability. Scand J Med Sci Sports 1998; 8-4: 198–202.
1. Lülisammas: ülevaatus ja funktsioonitest (haprus, valu, paindlikkus)	Soovituslik kord aastas
2. Õlad: valu, liikuvus ja stabiilsus
3. Puusad, kubemepiirkond xx xxxxx: valu ja liikuvus
4. Põlved: valu, liikuvus, stabiilsus ja efusioon
5. Sääred: valu (säärelihaste ülepinge, hüppeliiges)
6. Pahkluud ja labajalad: valu, liikuvus, stabiilsus ja efusioon
7. Liikuvus- ja lihaspingetest: a) lähendajalihas, b) reie tagumised kõõlused, c) niude-nimmelihas, d) nelipealihas, e) kaksik-sääremarjalihas, f) lest-sääremarjalihas.	Soovitav
8. Lihasjõud (xxxx xxxxx hüppamise test)
9. Lihastasakaalu test (SOLECi test: xxxx xxxxx seismine, silmad kinni)
G) Röntgen- ja ultraheliuuring
Ultraheli-, röntgen- ja magnetresonantsuuringut hõlmav radioloogiline läbivaatus võib osutuda vajalikuks, kui see on näidustatud tervisekontrollil ilmnenud kliiniliste ja funktsionaalsete leidude põhjal. Röntgenülesvõtted (eelkõige need, mis on tehtud pärast vigastust) kuuluvad mängija tervisekontrolli kaardi juurde.

Xxxx XXX: Majandusaasta aruande ja eelarve koostamise alused ning andmete kajastamise miinimumnõuded

I – Majandusaasta aruande ja eelarve koostamise üldised põhimõtted

1. Litsentsitaotleja peab litsentseerijale esitama finantskriteeriumite kohaselt tingimustes F.01, F.02 ja F.05 sätestatud minimaalse finantsteabe.

2. Olenemata litsentsitaotleja juriidilisest struktuurist tuleb finantskriteeriumis F.02 määratletud majandusaasta aruanne koostada kooskõlas Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduse ja Eesti finantsaruandluse standardiga.

3. Majandusaasta aruanne koostatakse eeldusel, et litsentsitaotleja on jätkusuutlik, s.o tema töö jätkub lähitulevikus. Eeldatakse, et litsentsitaotlejal ei ole kavatsust ega vajadust alustada likvideerimist, lõpetada tegevus või otsida kaitset võlausaldajate eest vastavalt õigusaktidele.

4. Majandusaasta aruande koostamisel ja esitamisel vastavalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusele ja Eesti finantsaruandluse standardile, tuleb muu hulgas järgida järgmisi aluspõhimõtteid:

a) õiglane kajastamine;

b) järjepidev kajastamine;

c) tekkepõhine raamatupidamine;

d) oluliste kirjeliikide eraldi esitamine;

e) xxxxxx xx kohustiste ning tulude ja kulude vahelise tasaarvelduse puudumine.

5. Kõik majandusaasta aruande osad peavad olema selgelt määratletud. Et tagada teabe mõistetavus, peavad allnimetatud andmed olema esitatud arusaadavalt xx xxxx tuleb vajaduse korral majandusaasta aruandes korrata:

a) aruandekohustuslase(-ste) nimi (ja õiguslik vorm), alaline asukoht ja juriidiline aadress ning muudatused vastavas teabes enne bilansipäeva;

b) andmed selle kohta, kas finantsteave hõlmab üht litsentsitaotlejat või juriidiliste isikute rühma või muud juriidiliste isikute kooslust; niisuguse rühma või koosluse struktuuri ja osade kirjeldus;

c) bilansipäev ja finantsteabega hõlmatud periood (nii praegune kui ka võrreldav teave); ja

d) vääring, milles raamatupidamisaruanded on koostatud.

II – Majandusaasta aruande konsolideerimise kohustus ja nõuded

1. Kui aruandluskohustuslastena (vastavalt finantskriteeriumile F.01) on välja toodud enam kui üks juriidiline isik, tuleb aruandekohustuslase finantsaruanne esitada konsolideeritult nagu oleks tegemist ühe isikuga.

2. Kui aruandekohustuslane (vastavalt finantskriteeriumile F.01) kuulub kontserni, kus emaettevõtjal on kontrolliv huvi tütarettevõtja(te) üle, esitatakse majandusaasta aruanne konsolideerituna. Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle. Raamatupidamiskohustuslane, kes on aruandeaastal või sellele eelnenud majandusaastal olnud konsolideeriv üksus, koostab lõppenud majandusaasta kohta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, mis koosneb konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne, mis

koosneb konsolideeritud bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest (konsolideeritud aruanded) ning lisadest, esitletakse selliselt nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega.

III – Mängija registreerimisega seotud arvestuspõhimõtted.

1. Litsentsitaotleja peab mängija registreerimisega seotud tehingud (sh laenu) kandma tuluks või kuluks, kulusid ei kapitaliseerita. Litsentsitaotleja peab majandusaasta aruandes eraldi välja xxxxx, et mängijate soetamise kulusid ei kapitaliseerita.

2. Mängijate alalise registreerimisega seotud tehingute kajastamise arvestuspõhimõtted on:

a) Mängijaõiguste omandamine tuleb kajastada siis, xxx xxxx ülemineku toimumise olulised tingimused on täidetud, see tähendab puudub tingimuslikkus, kahe klubi vahel ning uue klubi ja mängija vahel on sõlmitud õiguslikult siduv leping;

b) Igasuguseid tasusid mängijatele ja/või nende kasuks (näiteks nagu lepingu allakirjutamise tasu) tuleb kajastada töötaja hüvitisena, mitte mängija registreerimisega seotud kuluna. Mängija registreerimisega seotud laenu finantskulu tuleb kajastada finantskuluna, mitte mängija registreerimisega seotud kuluna;

c) Mängijaõiguste müümine tuleb kajastada siis, xxx xxxx ülemineku toimumise olulised tingimused on täidetud, see tähendab puudub tingimuslikkus ning riskid ja hüved on liikunud uuele klubile.

IV – Mängija ajutise registreerimisega (laenuga) seotud arvestuspõhimõtted.

1. Mängijate ajutise registreerimisega (laenudega) seotud tehingute kajastamise arvestuspõhimõtted on toodud allpool.

2. Saadud või makstud laenutasu tuleb kajastada mängijaõiguste tuluna/kuluna.

3. Mängijaõiguste ajutisel üleminekul laenu andvast klubist uude klubisse xxxx mängijaõiguste ostu kohustuse/võimaluseta:

a) Laenu andnud klubilt saadud / saada olev laenutasu (kui on), tuleb kajastada tuluna laenuperioodi jooksul.

b) Laenule võtva klubi poolt tasutud/tasutavad laenutasud (kui on), tuleb kajastada kuluna laenuperioodi jooksul. Kui uus klubi võtab üle mängija palga maksmise kohustuse, tuleb seda kajastada töötajate hüvitise kuluna mängija laenu perioodil.

4. Mängijaõiguste ajutisel üleminekul laenu andvast klubist uude klubisse tingimusteta mängijaõiguste väljaostmise kohustusega:

a) Laenule andnud klubi peab sellist laenu kajastama kui mängija alalist üleminekut. Laenust ning tulevikus mängija üleminekust saadud laekumised tuleb kajastada laenu alguskuupäevast.

b) Uus klubi peab kajastama laenu otsesed kulud ning tulevikus makstava tasu mängijaõiguste omandamise eest vastavalt mängija alalise registreerimisega seotud arvestuspõhimõtetele.

5. Mängijaõiguste ajutisel üleminekul laenu andvast klubist uude klubisse võimalusega mängijaõiguste hilisemaks omandamiseks.

a) Xxxxxxx andev klubi peab tehingut kajastama laenuna kuni uus klubi on avaldanud soovi kasutada mängijaõiguste omandamise võimalust. Kui uus klubi kasutab võimalust mängijaõigused omandada, tuleb kajastada kõik järele jäänud laenutulud ning mängijaõiguste alalise omandamise eest saadud tulu vastavalt mängija alalise registreerimisega seotud arvestuspõhimõtetele.

b) Kui uus klubi kasutab võimalust mängijaõigused alaliselt omandada, tuleb kõik järele jäänud laenukulud ning mängijaõiguste omandamise kulud kajastada vastavalt mängija alalise registreerimisega seotud arvestuspõhimõtetele.

6. Mängijaõiguste ajutisel üleminekul laenu andvast klubist uude klubisse tingimusliku võimalusega mängijaõiguste hilisemaks omandamiseks:

a) Kui tingimuste täitumine on xxxxxx, peavad mõlemad klubid kajastama mängija registreerimist kui mängijaõiguste alalist üleminekut alates laenulepingu sõlmimise päevast;

b) Kui tingimuste täitumist ei ole võimalik hinnata kindlasti saabuvaks ning seetõttu pole ilmne, et laenust saab mängijaõiguste alaline üleminek, tuleb mängijaõiguste üleminekut algul kajastada laenuna ning juhul, kui tingimused üleminekuks on täitunud, kui mängijaõiguste alalist üleminekut.

V – Konkreetsete kuluartiklite arvestuspõhimõtted

1. Töötajate preemia/lisatasu kulud

a) Igasugune tööandja poolt Töötajale tema osutatud teenuse eest makstud tasu, näiteks nagu töötulemuslikkusega seotud tasu, lepingu allkirjastamise tasu, lojaalsustasu jms, tuleb kajastada tööjõukulude juures.

b) Preemiad ja/või lisatasud, mis kuuluvad klubi poolt täielikult maksmisele isikule xxxx täiendava tingimuse või töökohustuseta (st klubi on kohustatud maksma) tuleb kajastada tööjõukulude juures tekkimisel.

c) Preemiad ja/või lisatasud, mis on sõltuvad tuleviku tingimuse täitumisest mängija ja/või klubi poolt, näiteks nagu mängija osalemine mängudes ja/või klubi tulemus võistlustel, tuleb kajastada tööjõukulude juures ajal, millal tingimus täitus või millal tekib suur tõenäosus tingimuse täitumiseks.

d) Preemia ja/või lisatasu mängijale lepingu sõlmimisel ja/või pikendamisel kas tingimuslikult või teenuse osutamise kohustusega, tuleb kajastada süstemaatiliselt vastava perioodi jooksul.

2. Töölepingu lõpetamise hüvitised.

Klubi peab täielikult tunnistama töölepingu lõpetamise hüvitisi kui klubi ei saa enam hüvitise pakkumist tagasi xxxxx.

VI – Konkreetsete tuluartiklite kajastamise põhimõtted

1. Teleülekande ja/või auhinnaraha tulud.

a) Teleülekande õiguste ja/või muud fikseeritud tulu osalemise eest võistlustel, tuleb kajastada proportsionaalselt perioodil, millal vastavad mängud hooajal toimuvad.

b) Teleülekande õiguste ja/või muud tulu, mis sõltuvad teatud tingimuste täitmisest klubi poolt (näiteks võistluse tulemuslikkuse tasu), tuleb kajastada ajal, mil tulemuslikkuse tingimus täideti.

c) Kõiki sponsorlepingu osaks olevaid mitterahalisi tasusid, tuleb hinnata õiglases väärtuses.

2. Annetused ja toetused

a) Annetus on tingimusteta rahaline kingitus, mida tuleb kajastada tuluna selle laekumisel.

b) Toetusi ei tohi klubi raamatupidamises kajastada enne kui on saavutatud mõistlik kindlus, et klubi vastab toetuse saamise tingimustele ning need laekuvad. Seejärel tuleb toetusi kajastada tulemiaruandes süsteemselt samade aruande perioodide jooksul, millal klubi kajastab kulusid, mille katmiseks toetust taotleti. Seega on tulemiaruandes kajastatud toetused xxxxx perioodil kui vastavad kulud. Sarnaselt toetused, mis on seotud amortiseeritava varaga, kajastatakse tulemiaruandes xxxxx perioodil, millal vara amortisatsioonikulud on kajastatud. Toetus, mis tasutakse kulutuste kompenseerimiseks, kantud kahjumi hüvitamiseks või viivitamatu rahalise xxxxx xxxx tulevikus tekkivate kohustusteta, tuleb kajastada tulemiaruande perioodil, millal see toetus saadakse.

VII – Majandusaasta aruanne

1. Majandusaasta aruanne peab sisaldama:

a) tegevusaruannet

b) raamatupidamise aastaaruannet

2. Tegevusaruandes kirjeldatakse ja selgitatakse aruandekohustuslase finantstulemuste ja -seisundi peamisi aspekte ning põhiriske ja ebakindlust, millega ta silmitsi seisab ning informatsioon põhitegevuse peamise näitajate kohta (näiteks klubis treenivate noorte ja täiskasvanute arv, treenerite arv, kasutuses olev infrastruktuur jne).

3. Raamatupidamise aastaruanne koosneb järgmistest põhiaruannetest ja lisadest:

a) bilanss;

b) tulemiaruanne;

c) rahavoogude aruanne;

d) netovara muutuste aruanne; ja

e) raamatupidamise aastaaruande lisad.

4. Juhul kui majandusaastal vastavaid tehinguid ei toimunud, siis peab litsentsitaotleja raamatupidamise aastaaruande lisas "Arvelduspõhimõtted" kinnitama järgmist: majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas EJL klubide litsentseerimise korra lisaga III – Majandusaasta aruande ja eelarve koostamise alused ning andmete kajastamise miinimumnõuded. Xxxxxxxxx, et andmete kajastamise miinimumnõuetes välja toodud tehinguid ja kirjeid, mida käesolev majandusaasta aruanne ei sisalda, majandusaastal ei toimunud või vastavate kirjete väärtus on null.

5. Majandusaasta aruanne peab olema kinnitatud litsentsitaotleja juhatuse liikme(te) poolt.

A – Bilanss

Bilanss tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemist, mida on kohandatud tulenevalt mittetulundusühingute raamatupidamise ja jalgpalliklubi tegevuse spetsiifikast. Bilansikirjete kajastamise miinimumnõuded:

Aktiva (xxxxx) (lühi- ja pikaajalised) Raha ja raha ekvivalendid Finantsinvesteeringud

Nõuded ja ettemaksed

sh mängijate üleminekutega seotud nõuded

sh nõuded tütarettevõtete ja seotud osapoolte vastu sh maksude ettemaksed ja tagasinõuded

Varud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara

Passiva (kohustised ja omakapital) Kohustised (lühi- ja pikaajalised) Panga arvelduskrediit Laenukohustised

Kapitalirendi kohustised Võlad ja saadud ettemaksed

sh mängijate üleminekutega seotud kohustised

sh nõuded tütarettevõtete ja seotud osapoolte vastu sh võlad töövõtjatele

sh maksuvõlad

sh viitlaekumised ja saadud ettemaksed Eraldised

Netovara

Reservid

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeperioodi tulem

Klubi juhtkond võib otsustada, kas kajastada ülaltoodud kirjeid bilansis või majandusaastaaruande bilansi lisades.

B – Tulemiaruanne

Tulemiaruanne tuleb koostada lähtuvalt Raamatupidamise toimkonna juhendis 14 toodud skeemist EJL etteantud vormil, mida on kohandatud tulenevalt jalgpalliklubi tegevuse spetsiifikast. Tulemiaruande kajastamise miinimumnõuded on:

Tulud

Liikmetelt saadud tasud Annetused ja toetused

- UEFA solidaarsustoetus osalemise eest UEFA klubivõistlustel

- UEFA solidaarsustoetus noorte- ja kogukonnatööle

- Riigi xx XXX toetused

- EJL toetused

- Mitteseotud osapoolte toetused/annetused

- Seotud osapoolte toetused/annetused Tulu ettevõtlusest

- Piletitulu

- Tulu ülekandeõiguste müügist

- Tulu mängijaõiguste müügist

- Muu tulu ettevõtlusest

- Sponsorlus- ja reklaamitulu Erakorraline tulu

Muud tulud

Kulud

Mitmesugused tegevuskulud

- Mängijate soetuskulud

- Kodumängu korralduskulud

- Eesti meistrivõistluste osavõtutasu

- Võistkondade välissõitude kulud

- Turundus-, sponsorlus- ja reklaamikulud

- Klubisümboolikaga toodete omahind

- Muu äritegevuse kulu

- Klubile kuuluvate ja tema kasutuses olevate hoonete ja rajatistega seotud kulud

- Klubi administreerimiskulud

- Meditsiinitarvikud ja -teenused

- Mänguvormid jm varustus

- Jalgpalliga mitteseotud tegevuste kulu

- Erakorralised kulud Tööjõukulud

- Mängijate tööjõukulud

- Muu personali tööjõukulud Põhivarade kulum ja väärtuse xxxxxx

- Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse xxxxxx

- Immateriaalse põhivara kulum ja väärtuse xxxxxx Muud kulud

Põhitegevuse tulem Intressitulud- ja kulud Finantstulud- ja kulud

Aruandeaasta tulem

Klubi juhtkond võib otsustada, kas kajastada ülaltoodud kirjeid majandusaasta aruande tulemiaruandes või selle lisades.

C – Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruandes tuleb põhitegevuse rahavoogu kajastada kaudsel meetodil. Põhitegevus on litsentsitaotleja sportlik tegevus (treeningute ja võistlustega seotud tegevus, jalgpalli arendustegevused), mis ei ole investeerimis- või finantstegevus. Investeerimis- ja finantstegevuse rahavoo kajastamise alused on toodud RTJ-s 2 „Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes“. Rahavoogude aruande kajastamise miinimumnõuded on:

Rahavood põhitegevusest

Põhitegevuse tulem

Korrigeerimised:

Põhivarade kulum ja väärtuse xxxxxx Xxxxx/kahjum põhivara müügist

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus

Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus

Rahavood investeerimistegevusest

Tasumine materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel Laekumine materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist Tasumine kinnisvarainvesteeringute soetamisel

Laekumine kinnisvarainvesteeringute müügist Xxxxxxxx tütarettevõtjate soetamisel Xxxxxxxxx tütarettevõtjate müügist Tasumine sidusettevõtjate soetamisel Laekumine sidusettevõtjate müügist

Tasumine muude finantsinvesteeringute soetamisel Laekumine muude finantsinvesteeringute müügist Antud laenud

Antud laenude tagasimaksed Laekunud intressid Xxxxxxxx dividendid

Muud väljamaksed investeerimistegevusest Muud laekumised investeerimistegevusest

Rahavood finantseerimistegevusest

Võetud pangalaenud

Võetud laenud seotud osapooltelt Võetud pangalaenude tagasimaksed

Seotud osapooltelt võetud laenude tagasimaksed Arvelduskrediidi saldo muutus

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Makstud pangalaenu intressid

Seotud osapooltelt võetud laenude makstud intressid Muud laekumised finantseerimistegevusest

Muud väljamaksed finantseerimistegevusest Valuutakursside muutuste mõju

Raha ja raha ekvivalente tuleb kajastada ning vastavad näitajad peavad rahavoogude aruandes langema kokku bilansis kajastatuga.

D – Raamatupidamise aastaaruande lisad

Raamatupidamise aastaaruande lisad esitatakse süstemaatiliselt. Kõikide bilansi-, tulemiaruande ja rahavoogude aruande kirjete ning lisades esitatud teabe vahel peab olema ristviide.

Lisades avaldatavate andmete kohta kehtivad alljärgnevad miinimumnõuded:

Arvestuspõhimõtted	Majandusaasta aruande koostamise alus ja kokkuvõte olulisematest arvestuspõhimõtetest. Arvestuspõhimõtetes tuleb sõnaselgelt kirjutada, et mängijaõigusi ei kapitaliseerita.
Materiaalne põhivara	Iga materiaalne põhivara tuleb kajastada eraldi (nt ehitised, staadion, masinad ja seadmed, xxxxxx kasutusõigus). Alljärgnev teave tuleb avaldada iga materiaalse põhivara liigi kohta: i) bilansiline brutojääkmaksumus ja kulum (kohandatud kahjumiga vara väärtuse vähenemisest) perioodi alguses ning xxxxx; ii) bilansilise jääkmaksumuse võrdlus perioodi alguse xx xxxxxx, xxx näidatakse ära ümberhindlusest tulenevad lisandumised, realiseerimised, suurenemised ja vähenemised, perioodi kasumiaruandes kajastatud väärtuse vähenemisest tulenev kahjum (olemasolu korral) ja kulum. Materiaalse põhivara amortiseerimise meetodid ja kasulik eluiga peab olema välja toodud majandusaasta aruande lisas „Arvestuspõhimõtted“.
Immateriaalne põhivara	Iga immateriaalse põhivara liiki tuleb kajastada eraldi. Iga immateriaalse põhivara liigi puhul tuleb avaldada alljärgnev teave: i) bilansiline brutojääkmaksumus ja kulum (kohandatud vara väärtuse vähenemisega) perioodi alguses ning xxxxx; ii) bilansilise jääkmaksumuse võrdlus perioodi alguse xx xxxxxx, näidates ära väärtuse vähenemisest tulenevad lisandumised, realiseerimised, suurenemised, mis kajastuvad perioodi kasumiaruandes (olemasolu korral) ja kulum.
Panditud vara xx xxxx, mille omandit on piiratud	Kohustuste või garantiide tagamiseks panditud omandiõiguste ning materiaalse põhivara piirangute olemasolu ja summad tuleb kajastada. Piiratud omandiõigusega immateriaalse põhivara olemasolu ja bilansiline jääkmaksumus ning tagatisena panditud immateriaalse vara bilansiline jääkmaksumus tuleb avaldada.
Investeeringud	Investeeringud hõlmavad investeeringuid tütarettevõtjatesse, ühise kontrolli all olevatesse juriidilistesse isikutesse ja sidusettevõtjatesse. Xxxxxx investeeringutega tütarettevõtjatesse, ühise kontrolli all olevatesse juriidilistesse isikutesse ja sidusettevõtjatesse tuleb iga investeeringu kohta avaldada vähemalt alljärgnev: - nimi; - asutamise või asukohariik; - juriidilise isiku õiguslik vorm; - osaluse suurus; - kui see on osalusest erinev, siis hääleõiguse osakaal; - investeeringute arvestamise meetodi kirjeldus.
Laenukohustised	Iga finantskohustise liigi puhul tuleb avaldada alljärgnev: - teave finantsinstrumentide suuruse ja laadi kohta, sh summad ja tähtaeg ning mis tahes olulised tingimused, mis võivad mõjutada summat, ajastust ja tulevaste rahavoogude kindlust;

	- kehtestatud raamatupidamispõhimõtted ja -meetodid, sh kajastamis-kriteeriumid ning hindamisalused.
Eraldised	Eraldisi tuleb kajastada eraldi liikidena. Määramisel, mis eraldisi ühte liiki paigutada, on vaja kaaluda, kas kirjete laad on piisavalt sarnane, et kajastada neid aruandes ühel real. Iga eraldiste liigi puhul tuleb avaldada jääkmaksumus perioodi alguse xx xxxx seisuga ning perioodi jooksul kasutatud xxxxx xx vabastatud summa või krediteeritud summa.
Kontrolliv isik	Kui aruandekohustuslane on teise juriidilise isiku kontrolli all, siis tuleb kajastada nendevahelist suhet, nimetada see xxxx xx tegelikku kontrolli omav isik (kui nad on erinevad). Kui aruandekohustuslase üle kontrolli omav juriidiline isik või tegelikku kontrolli omav isik ei xxx xxxxx, siis tuleb seda kajastada. Nimetatud teave tuleb avaldada olenemata sellest, kas kontrolli omavate isikute ja aruandekohustuslase vahel on toimunud tehinguid.
Tehingud seotud pooltega	Kui majandusaasta aruande perioodil on tehtud tehinguid seotud pooltega, siis avaldab aruandekohustuslane enda ja seotud xxxxx vahelise suhte laadi ning esitab teabe perioodi jooksul sooritatud tehingute xxxxx xx perioodi lõpu jääkide kohta, mis on vajalikud selleks, et xxxxxx xxxxx suhte võimalikku mõju finantsaruannetele. Sarnased kirjed tuleb avaldada koondandmetena, v.a juhul, kui vajalik on eraldi avaldamine, et mõista seotud pooltega tehtud tehingute mõju aruandekohustuslase raamatupidamisaruannetele. Iga seotud xxxxx puhul tuleb avaldada vähemalt alljärgnev: - tehingute summa xx xxxx; - tasumata summad, sh kohustised, ja: • nende tingimused, sh see, kas need on tagatud, ning arvelduse laad; • antud või saadud tagatisi puudutavad üksikasjad; - jääkide summaga seotud ebatõenäoliselt laekuvate summade eraldis; - perioodi jooksul maha kantud lootusetud või ebatõenäoliselt laekuvad summad seotud pooltelt. Avaldatav teave tuleb esitada eraldi iga alltoodud kategooria kohta: - asutajad ja liikmed; - ühise kontrolli all olevad juriidilised isikud või oluline mõju aruandekohustuslase üle; - tütarettevõtjad; - sidusettevõtjad; - tegev- ja kõrgem juhtkond; - tegev- ja kõrgema juhtkonna lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad; - ühisettevõtted, milles aruandekohustuslane osaleb; - juriidilise isiku või tema emaettevõtja võtmeisikud; - muud seotud pooled.

	Kinnitus, et tehingud seotud pooltega tehti tingimustel, mis võrduvad turutingimustega, kui selliseid tingimusi on võimalik põhjendada.
Tingimuslikud kohustised	Kui maksekohustuste tõenäosus on väike, avaldab aruandekohustuslane iga tingimuslike kohustiste liigi kohta bilansipäeva seisuga tingimusliku kohustise laadi lühikirjelduse ja vajaduse korral ka alljärgneva: - finantsmõju hinnang; - summa või selle tasumise ajaga seotud ebakindlus; - tasumise võimalikkus.
Bilansipäevajärgsed sündmused	Olulised bilansipäevale järgnevad mittekohandamised tuleb avaldada (sündmuse laad xx xxxxx finantsmõju hinnang või avaldused, et hinnangut on võimalik anda). Sellised sündmused on näiteks: - fikseeritud tähtajaga laen, mille tähtaeg hakkab saabuma ja puuduvad reaalsed laenu pikendamise või tagasimaksmise võimalused; - oluline kahjum; - olulise pettuse või oluliste vigade avastamine raamatupidamisaruannetes; - juhtkonna otsus, mille kohaselt kavatsetakse juriidiline isik likvideerida või lõpetada või et juhatusel puudub muu reaalne alternatiiv; - tehingud mängijatega, mille puhul makstavad või laekuvad summad on märkimisväärsed; - tehingud seoses kinnisvaraga, näiteks klubi staadioniga.
Muud andmed	- Vahendajatele/agentidele makstud tasude kogusumma tuleb avaldada. - Maksukulude komponente tuleb kajastada eraldi. S.t koondsumma, mis sisaldub puhaskasumi või kahjumi arvutustes aruandeperioodil seoses maksukohustuste ja/või maksude tagasinõuetega. - Muu täiendav teave, mida bilansis, tulemiaruandes või rahavoogude aruandes ei kajastata, ent mis on oluline finantsaruannete mõistmiseks ja/või mida on vaja finantsteabe avaldamise miinimumnõuete täitmiseks.

Xxxx XX: Võlgnevus

1. Võlgnevuseks loetakse summat, mis ei ole tasutud kokkuleppe või seaduse kohaselt.

2. Litsentseerimissüsteemi mõistes ei loeta võlgnevuseks summat, mille kohta Xxxxxxxxxxxxxxxxx 31. detsembri või muu EJL poolt määratud hindamispäeva seisuga kinnitab, et:

a) ta on vastava summa täielikult tasunud; või

b) ta on sõlminud võlausaldajaga kirjaliku kokkuleppe võlgnevuse maksetähtaja pikendamiseks xxxxx vastavat ülaltoodud või EJL poolt määratud tähtaega (kui võlausaldaja ei ole nõudnud võlgnevuse tasumist, ei xxxxx xxxx maksetähtaja pikendamiseks); või

c) võlgnevusega seoses on esitatud nõue ja Eesti õiguse kohaselt pädev ametiasutus on tunnistanud selle vastuvõetavaks või Eesti või rahvusvaheline jalgpalliorgan või asjaomane vahekohus on alustanud võlgnevuse kohta menetlust. Kui otsuseid tegevad organid leiavad, et litsentsitaotleja on alustanud menetlust üksnes selleks, et viia võlgnevused vaidlustatud kategooriasse (ülaltoodud olukorra tekitamiseks xx xxx võitmiseks), võib litsentseerija nõuda lisatõendeid, veendumaks, et tegu pole ilmselgelt põhjendamatu vaidlusega; või

d) on vaidlustanud vastavas seadusjärgses organis, rahvuslikus või rahvusvahelises jalgpalliorganis või asjakohases vahekohtus esitatud nõude või tasumata võlgnevuse tõttu võlausaldaja poolt algatatud menetluse ja suudab otsuseid tegevatele organitele tõendada, et tal on esitatud nõude või algatatud menetluse vaidlustamiseks alus. Kui otsuseid tegevad organid siiski leiavad, et vaidlustamise alus on ilmselgelt põhjendamatu, loetakse summat võlgnevuseks; või

e) on suuteline vastavale otsuseid tegevale organile tõendama, et ta on võtnud kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et välja arvutada treeninghüvitis ja solidaarsusosamaksete summad ja tasuda need võlausaldaja klubi(de)le (vastavalt FIFA Regulations on the Status and Transfer of Players).

Document Metadata

Table of Contents

SISUKORD

Document Metadata